seminar, mille ülesanne oli koolitada eestlaste, lätlaste, venelaste ja sakslaste seast tõlke katoliku preestritele. Seminaris õppis ka Andreas Esto nimeline õpilane, keda on nime põhjal peetud eestlaseks. Gümnaasiumis toimus õppetöö ladina keeles, kuid misjonirännakutel selgitasid jesuiidid tõlgi vahendusel usutõdesid inimestele ka kuulajate emakeeles. Jesuiidid olid agarad vaimuliku kirjanduse kirjastajad ja trükkijad, ning andsid muukeelse kõrval välja ka eestikeelset kirikukirjandust. Paraku on teadaolevalt hävinud kõik nende poolt trükkida lastud eesti keelt sisaldanud raamatud, säilinud on vaid üks 1622. aastal ilmunud kirikutalituste käsiraamat. Raamatute kadumises on osa süüd kindlasti ka võitleval protestantlusel -- nii on teada, et jesuiitide raamatukogu Tartus hävis linna vallutamisel Rootsi vägede poolt.
* ordu rüütlite vaimulik vennaskond, ristisõdijad * kangelaseepos kangelaste tegudest lugulaul * rahvuseepos - ühe rahva ajalugu, identiteeti või aateid kajastav eepos. * Graal õnneallikas, Kuningas Arthuri legendiga seotud, kujutletav ideaal, väidetavalt karikas * metseen kunsti ja kultuuri toetaja, jõukas * allegooria mõistukõne, kahe tähendustasandiga proosa- või värsslugu * vagant rändlaulik keskajal, lõi ja esitas kirikukirjandust parodeerivaid ladinakeelseid laule 8. Eeposed ja maad ,, Beowulf" - Anglosaksi ,, Vanem Edda" Islandi ,, Rolandi laul" Prantsuse ,, Laul minu Ciddist" Hispaania ,, Nibelungide laul" Saksa ,, Lugu Igori sõjaretkest" - Vene
Isoldest. Robin Hood- on inglise keskaegsest pärimusest tuntud tegelaskuju. Enamasti kujutatakse teda kangelasena, kes röövib rikastelt ja annab vaestele. ,,Gaudeamus"- Gaudeamus igituri peetakse vanimaks tudengilauluks ,,Roosiromaan"- see on allegoorilise nägemuse vormis värssteos, kus noormees armub roosi ja tahab seda noppida. ,,Rebaseromaan"- see on loomaeepos, mille tegelaseks on rebane Renart. Vagant- rändlaulik keskajal, lõi ja esitas kirikukirjandust parodeerivaid ladinakeelseid laule. 7. Villoni luule temaatika Oma hulguse elu kirjeldamine oma luuletustes. 8. 3 kuulsat itaalia kirjanikku: Dante, Petrarca, Boccaccio (igaühest kõige tähtsama teose pealkiri, sisu ülevaade, teose ülesehitus, naise nimi, kellele looming pühendatud) Dante Alighieri- tähtsaim teos: Jumalik komöödia- nägemus hingerännakutest teispoolses maailmas. Koosneb 3 osast (igas osas on 33 laulu+ teose sissejuhatus): ,,Põrgu", ,,Puhastustuli"
M. Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis rahvakeelset kirikuteenistus. Vana haridussüsteem asendus uuega- suleti kloostrikoolid, linnakoolid said uue sisu. Tegutsesid koolid, mis võimaldasid astumist ülikoolidesse. Leiti, et igas suuremas linnas peaks olema korralik kool. Hariduse ümberkorraldamist alustati 4-s suunas: reorganiseeriti linnakool, välismaale kõrgkoolidesse saadeti usuõpetust õppima ka eesti noormehi, hakati tõlkima ja välja andma eestikeelste kirikukirjandust, tehti algust katekismuse õpetamisega eesti kogudustes. Juhtiv osa hariduselus oli Tallinna koolidel. Rõhutati vagaduse kasvatamise vajadust. Kooliskäijad pidid õppeajal läbi tegema 3 astet: alamastmes õpiti selgeks lugemine ja hakati õppima grammatikat. Teisese astemes tegeldi ladina keele grammatikaga, usuõpetuse ja muusikaga. Kõrgem aste andis ldn. keele oskuse , õpiti dialektikat , retoorikat. Üleviimine ühest astmest teise toimus teadmiste omandamise põhjal
kolm aastat. Reformatsiooni mõju Eesti koolile. Tallinnas suleti dominiiklaste klooster. Kiriku juhtimise õigused kuulusid nüüdsest peale maahärradele, linnades aga magistrantidele. Reformatsiooni tagajärjel asendus vana haridussüsteem uuega. Kloostrikoolid suleti ja linnakoolid said uue sisu. Hariduse ümberkorraldamist alustati neljas suunas: reorganiseeriti linnakool, välismaa kõrgkoolidesse saadeti usuteadust õppima ka Eesti noormehi, hakati tõlkima ja välja andma eestikeelset kirikukirjandust, tehti algust katekismuse õpetamisega eesti kogudustes Hariduse areng Rootsi ajal. Pärast kindralkuberneri jõudmist Tartusse oli üks esimesi eesmärke uut tüüpi kooli gümnaasiumi rajamine. Need koolid andsid ettevalmistuse ülikooli astumiseks. Paljudes linnades avati ka kõrgema astme koole, mis kandsid akadeemilise gümnaasiumi nimetust. Kuulutati, et gümnaaisumides võivad õppida aadlike, linnaelanike ja talupoegade lapsed. Tallinna gümnaasium avati 1631. aastal
ja linnad alla käinud. 15581582 viidi Liivimaalt vangidena Venemaale umbes 10 000 inimest, peamiselt talupoegi. Tartusse seati sisse õigeusu piiskopi ametikoht. Eesti alal seati jesuiitide residents sisse Tartusse. Nagu mujalgi, olid ka Liivimaal nende tegevuse peasuunad lisaks misjonile haridus- ja kasvatustöö. Jesuiidid olid agarad vaimuliku kirjanduse kirjastajad ja trükkijad, ning andsid muukeelse kõrval välja ka eestikeelset kirikukirjandust. Kokkuvõttes kujunes Liivimaa rahvastikupilt väga kirjuks: 16. sajandi lõpus elas Lõuna-Eesti alal poolakaid, leedulasi, sakslasi, sotlasi, hollandlasi, ungarlasi jne. Suuremad rahvastikugrupid jaotusid ka sotsiaalselt samadesse rühmadesse: suurem osa poolakatest ja leedulastest olid võimukandjad, enamik sakslasi linnakodanikud, eestlasi talupojad ja venelasi kaupmehed. Rahvastiku olukord XVI XVIII sajandil Rahvaarv langes peale Liivisõda
kool. 1550-ndate ajal oli Tartusse asutatud ka kirjutuskool. Ladina keelt ei tohtinud selles koolis õpetada. Raehärrade tähelepanu suunati vajadusele, kohaliku rahva seast võtta noormehi koolidesse ja hiljem saata nad ülikoolidesse teoloogiat õppima. Hariduse ümberkorraldamist alustati neljas suunas: reorganiseeriti linnakool, välismaa kõrgkoolidesse saadeti usuteadust õppima ka eesti noormehi, hakati tõlkima ja välja andma eestikeelset kirikukirjandust, tehti algust katekismuse õpetamisega eesti kogudustes. Juhtiv osa Eestimaa hariduselus oli Tallinna koolidel. Tegevust jätkas toomkool, 1585. aastal reformiti Oleviste kiriku juures tegutsenud ladinakool triviaalkooliks. Uue õppekava aluseks võeti Melanchthoni välja töötatud Saksi koolikorraldus. Humanistlike eesmärkide takuse ja kõneosavuse kõrval rõhutati vagaduse kasvatamise vajadust. Kooliskäijad pidid õppeajal läbi tegema 3 astet
· 988 a. hakkas ristimine. · Ylikkond võttis uue usu vastu rahulikult. Kogu lihtrahvas plnud sellega nõus. Kultuur · Ristiusu vastuvõtmisega kaasnes büts. Kultuuri mõjude tugevnemine. (suur tähtsus kirjaoskuse levikul) · Bulgaariast võeti yle 2 tähestikku: glagoolitsa ja kirillitsa(muutus Venemaal valitsevaks, algselt loodud Kreeka tähestiku põhjal) · Bütsantsist ja Bulgaariast pärines ka kirikukirjandust · Kloostrites ja vürstide õukondades hakati koostama ka kroonikaid, kuhu tähendati yles aasta jooksul asetleidnud tähtsamad syndmused · Nestor-Kiievi Petserski suurkloostri munk, kes on ühe vanima ja tuntuma kroonika ,,Jutustus möödunud aegadest" koostajaks. · Kirjaoskus levis ka keskkihtidesse. (Novgorodist leitud kirjad) · Sisupoolest ahelkirjad, kaubanduslikud ylestähendused, testamendid jne. Leidub ka koolipoiste õpiylesandeid ja joonistusi.
sajandi paiku levinud Praha kultuur.Veneedid asusid Visla jõe ümbruses ja arvatakse et neist kujunesid edaspidi lääneslaavlased. Vana-Vene riigi lõid viikingid, sest slaavlased ise olid sel ajal veel metslaste tasemel ning võimetud riiki rajama. Ristiusu vastuvõtuga kaasnes bütsantsi kultuuri mõjude tugevnemine.Suur tähtsus oli seejuures kirjaoskuse levikul. Bulgaariast võeti üle 2 tähestikku: glagoolitsa ja kirillitsa.Peagi muutus valitsevaks vaid kirillitsa.Päris kirikukirjandust Bütsantsist ja Bulgaariast. Hakati koostama kroonikaid. Levis kirjaoskus.
pamfletid, mis on seotud Ivan IV ja Andrei Kurbski vaheliste väitlustega. Ta oli hea väejuht ja sai poolalt lüüa, tsaar vihkas teda pärast seda. Kurbski täiendas oma haridust poolas ja leedus, ning sõimas tsaari julmuse ja sallimatuse poolest, vastu süüdistas tsaar aga reeturluses ja deserteerimises. Suund reformatsioonile. Maksim Kreeklane- kriitiline suhtumine kirikusse, Maksim oli pärit Kreekast, pärisnimega Michael Trivolis. Kutsuti venemaale kirikukirjandust tõlkima. Esimesed tööd olid õigeusku õigustavad katoliikluse pihta. Taunis astroloogiat, lõpus oli ka õigeusu vastu kriitikat(maavaldused, vägivald ja maksud). Ta suleti aastateks kloostrisse. Munk Feodossi Kossoi: jumalat tuleb kummardada vaimus. Matvei Baskin: õpetus eitas kiriku hierarhiat, ikoonikummardamist ja sakramente. Ta arreteeriti ketserluse eest, piinati ja mõisteti 1553.a hukka ja saadeti Volokolamski kloostrisse. Kirik ja
venelaste ja sakslaste seast tõlke katoliku preestritele. Seminaris õppis ka Andreas Esto nimeline õpilane, keda on nime põhjal peetud eestlaseks. Gümnaasiumis toimus õppetöö ladina keeles, kuid misjonirännakutel selgitasid jesuiidid tõlgi vahendusel usutõdesid inimestele ka kuulajate emakeeles. Jesuiidid olid agarad vaimuliku kirjanduse kirjastajad ja trükkijad, ning andsid muukeelse kõrval välja ka eestikeelset kirikukirjandust. Paraku on teadaolevalt hävinud kõik nende poolt trükkida lastud eesti keelt sisaldanud raamatud, säilinud on vaid üks 1622. aastal ilmunud kirikutalituste käsiraamat. Raamatute kadumises on osa süüd kindlasti ka võitleval protestantlusel -- nii on teada, et jesuiitide raamatukogu Tartus hävis linna vallutamisel Rootsi vägede poolt. Jesuiidipreestritelt säilinud misjoniretkede aruannete põhjal otsustades võeti nad rahva hulgas kiiresti omaks
1550-ndate ajal oli Tartusse asutatud ka kirjutuskool. Ladina keelt ei tohtinud selles koolis õpetada. Raehärrade tähelepanu suunati vajadusele, kohaliku rahva seast võtta noormehi koolidesse ja hiljem saata nad ülikoolidesse teoloogiat õppima. Hariduse ümberkorraldamist alustati neljas suunas: reorganiseeriti linnakool, välismaa kõrgkoolidesse saadeti usuteadust õppima ka eesti noormehi, hakati tõlkima ja välja andma eestikeelset kirikukirjandust, tehti algust katekismuse õpetamisega eesti kogudustes. Juhtiv osa Eestimaa hariduselus oli Tallinna koolidel. Tegevust jätkas toomkool, 1585. aastal reformiti Oleviste kiriku juures tegutsenud ladinakool triviaalkooliks. Uue õppekava aluseks võeti Melanchthoni välja töötatud Saksi koolikorraldus. Humanistlike eesmärkide takuse ja kõneosavuse kõrval rõhutati vagaduse kasvatamise vajadust. Kooliskäijad pidid õppeajal läbi tegema 3 astet
Kui me võrdlema Kesk- ja Lõuna-Euroopaga, siis vähe. Siin perifeerias kirjutati vähem, asjaajamine vähem kirjalik, sellest jäi maha vähem tekste, massiline kirjutamine algas siin hiljem kui Süda-Euroopas. Massilisest kirjutamisest võib Liivimaal pidada al 16. sajandist. Aegade hävitustöid on olnud palju Liivimaal. Kui me võrdlema Skandinaavia, Soome ja Venemaaga, siis Liivimaalt säilinud pole vähe, eriti mis puudutab dokumentaalset materjali. Soomes on säilinud rohkem kirikukirjandust kui Liivimaal (reformatsioon, mis Rootsi kuningriigis leidis aset kuninga poolt, Liivimaal aga altlinnades, kus vanad kirikuinstitutsiooni muudeti ära, vägivaldselt, üks põhjus, miks kirikukirjandus ei saanud säilida. Lisaks katoliikluse asemel protestantismi astumine ladina keele kõrvale jäämine Liivimaal 17. saj asendas alam-saksa keele ülem-saksa keel, see üks põhjusi, miks varasem kirjandus muutus tarbetuks). Kus need dokumendid on säilinud
annaabi.ee 
