tulles lastelt ja perelt küsida, mida nad jutlusest kuulsid ja juurde õppisid. (Andressen 1997, lk. 100) 1584. a. augustis saabus Tallinna kaks aastat varem Turu kooli rektori kohalt Eestimaa piiskopiks määratud magister Christian Michael(is) Agricola, Soome usupuhastaja Mikael Agricola poeg, kes oli õppinud Leipzigi ja Wittenbergi ülikoolis. Piiskop Agricola rakendas siin Rootsi 1575. a. kirikukorra, mille kohaselt hakati vaimulikkonnalt nõudma korralikumat kirikukirjade pidamist. Need nõudmised ei jäänud ainult paberile, vaid nende täitmist hakati kontrollima visitatsioonidel. 1586. a. algul koostas piiskop instruktsiooni “kirikureformatsiooniks ja hilisemaks üldvisitatsiooniks”, milles nähti ette iga-aastane visitatsioon kõigis Eestimaa kirikutes. Visiaatoritel tuli aru pärida ka koolide olemasolu kohta. Tuli uurida, kas ei ole andekaid talupoegade lapsi, keda võiks saata
sajandi algusest. Konkreetse sugupuuna, kus lüli liitub otseselt lülile, on aga sedasama võimalik teha sama aastasaja keskpaigast peale. Perekonnanimi tuleb kõigepealt ette 19. sajandi alguse hingeloendites (Smuhl, Smul). Kirikukirjadesse jõuab nimi mõnevõrra hiljem, valitsevaks kujuks Muul. Üldse on seda nime kirjutatud erinevalt: Shmuul, Muul- Smuul, Smuul-Muul, Smuul (Muul). Kirjanik ise pidas nimekuju muutlikkuse põhjuseks pastorite suvalist talitusviisi kirikukirjade täitmisel. Juhan Smuuli perekonna sugupuu annab ettekujutuse Koguva perede lasterikkusest. Silma paistab seegi, et tütreid oli peredes alatasa rohkem kui poegi asjaolu, mis otseselt mõjutas Tooma talu käekäiku ka J. Smuuli nooruses. Kirjaniku isapoolne vanaisa Jüri (1814-1876) oli abielus kahel korral. Tema kaheksa järeltulija hulgas oli ainult üks poeg, viimase lapsena sündinud Jüri. Jürist saigi Tooma järgmine peremees ja kirjaniku isa (1863-1940)
annaabi.ee 
