ette valmistada preestreid kohaliku rahva hulgast · Jesuiitide tegevus lõpeb rootslaste võimu kehtestamisega ja üleminekuga luteri usule Luterlus Rootsi aja alguses · Kirikud peale Liivi sõda purustatud, pöörduti uuesti oma muinasusu poole, loobuti ristimisest ja kiriklikust laulatusest, pastorite haridus puudulik ja ebamoraalne eluviis · Luterlikku kirikuorganisatsiooni hakkab uuesti üles ehitama Joachim Jhering aabitsa väljaandmine, kirikukaristuste süsteemi väljatöötamine · Hakkab toimuma nn. nõiajaht. Hermann Samsoni õpetus, kuidas nõida ära tunda · Pühajõe mäss(1642) talupoegade protest jõele ehitatud mõisa veski vastu Haridus · Luterluse eesmärk õpetada kõik piiblit lugema. Emakeelne piibel ja haridus · Forselius rajab Tartu lähedale seminari, et harida talupoegade lapsi ja need siis saata kohalikku kooli lugemist õpetama · Tuntumad õpilased Pakri Hanso Jüri Ignatsi Jaak
Liivi sõja järgses Eestis oli usu- ja kirikuelu jõudnud madalasse ning haletsusväärsesse seisu. Kirikud said sõja käigus väga palju kannatada ning enamusest olid alles vaid rusud. Pastorite haridus ja kõlblus jättis soovida. Selle kõige tõttu alustati Rootsi võimu ajal taas luteri kiriku ülesehitamist. Peagi muutus luteri usk valitsevaks usuks talurahva seas. Eestimaal suutis luteri kiriku üles töötada piiskop Joachim Jhering, kes töötas välja kirikukaristuste süsteemi. Samas hakkas Rootsi võim välja juurima eestlaste muinasusku. Algas ka nõiaprotsesside aeg, mille ohvriks langesid rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. 1626. aastal avaldas Hermann Samson, Liivimaa kõrgeim vaimulik, õpetuse nõidadega ümber käimiseks. Vaatamata suurtele pingutustele oli luteri usk eestlaste jaoks siiski 17. sajandil veel küllaltki võõras. Luteri usu paremaks levikuks peeti vajalikuks kirjaoskuse levitamist
2.3.1.4. Matmine toimus vanadesse kalmetesse 2.2.3.1.5. Loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulahutusest 2.2.3.1.6. Armulaual käijaid väga vähe 2.2.3.1.7. Pastorite haridus ja kõlblus madal 2.2.3.2. Piiskop Joachim Jhering 2.2.3.2.1. Esimene eestikeelne aabits 2.2.3.2.2. Range kirikukaristuste süsteem 2.2.3.2.2.1. Jalgade pakkupanemine kiriku ukse ees, häbipingil põlvitamine, trahvid jm. 2.2.3.2.2.2. Ei aidanud luteri usku eestlastele vastuvõetavaks muuta 2.2.3.3. Nõiaprotsessid 2.2.3.3.1. Ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad
*Mõisates toodeti ehitusmaterjali, seepi, küünlaid, äädikat, puudrit, tärklist *Manufaktuurid Vaimuelu: Vastureformatsioon: *Rekatoliseerimine taheti tuua tagasi katoliku usku *Jesuiidid 1583.a Tartus jesuiitide gümnaasium, hiljem tõlkide seminar Luteri kirik Rootsi aja algul: *Luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel tegi tööd Joachim Jhering *Andis välja ka esimese eestikeelse aabitsa *Töötas välja range kirikukaristuste süsteemi *Hermann Samson luterliku fundamentalismi silmapaistavamaid esindajaid *Nõiaprotsessid *1642. a Pühajõe mäss talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud veski, kuna pidasid seda jõe rüvetamiseks Rahvahariduse algus: *1684.a asutati õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius *Ta õpetas kasvandikele kolme kuuga selgeks lugemise, lisaks usuõpetusele ja kirikulaulule õoiti ka rehkendamist, saksa keelt ja raamatukõitmist *1687
lõpp. Avati 1632 Academia Gustaviana nime all. 24. Rootsi aja mõju usu- ja kultuurielule. USUELU: POSITIIVNE: *taastati purustatud kirikud ja otsiti kirikuõpetajaid *hakati ellu viima luteri kiriku põhitõde: iga inimene peab oskama piiblit lugeda *MINU ARVAMUS: sunniti loobuma muistsest usust (see oli valida, kas pos. või neg.) NEGATIIVNE: *nõiajaht ja nõiaprotsessid *töötati välja range kirikukaristuste süsteem HARIDUSELU: POSITIIVNE: *anti välja esimesed eestikeelsed aabitsad *Forseliuse seminari loomine, kus hakati ette valmistama talurahvakoolide õpetajaid *suurenes eestlaste lugemisoskus *Liivimaa maapäev võttis vastu otsuse rajada igasse kihelkonda mõisnike kulul talurahvakool *arenes eesti keele grammatika *rajati gümnaasiumid Tartusse ja Tallinnasse *Academia Gustaviana rajamine 1632 NEGATIIVNE:
Karl XI,- Viis majanduse ja sõjaväe õitsele, sai 4-ja aastaselt Rootsi kuningaks. Karl XII-Noor kuningas, sai 15 aastaselt Rootsi kuningaks, põhjasõjas Rootsi valitseja. Johan Reinhold Patkul- Liivimaa aadliopositsionäär, Rootsi vastase liidu liige, sõlmis August II Tugevaga alistumus lepingu. Katariina II- balti erikord, Venemaa valitseja George Browne- Riia kindralkuberner, oli keskseks tegelaseks balti erikorra elluviimisel. Joachim Jhering- eesti keelne aabits, Kirikukaristuste süsteem Johann Fischer- Liivimaa Kindralsuperintendent, kujunes Karl XI ajal üheks keskseks kirikutegelaseks. Asutas 1684. õpetajate seminari. Andis välja esimese eestikeelse piibli. Bengt Gottfried Forselius-andis suure panuse eesti koolihariduse edendamisse, talurahvakoolide rajaja, forseliuse seminar. Heinrich Stahl- esimese eestikeelse grammaatika koostaja, avaldas usuõpetuse käsiraamatuid Andreas Virginius- arendas eesti kirjakeelt, Kambja pastor, tõlkis piiblit eesti keelde.
Tsunftipiirangud kaotati ja käsitööliste vahel tekkis vaba konkurents, kaotati kauplemispiirangud. Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon. 1583.a asutati Tartus jesuiitide gümnaasium, hiljem asutati ka tõlkide seminar, mille peaeesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva seast. 1625.a rootslaste vallutustega hakkas uuesti levima luterlus.Jhering andis välja esimese eesti keelse aabitsa, mõtles välja range kirikukaristuste süsteemi.Kõrgemaks vaimulikuks nimetati Hermann Samson. 1626.a avaldas ta üksikasjalise juhendi, kui- das nõida ära tunda ja temaga ümber käia.1642.a toimus Urvaste kihelkonnas Osulas Pühajõe mäss, kus talupojad hävitasid võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning seda peeti viljaikalduste põhjuseks. 1684.a loodi Tartu lähedale Piiskopmõisasse õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas Forselius
G.IIA. isiklik õpetaja J.J.Hastfer-baltisaksa päritoluga Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane.168687 Liivimaa kuberner,168716Liivim kindralkuberner, 169095 TÜ kantsler. Reformis haldust,surus maha balti aadli vastupanu mõisate reduktsioonile. J.R.Patkul-Liivim aadliopositsiooni juht, haritud maanõunik,Karl XI reduktsiooni põhilisi vastaseid J.Jhering-Piiskop,tegi suure töö luteri kiriku organis-sel ülesehitamisel,töötas välja kirikukaristuste süstm, I eesti k.aabits J.Fischer-Liivim superintendent,edendas k.haridust,andis välja rahvakirjandust ning kindlustas kiriku organisats J.Hornung-1893. ilmus tema ladinak-ne eesti keelne grammatika, mis arvestas rohkem eesti keele eripära Johann Wilhelm Krause-Toomemäele ja selle jalamile püstitatud ülikoone hoonete projekteerija,hiljem ülikooli prf, arhitekt. Johann Christoph Petri- rahvasõbralik haritlane, kritiseeris pärisorjust oma raamatus "Eestimaa ja eestlased"(1802).
Köik möisnikud said vördsed öigued. Linnaduumad. Pearahamaksu laiendati Eesti ja Liivimaale. Hakati tegema perioodilisi hingeloendusi. Katariina II lubas nende möisaad pärusomandiks kuulutada. 17. Ptk 17, kaugkaubandus, sisekaubandus, käsitöö ja tööndus . Vihikust komnspekt!! 18. Luteri kirik Rootsi ajal:Kirikuhooned olid pourustatud, kogudusd öpetajateta. Suure töö luteri kiriku org ülesehitamisel tegi ära Joachim Jhering, töötas välja ka range kirikukaristuste süsteemi, mis ei aidanud luteri usku eestlastele vastuvöetamaks muuta. Lk 116-117 mhh?!?!? 19. Forseliuse seminar, I grammatika, wastne Testament, Hornungi grammatikavana kirjaviis, TÜ asutamineJ Skytte.
Liivimaa kindralkuberner, 16901695 Tartu Ülikooli kantsler. Reformis haldust, surus maha balti aadli vastupanu mõisate reduktsioonile. Johann Reinhold Patkul-Liivimaa aadliopositsiooni juht, haritud maanõunik, Karl XI reduktsiooni põhilisi vastaseid Pulli Hans-Tartu Eesti kaupmees17 saj lõpus , kes arvati linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks. Joachim Jhering-Piiskop, tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel,töötas välja kirikukaristuste süsteemi, andis välja esimese eesti keelse aabitsa. Johann Fischer-Liivimaa superintendent, edendas kooliharidust, andis välja rahvakirjandust ning kindlustas kiriku organistasiooni. Bengt Gottfried Forselius-Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Igantsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri-Forseliuse õpilased, kes käisid Rootsi kuninga vastuvõtul. Heinrich Stahl- Esimese eesti keele grammatika autor, avaldas esimesena eesti keeles usuõpetuse raudvara
põhjal ; stipendium toetusraha edukamatele ; tegutses väikeste vahedega ka Tallinnas ja Pärnus kuni Põhjasõjani 1700a c) Luteri kirik ja võitlus väärusuga - Luterlus kui ainuke lubatud riigiusk Rootsi-aegses Eestis (luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine piiskop Joahim Jhering ; temalt ka range kirikukaristuste süsteem (jalgade pakkupanemine kirikuuksel, häbipingil põlvitamine jne.)) - Väärusuliste tagakiusamine nõiaprotsessidel (posijad, ravitsejad jt.) (nn veeproov kinniseotud ja vettevisatud nõid pidi jääma pinnale ; piinamistega süüdistuste omaksvõtmine ; elusalt põlemine tuleriidal viimane surmanuhtlus 1699) d) Kujutav kunst ja arhitektuur - Baroki võidukäik (17. saj algul veel klassitsism ; saj. keskpaiku sai peastiiliks barokk)
o Jesuiidid Liivimaal Antonio Possevino Katoliikluse populaarsus maarahva hulgas(?) 1583 jesuiitide gümnaasium Tõlkide seminar (preestrite ettevalmistus) · Luteri kirik o Liivi sõja tagajärjed Hoonete purustused Õpetajatepuudus Maarahva usust taganemine o Joachim Jhering Luteri kiriku organisatsiooni loomine Eesti alal Esimene eestikeelne aabits Kirikukaristuste süsteem o Nõiaprotsessid o Pühajõe mäss 1642 (paganlike tavade püsimine) · Vasakul: Gustav II Adolf, paremal Liivimaa superintendent ( kõrgeim piirkondlik vaimulik ja kirikuelu korraldaja Rootsi ajal) Hermann Samson luterlik fundamentalist · Karl XI aegsed reformid o Liivimaa kindralsuperintendent Johann Fischer (1674-1700) o edendas kooliharidust,
Soovida jättis ka pastorite haridus ja kõlblus. Läänemaa Kirbla pastori kohta märgiti, et "ta elab vastikut elu, kraakleb ja tülitseb päevad ning ööd, ei valmista iialgi oma jutlust ette ning pakub armulaual veini asemel õlut." Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering. Kõrvuti esimese eestikeelse aabitsa väljaandmisega töötas Jhering välja ka ajastule iseloomuliku range kirikukaristuste süsteemi, kuhu kuulus kiriku ukse ees jalgade pakkupanemine, häbipingil põlvitamine, mitemsugused rahatrahvid jm, mis aga ei aidanud luteri usku eestlastele vastuvõetavamaks muuta. Protestantlik kirik võttis üle katoliku kirikus valitseva nõiajahi ja ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Just nüüd hakati üle kogu maa korraldama nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid.
Jesuiitide mõju Eestis: · 1583. a. asutati Jesuiitide gümnaasium, mille kõrvale asutati tõlkide seminar, mille eesmärgiks oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kanditaate. Luteri kiriku olukord sõja ajal: · Kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud · Enamik kogudusi jäänud õpetajata · Talurahva hulgas võtsid maad muinasusu kombed ja ebausu ilmingud J. Jheringu teened: · Andis välja esimese eesti keelse aabitsa · Töötas välja range kirikukaristuste süsteemi Herman Samsoni teened: · Avaldas juhendi, kuidas nõida rahva hulgast ära tunda ja kuidas temaga käituda. Pühajõe mäss: · 1642. a. Osulas aset leidnud sündmus · Sele käigus talupojad hävitasid Võhanud jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ning neid tabanud viljaikalduse põhjuseks Bengt Gottfried Forselius 1684. a. aastal Tartu lähedal Piiskopimõisasse rajatud
Kokku ilmus aastatel 1631-1710 vähemalt 45 eestikeelset raamatut. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised). Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering. Kõrvuti esimese eestikeelse aabitsa väljaandmisega töötas Jhering välja ka ajastule iseloomuliku range kirikukaristuste süsteemi, kuhu kuulus kiriku ukse ees jalgade pakkupanemine, häbipingil põlvitamine, mitemsugused rahatrahvid jm, mis aga ei aidanud luteri usku eestlastele vastuvõetavamaks muuta Luteri kiriku võitlus väärusuga Märgatavalt paranes pastorite haridustase: enamus pastoreid olid ülikooli haridusega ja jutlusi suudeti pidada eesti keeles. Koguduse majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse voormündrid ning see lähendas talupoegi kirikule
käijaid. Soovida jättis ka pastorite haridus ja kõlblus. Läänemaa Kirbla pastori kohta märgiti, et "ta elab vastikut elu, kraakleb ja tülitseb päevad ning ööd, ei valmista iialgi oma jutlust ette ning pakub armulaual veini asemel õlut." Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering. Kõrvuti esimese eestikeelse aabitsa väljaandmisega töötas Jhering välja ka ajastule iseloomuliku range kirikukaristuste süsteemi, kuhu kuulus kiriku ukse ees jalgade pakkupanemine, häbipingil põlvitamine, mitemsugused rahatrahvid jm, mis aga ei aidanud luteri usku eestlastele vastuvõetavamaks muuta. Protestantlik kirik võttis üle katoliku kirikus valitseva nõiajahi ja ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Just nüüd hakati üle kogu maa korraldama nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid.
Linnuse tüübid: · mägilinnused · neemiklinnused · Kalevipoja säng · ringvall-linnus · linnus-asula Pilet nr.11 1. Luteri kirik Rootsi ajal ja Vene ajal Rootsi ajal: Liivisõda oli viinud kirikuhooned haletsusväärsesse seisundisse. Kirikud oli purustatud, kogudused olid ilma õpetajata. Soovida jättis pastorite haridus ja kõlblus. Joackim Jhering töötas välja esimese eestikeelse aabitsa. Töötati välja ka range kirikukaristuste süsteem Vene ajal: Veneriigivõim tunnustas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Leplikkus lõppes kohe kui omavahel hakkas konkureerima luteri kirik ja õigeusu kirik. Kirikuõpetajate hulgas hakkas levima pietism. Pietistidest õpetajad aitasid kirikut madalseisust üle saada peale Põhjasõda. 2. Asva kultuur Asva kultuur on läänepoolsemate Soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine
- talupoegade hulgas hakkas levima lugemisoskus; oluline roll lugemisoskuse omandamisel oli koduõpetusel. - võrreldes luterlike Soome ja Rootsiga, olid eesti talupojad oma lugemisoskuselt samal tasemel; katoliiklikest ja õigeusu aladest oli olukord kordades parem. J.Jhering- piiskop, kes tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisele ülesehitamisele. Andis välja esimese eestikeelse aabitsa ja töötas välja range kirikukaristuste süsteemi. J.Fischer-Liivima kindralsuperintendent, Liivimaa keskne kirikutegelane. Osales kiriklike rahvakoolide asutamises, organiseeris Piibli tõlkimist eesti ja läti keelde. 14.Kuidas ja kelle eestvedamisel püüti arendada eesti kirjakeelt? Millised vastavasisulised väljaanded ilmusid? Mis on piiblikonverentsid? Miks neid korraldati? (lk 117 118) 1637 esimese eesti keele grammatika koostamine (Tallinna Toomkiriku vaimulik
· 1583 asutati gümnaasium. · Tegutses tõlkide seminar kohalike hulgast preestrikandidaatide ettevalmistamiseks. · Asutati ka trükikoda. c. Katoliku ajastu lõpp Eestis 1625 rootslased vallutavad Tartu. 2. Luteri kirik ja võitlus võõrusuga a. Luterlus kui ainuke lubatud riigiusk Rootsiaegses Eestis: · Luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine piiskop Joahim Jhering. · Temalt ka range kirikukaristuste süsteem (jalgade kokkupanemine kirikuuksel, häbipingel põlvitamine jne). b. Väärusuliste tagakiusamine nõiaprotsessidel (posijad, ravitsejad jt): · Nn veeproov kinniseotud ja vettevisatud nõid pidi jääma pinnale. · Piinamistega süüdistuste omaks võtmine. · Elusalt põlemine tuleriidal viimane surmanuhtlus 1699. 3. Rahvahariduse edendamine a. Põhjused:
Piiskop J. Jhering H.Samson Seadsid endale eesmärgiks luteri kiriku positsioonide kindlustamise, selleks võideldi nii katoliku kiriku kui paganausu vastu, otsisid agaralt nõidu. Andis välja esimese eestikeelse aabitsa. 1626.aastal andis välja juhendi nõidade ära tundmiseks. Joachim Jhering töötas välja lisaks aabitsa tegemisele ka range ning ajastule iseloomulike kirikukaristuste süsteemi (mitmesugused rahatrahvid, häbipingil põlvitamine ja kiriku ukse ees jalgade pakkupanemine). Hermann Samsonist sai aga luterliku fundamentalismi silmapaistvaim esindaja. Tema poolt välja antud nõidade ära tundmise juhend andis hoogu juurde uutele nõia protsessidele. Kaebealuste suhtes rakendati esiteks ,,veeproovi" : jalad ja käed seoti kinni ning lasti vette (usuti, et nõid jääb pinnale). Kui veeproov näitas, et tegemist on nõiaga, pidi kaebealune
Soovida jättis ka pastorite haridus ja kõlblus. Läänemaa Kirbla pastori kohta märgiti, et "ta elab vastikut elu, kraakleb ja tülitseb päevad ning ööd, ei valmista iialgi oma jutlust ette ning pakub armulaual veini asemel õlut." Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering. Kõrvuti esimese eestikeelse aabitsa väljaandmisega töötas Jhering välja ka ajastule iseloomuliku range kirikukaristuste süsteemi, kuhu kuulus kiriku ukse ees jalgade pakkupanemine, häbipingil põlvitamine, mitemsugused rahatrahvid jm, mis aga ei aidanud luteri usku eestlastele vastuvõetavamaks muuta. Protestantlik kirik võttis üle katoliku kirikus valitseva nõiajahi ja ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Just nüüd hakati üle kogu maa korraldama nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid.
Soovida jättis ka pastorite haridus ja kõlblus. Läänemaa Kirbla pastori kohta märgiti, et "ta elab vastikut elu, kraakleb ja tülitseb päevad ning ööd, ei valmista iialgi oma jutlust ette ning pakub armulaual veini asemel õlut." Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering. Kõrvuti esimese eestikeelse aabitsa väljaandmisega töötas Jhering välja ka ajastule iseloomuliku range kirikukaristuste süsteemi, kuhu kuulus kiriku ukse ees jalgade pakkupanemine, häbipingil põlvitamine, mitemsugused rahatrahvid jm, mis aga ei aidanud luteri usku eestlastele vastuvõetavamaks muuta. Protestantlik kirik võttis üle katoliku kirikus valitseva nõiajahi ja ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Just nüüd hakati üle kogu maa korraldama nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid.
Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim Jhering Eestimaa piiskop, kes töötas siinmail välja range kirikukaristuste süsteemi. Pühajõe mäss, 1642 ● Urvaste kihelkonnas Osula külas toimus suur talurahvarahutus eestlaste poolt pühaks peetud Võhandu ehk Pühajõele mõisniku ehitatud vesiveski pärast. Pärast veski ehitamist oli maad tabanud ikaldus ning talupojad pidasid seda kättemaksuks jõe rüvetamist eest. Nad hävitasid tammi ja veski ja kohale tuli ka sõjavägi, kes talupojad vaigistas
annaabi.ee 
