Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi ülikool 1699.aastal Pärnusse. 1710.aastal, kui venelased linna vallutasid, lubasid Vene võimud ülikooli taastada. See teostus alles 1802.aastal. 22. Rootsi aja mõju usu- ja kultuurielule. Valdkond Positiivne Negatiivne Usuelu Taastati purustatud kirikud, otsiti Töötati välja range kirikuõpetajaid. kirikukaristus Hakati ellu viima luteri kiriku põhitõde iga süsteem. inimene peab oskama Piiblit lugeda. Nõia jaht ja Eestlasi sunniti loobuma oma esivanemate protsessid. usust. Haridus Anti välja eesti keelseid aabitsaid (kaks tükki). Vaidlused eesti keele Forseliuse seminari loomine. grammatika üle ei
Miks katkes vastureformatsioon Eestis? 1625. vallutasid rootslased Tartu, mis lõpetas jesuiitide tegevuse ja ka kogu katoliku ajastu Eestis. Preestrid valiti haridustaseme järgi, roll ka välimusel. Räägiti kohalikus keeles. Ordu rajas Ignatius Loyola, hispaanlane, aadel. Luteri kirik Rootsi ajal Mis rolli etendasid luterluse juurutamisel.... ...Joachim Jhering? luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitaja, andis välja esimese eestikeelse aabitsa, töötas välja range kirikukaristus süsteemi, ei aidanud luteri usku eestlastele vastuvõtlikumaks muuta. ...Hermann Samson? luterliku fundamentalismi esindaja, 1626. avaldas juhendi, kuidas nõida ära tunda Miks jäi Rootsi ajal luteri usk siiski eestlaste jaoks võõraks? Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katoliiklike tavadega, millest võõrandumine polnud lihtne. Mis usku oli eestlane 18.saj? Muinasusku (maausku), muinasusu kombed, ebausu ilmingud, nõiad, maeti vanadesse kalmetesse, loobuti
Lisaks rajati tõlkide seminar, mille eesmärgiks oli leida preestriametisse sobivaid mehi maarahva hulgast. Peale Tartu langemist rootslaste kätte lõpetati jesuiitide tegevus Eesti aladel. Jesuiidid avaldasid suurt mõju maarahvale. Luterik kirik rootsi ajal- Liivi sõja tõttu olid paljud kirikud varemetes, puudu oli õpetajaid. Muinasusu kombed hakkasid taas talupoegade keskel levima. Luterlik piiskop Joachim Jhering andis välja eesti keelse aabitsa, samas lõi ka sellele ajastule omase kirikukaristus- süsteemi. Toimusid mitmed nõiaprotsessid. Tekkis nn luterlik fundamentalism. Hermann Samson andis välja 1626 juhendi nõidade äratundmise kohta ja kuidas temaga käituda. Viimane nõiaprotsessi surmanuhtlus Eestis 1699.17. saj luterlus jäi eestlastele paljuski võõraks. Katoliiklus, mis oli segunenud muinasusundiga püsis veel kuni 18. sajandi lõpuni. *venestamine19sajandil vene impeerium tahtis endaga liita äärealasi riike. Seda teostasid kubernerid eestis oli selleks
annaabi.ee 
