Bachi kohustuseks oli kirjutada kammermuusikat ja intrumentaalkontserte. · Leipzig ( 1723-1750 )- Leipzigi Tooma kiriku kantor ja linna muuikadirektor. Silmapaistav osa Bachi loomingust on Leipzigis kirjutatud vokaalmuusika. Eelkõige on selleks tema kirikukantaadid, mida ta lõi kokku üle 300, neist on säilinud 200. Leipzigis oli kantaadil jumalateenistuses väga tähtis roll. Bachi kantaadid koosnead põhiliselt soolo-osadest ning lõpevad tavaliselt lihtsa koraalisalmiga. Kirikukantaatide kõrval on säilinud ka umbes 20 Bachi ilmalikku kantaati. Kirjutas pidulike sündmuste tähistamiseks Leipzigi ülikoolis ja Tooma koolis või ka tähtsamate linnakodanike auks. " Kohvikantaat" ja "Talupojakantaat". Bachi vokaalsed suurteosed on kõik kirjutatud Leipzigis ja neist on kõige tähtsamad kaks passiooni- evangelistide Johannese ja Matteuse järgi. Passioone esitati aastas üks kord- suurel reedel. Passioonide teemaks Kristuse kannatused ning neid kanti ette kannatusnädalal
. Tema tüüpiliseks komponeerimisviisiks on muus. väga tundlik lähtumine tekstist. Sisuliselt on kantaat otsekui muus.line jutlus, mille tekst kommenteerib päeva evangeeliumi isikliku, lüürilise vaatenurga alt. Tema Leipzigi-aja kantaadid lõppevad lihtsa koraalisalmiga, mida kogudus võis kaasa laulda (sageli ainus koorinumber). Paljud kantaadid on läbinisti seotud ühe kindla koraali teksti ja meloodiaga, nt "Üks kindel linn ja varjupaik". Kirikukantaatide kõrval on säilinud umbes 20 ilmalikku (nt "Kohvikantaat", "Talupojakantaat"), muus.liselt meenutavad need sageli väikesi ooperistseene, kuid erinevus kirikukantaadist pole siiski suur (paljud neist kirjutas eeltööna oma vaimulikele teosetele). Prelüüdid luteri koraaliga seotud teostest on olulisimad tema koraalieelmängud (-prelüüdid). Koraaliprelüüd on jumalateenistusel tavaliselt lihtne koguduselaulu sissejuhatus, mida iga organist peab oskama improviseerida