sakraalne. "Juudas Makabeus") Passioonides avaldub -18 concerto grosso't kõige sügavamalt tema -orkestrisüite maailmavaade. -kontserte orelile ja orkestrile On kirjutanud -4 väiksemat missat -passioone -Üle 300 kirikukantaadi -20 ilmalikku kantaati Jõuluoratooriumi -6 motetti -Üle 40 suure oreliteose -orkestrisüite -6 Brandenburgi kontserti
aktiivsele tegevusele teadvustas inimkond endale taasleitud rikkuse. 1850. a asutatud Bachi Ühing koordineerib tänaseni tema nootide kirjastamist, kontsertide korraldamist ja autorikaitsega seonduvat. VOKAALMUUSIKA - Missa h-moll ja 4 väiksemat missat - Passioonid, tuntumad `Johannese passioon` ja `Matteuse passioon` (viimast peetakse Bachi peateoseks, kus avaldub kõige sügavamalt tema maailmavaade). - Üle 300 kirikukantaadi, 20 ilmalikku kantaati (tuntumad, `Talupojakantaat` ja `Kohvikantaat`) - `Jõuluoratoorium` - 6 motetti Enamik vokaalsetest suurteostest on kirjutatud Leipzigi perioodil, kus tema ametikohustuseks oli hoolitseda linna kirikutes ette kantava muusika eest. INSTRUMENTAALMUUSIKA - üle 40 suure oreliteose (fuugad, tokaatad, passacaglia`d) Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina, lisaks vennalt saadud muusikatundidele käis
Mendelssohn Bartholdy pani aluse Bachi loomingu esiletõstmisele. Bachi looming on tõsine ja sügavasisuline. Puudub välissära ja efektid. Ta kirjutas kõikides muusikazanrites ja kõikidele pillidele ning koosseisudele. 1850. a asutatud Bachi ühing koordineerib tänaseni tema nootide kirjastamist, kontsertide korraldamist ja autorikaitsega seonduvat. Vokaalmuusika 1) kantaadid. Bach kirjutas nii ilmalikke kui ka vaimulikke kantaate. üle 300 kirikukantaadi ja 20 ilmalikku. Tuntumad on ,,Talupojakantaat", mis oli tellimustöö, ,,Kohvikantaat" ning ,,Reformatsioonikantaat" (ilmalikud). ,,Üks kindel linn ja varjupaik", ,,Ärgake, nüüd vahid hüüdvad" (vaimulikud). 2) Passioonid. Enamasti Kristuse kannatusloost, tekst evangeeliumi tekstidest. Tuntuim ,,Johannese passioon", mida kirjutas 2 aastat. 3) Missa h-moll. Kirjutas elu lõpus teadlikult kokkuvõttena elutööst. Monument
lahkuma. Arnstadti-Mühlhauseni perioodi tähtsamateks teosteks on kirikukantaadid "Gottes Zeit ist die allerbeste Zeit" ("Actus tragicus") BWV 106, "Christ lag in Todes Banden" BWV 4, "Gott ist mein König" ja "Aus der Tiefen rufe ich, Herr, zu dir" BWV 131 Weimar (17081717) Hertsog lõi spetsiaalselt Bachi jaoks kontsertmeistri ameti. Tänu sellele tõusis Bachi töötasu, kuid see-eest pidi ta iga kuu komponeerima ja kapellile selgeks õpetama ühe kirikukantaadi. Bach andis 1717. aastal lahkumisavalduse. Weimaris kirjutas Bach kirikukantaate ja suurema osa oma kuulsatest oreliteostest. Sellel perioodil puutus Bach kokku Antonio Vivaldi loominguga, mis mõjutas tema muusikat tugevalt. Seda näitavad tema tehtud Antonio Vivaldi kontsertide transkriptsioonid orelile. Köthen (17171723) Aastal 1717. läks Bach Köthenisse (ametlikult Cöthen), kus temast sai Anhalt-Kötheni vürst Leopoldi õukonna kapellmeister ja kammermuusikadirektor
Matteuse passioon. Georg Philipp Telemann (1681- 1767) Oli omal ajal palju olulisem tegija kui Johann Sebastian Bach. Muusikas oli iseõppinu, kuid mängis juba lapsena mitut pilli 12.aastaselt kirjutas oma esimese ooperi. 1701 läks Leipzigi õigusteadust õppima, 1704 asutas seal üliõpilaste muusikaühingu ,,Collegium Musicum". 1721 sai Hamburgi linna muusikadirektoriks. On loonud üle 1500 kirikukantaadi, umbes 1000 orkestrisüiti, üle 40 ooperi ja passiooni ning kammermuusikat Ooper ,, Pimpinone" 1725. Oratooriumid ,,Päevaajad" ja ,,Kohtupäev", dramaatiline soolokantaat ,,Ino". Kammermuusikast on olulisemad kolm tsüklit ansamblisüite ja sonaate ,,Musique de table" (,,Lauamuusika" 1733), ,,Pariisi kvartetid" 1737-1738 TÄNAME TÄHELEPANU EEST!
· Väga suur töökoormus · Konfliktid linnavalitsusega · 1729 Collegium Musicumi juhtimine, hea orkester · 1740. aasta paiku aktiivsest muusikaelust kõrvale tõmbuma · 1730. aastate lõpul heideti ette muusika keerulisust ja raskepärasust, peeti ka iganenuks · Vokaalmuusika: põhiosa kirjutatud Leipzigis. · Kantaadid: Üle 300 kirikukantaadi (neist ligi 200 säilinud). Kantaadi osad: aariad, retsitatiivid, koorid, koraalid, ork. osad; tekst piibilist, ka spetsiaalsed luuletekstid, kanti ette jumalateenistustel. · Säilinud ka 20 ilmalikku kantaati, mis mõeldud erinevateks pidustusteks · Vokaal suurteosed: kõik kirjutatud Leipzigis. Passioonid. Passioon-kannatuslugu. Zanriliselt oratooriumid, mille sisuks Kristuse kannatuslugu. Nagu ooper, jutustatakse mingit lugu, olemas on aariad, koorid, ork
konstruktiivse mõtlemisega ning ,,Tulevärgimuusika" julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel, väljendus- ja karakteerimisjõud ning figuratsioonirohkus. Bach on loonud üle 300 kirikukantaadi, ,,Johannese passion", ,,Matteuse passioon", ,,Jõuluoratoorium" Tähtsus Bachi muusika vaimsus ja Tema helikeel ühendam saksa, muusikaajaloos kompositsioonilised võtted on prantsuse, itaalia ja inglise palju enam seotud Euroopa traditsioonid. ajaloolise muusikapärandiga kui Pärast Händeli surma said Londonis 18. Sajandi teise poole muusikaga
G.F.Händelist Händel sündis Halles 23.veebruaril 1685 Huvi muusika vastu ilmutas ta juba varakult, kuid Händeli isa soovis talle paremat tulevikku ning õhutas Händelit õigusteadust õppima. Hertsog soovitas Händelil orelimängu õppida, mistõttu anti poiss kuulsa organisti, Friedrich Wilhelm Zachovi, käe alla. Tema juures õppis poiss orelit, klavessiini, viiulit, kompositsioonialuseid ja kirjutas seal vähemalt 7 kirikukantaadi. 1702 astus Händel ülikooli õigusteadust õppima, kuid kõrvalt töötas Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina. Hamburg (17031706) 1703. aastal läks Händel Hamburgi Hamburgis sai Händelist kõigepealt viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, varsti aga istus ta klavessiini taga ja juhatas orkestrit ning 1705. aastal tulid lavale ta esimesed ooperid ,,Almira" ja ,,Nero".
fi Vokaalmuusika Mjssah-mollja .1v:iikscmat missat p d $ r,i rn i d l J n tu m " d l uhdnnce pJ.i oun i I M.rn.Ll p pd.i oo1.. t i i mJr D ee td r.F IJ d ,h , p p .rl p o e k. l u..rrard.rb Inl gc.[;sr.rmal t tcm,r marrl mor rrdo, rile 30{l kirikukantaadi,20 jlmalikku kantanti(t!ntumad ja ,,Talupojakantaat,, ,,Kohvikantaat',) -,,16Lrluoratoorium,, - b motettl Fn.rmil ulddlct^l .Lrurfeotcr on llrJL'JtrrdI Fip,,igrpcrioodil ku.InmJ.rmetilo , nu(rul-kott hnottr.F.l.r lin'ld kirilUlF.F,ic kdnLrrr mu-rsi|Jeest.
Lisaks sellele mängis ta kammeransamblis klavessiini, viiulit ja vioolat. Weimaris olles kandideeris ta ka Halle Liebfraukirche organistiks, kuid loobus sellest, kuna palgaküsimuses ei jõutud kokkuleppele. Hertsogis põhjustas Bachi lahkumissoov kartust ning selleks, et viimane kindlasti Weimarisse jääks, lõi hertsog spetsiaalselt Bachi jaoks kontsertmeistri ameti. Tänu sellele tõusis Bachi töötasu, kuid see-eest pidi ta iga kuu komponeerima ja kapellile selgeks õpetama ühe kirikukantaadi. Weimari õukonda tabasid aga rasked ajad. Hertsog Wilhelm Ernsti ja tema vennapoja Ernst Augusti võimuvõitlusse kaasati teiste hulgas ka muusikud. Hertsog keelas ansambliliikmetel mängida Ernst Augusti heaks, viimane keelas aga muusikutel õukonnast lahkuda, ähvardades karistusega. Nii ka läks kui Bach 1717. aastal lahkumisavalduse andis, pandi ta ligi kuuks ajaks arestikambrisse. Weimari perioodil sündisid Bachi kaks vanemat heliloojatest poega Wilhelm Friedemann (1710) ja Carl
Ligi 80 aastat hiljem ,,avastati" Leipzigi raamatukogust Bachi käsikirjalised noodid ning inimkond teadvustas endale taasleitud rikkuse. Enamik vokaalmuusikast on kirjutatud Leipzigi perioodil, kus tema ametikohustusteks oli hoolitseda linna kirikutes ette kantava muusika eest: Missa h-moll ja 4 väiksemat missat; arvatavasti 5 passiooni, tuntumad ,,Johannese passioon" ja ,,Matteuse passioon". Viimast peetakse Bachi peateoseks, kus avaldub kõige sügavamalt tema maailmavaade; üle 300 kirikukantaadi (säilinud ca 200) ja ca 20 ilmalikku kantaati, tuntumad ,,Talupojakantaat" ja ,,Kohvikantaat"; ,,Jõuluoratoorium"; 6 motetti Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina. Lisaks vennalt saadud muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Kirjutanud üle 40 suure oreliteose. Suur osa klaviirimuusikast on kirjutatud ajal, mil Bachi pojad olid vajasid repertuaari pillimängu ja kompositsiooni õppimiseks. Näit
Kõik lood on ehitatud ühele ja samale teemale ning helilooja eesmärk oligi näidata, kui kaugele on ühe muusikalise materjali arendamisel võimalik minna. Vokaalmuusika: - Missa h-moll ja 4 väiksemat missat - Passioonid, tuntumad `Johannese passioon` ja `Matteuse passioon` (viimast peetakse Bachi peateoseks, kus avaldub kõige sügavamalt tema maailmavaade). - Üle 300 kirikukantaadi, 20 ilmalikku kantaati (tuntumad, `Talupojakantaat` ja `Kohvikantaat`) - `Jõuluoratoorium` 6 motetti Tuntumad teosed: Missa h-moll · Matteuse passioon · Johannese passioon · ligi 300 kantaati · Toccata ja fuuga d-moll · Jõuluoratoorium · Lihavõteoratoorium · 4 orkestrisüiti · 6 Brandenburgi kontserti · "Hästitempereeritud klaviir" I ja II osa
retsetatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperistseeniga. Tavaliselt kirjutati neid kantaate vaid ühele solistile, keda saatis pisike kammeransambel või ainult basso continuo. Selliseid salonglikke kantaate armastasid eriti ooperivirtuoosid. Vahel võis kantaadimuusika kirjutamine olla ka eeltööks ooperile. Saksamaal sai kantaadist suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega kirikumuusikazanr, mille nimetuseks sai kirikukantaat. Kirikukantaadi aluseks olid piibli- ja koraalitekstid, järjest enam aga ka kantaaditekstideks loodud vaimulik luule. Klassitsismi ajastul, mis valitses 1750- 1820 aastatel hakati kantaadis väiksemas koguses kasutama keerulisi kaunistusi ning kõike seda, mis segab muusika mõju. Muusikas hakas domineerima põhimeloodia. Hakati vähem kasutama dissonantse ning meloodia muutus korrapäraseks. Romantism muusikas on umbes (1820-1880) valitsenud suund. Kantaadis toimusid mõningad muutused
S i t , m i s k o o s n e s n e l j a s t o s a s t ( a l l e m a n d e , c o u r a n t e , s o r a b o n d e , g i g u e ) . 9 . N i m e t a v i i u l i m e i s t r e i d . S t r a d i v a r i d e d n a s t i a , A m a t i d e d n a s t i a , G u a r i n e r i d n a s t i a . 1 0 . B a c h i t h t s u s m u u s i k a a j a l o o s. Johann Sebastian Bach (1685-1750) viis orelimuusika tiuslikkuseni. Ta on kirjutanud le 300 kirikukantaadi, millest on silinud umbes 200. Tal on kaks passiooni. On andnud vlja kolm sidikogumikku Inglise sidid, Prantsuse sidid, Partiitad. Jttis suure jlje Saksamaa muusikasse Ktheris ja Leipzigis. Viimases vastutas ta kogu linna muusika eest ja temast sai Toomkiriku kantor. Tema tuntuimad teosed on silinud Brandenburgi kontsertide kogumikus, mille ta kirjutas krahvile, kuid need ei judnud kunagi temani. 11. Millised on olulisimad Bachi vokaalteosed? ~300 kirikukantaati, millest on silinud ~200
1850. a asutatud Bachi Ühing koordineerib tänaseni tema nootide kirjastamist, kontsertide korraldamist ja autorikaitsega seonduvat. VOKAALMUUSIKA 8 8 - Missa h-moll ja 4 väiksemat missat - Passioonid, tuntumad `Johannese passioon` ja `Matteuse passioon` (viimast peetakse Bachi peateoseks, kus avaldub kõige sügavamalt tema maailmavaade). - Üle 300 kirikukantaadi, 20 ilmalikku kantaati (tuntumad, `Talupojakantaat` ja `Kohvikantaat`) - `Jõuluoratoorium` - 6 motetti Enamik vokaalsetest suurteostest on kirjutatud Leipzigi perioodil, kus tema ametikohustuseks oli hoolitseda linna kirikutes ette kantava muusika eest. 9 9 INSTRUMENTAALMUUSIKA - üle 40 suure oreliteose (fuugad, tokaatad, passacaglia`d)
teosed), millised saatis Brandenburgi markkrahvile ilmselt töökoha taotlemiseks sealses õukonnas ja neli orkestrisüiti, mis koosnevad enamasti tantsudest, kuid sisaldavad ka mõningaid mittetantsulisi palu. Orkestrisüit nr 3 D-duur, Aaria (B nimetas aariateks kauni pika meloodiaga aeglaseid instrumentaalseid palasid) B vokaalsed suurteosed valmisid enamasti seoses töökohustustega Leipzigi Tooma kirikus, kus igal pühapäeval ja kirikupühal toimus kirikukantaadi ettekannne (säilinud ca 200 kantaati). Kantaat sai 17.saj lõpul luterliku jumalateenistuse muusikaliseks kõrgpunktiks. Sisuliselt on kantaat justkui muusikaline jutlus, mis kommenteerib vastavat päeva. Paljud kantaadid on seotud ühe kindla luterikoraali teksti ja meloodiaga. Kirikuantaadid koosnevad kooridest, koraalidest, ansamblitest, aariatest, retsitatiividest ning vahel algavad ka orkestriavamänguga. Esituskoosseis: koor, vokalsolistid, orkester
elas ta pikemat aega orvuna vanema venna Johann Cristophi juures. Olulise osa oma muusikalisest haridusest sai Bach oma vanemalt vennalt, Ordurfi organistilt Johann Christophilt, kelle käe all ta õppis mängima viiulit ja orelit ning tutvus tolleaegse moodsa orelimuusikaga, eriti Johann Pachelbeli teostega. Terve oma elu veetis Bach Põhja-Saksamaal erinevates õukondades. Silmapaistvam osa Bachi loomingust on Leipzigi perioodil kirjutatud vokaalmuusika. Kokku lõi ilmselt üle 300 kirikukantaadi, säilinud vähem kui 200. Bachi vokaalsed suurteosed on kõik kirjutatud Leipzigis. Bachi on nimetatud ka viie passiooni loojaks, millest tänini on terviklikult säilinud kahjuks vaid kaks: evangelistide Johannese (1724 ) ja Matteuse (1727/29 ) järgi. Matteuse passiooni võib pidada Bachi peateoseks- see pole mitte üksnes ulatuslikem, vaid avab ka meistri mõtteviisi ja maalimavaate kõige sügavamalt. Matteuse passiooni kõrval on tema teiseks peateoseks Missa h- moll, mis on koostatud
Köthenis. Elu lõpuperioodil oli ta Leipzigi Toomakooli kantor ja linna muusikadirektor. Ta vastutas muusika eest linna neljas suuremas kirikus ja Toomakooli õpilaste muusikahariduse eest, töötas koori ja orkestriga. Elu lõpul süvenes tema lühinägelikkus, järgnes ebaõnnestunud operatsioon ja pimedaksjäämine. LOOMING Vokaalmuusika · Missa h-moll ja 4 väiskemat missat · Passioonid, tuntumad ,, Johannese passioon" ja ,,Matteuse passioon" · Üle 300 kirikukantaadi, 20 ilmalikku kantaati (tuntumad ,,Talupojakantaat" ja ,,Kohvikantaat") · ,,Jõuluoratoorium" · 6 motetti Instrumentaalmuusika · Üle 40 suure oreliteose (fuugad, tokaatad, passacaglia' d) · 2- ja 3- häälsed inventsioonid · ,,Wilhelm Friedemann Bachi noodivihik", ,,Anna Magdalena Bachi noodivihik" · ,,Hästitempereeritud klaviir" I, II · ,,Inglise süidid", ,,Prantsuse süidid", 6 partia' t · 6 Brandenburgi kontserti
nooruspäevil tundus tema muusika publikule liiga raske, elu lõpu poole aga liiga iganenud. Elu viimasel kümnendil kirjutas palju teoseid, mis võtsid kokku tema lihvitud kompositsioonikunsti nt. Missa h-moll, lõpetamata jäänud „Fuugakunst“. Elu lõpus jäi pimedaks, talle tehti ebaõnnestunult 2 silmaoperatsiooni ning peale seda hakkas ta tervis halvenema ning ta suri 28. juuli 1750. 11 LOOMING Vokaalmuusika Lõi ilmselt üle 300 kirikukantaadi. Kantaat pärineb 17. sajandi vaimulikust kontserdist, mille tekst oli võetud Piiblist või luteri koraalist. Enamik kantaate pärineb Leipzigi perioodist. Vokaalsed suurteosed on kõik kirjutatud Leipzigis-tema 5 passioonist on tuntud 2-Johannese ja Matteuse passioon. Matteuse passiooni võib pidada Bachi peateoseks. Teine peateos on Missa h-moll-see on koostatud varemloodust. 2-tunnine teos. Instrumentaalmuusika. Orelimuusika Tema tuntuim oreliteos on Toccata d-moll
tempolt ja rütmilt kontrastsetest tantsudest Heinrich Schütz- oli saksa helilooja ja organist. Teda on nimetatud saksa muusika isaks, sest hakkas kombineerima saksa keelt muusikasse. Pani aluse saksa oratooriumile, ooper ,,Daphne" Johann Sebastian Bach- sündis saksamaal. Ta oli oma aja parimaid organiste. Ta oli kaks korda abielus. Bach oli muusikatraditsioonide kokkuvõtja. Ta kirjutas ple 300 kirikukantaadi(,,kohvikantaat", 40 suure oreliteose). Tal jõi lõpetamata teos ,,fuugakunst" Georg Friedrich Händel- sündis samuti saksamaal. Ta reisis palju. Tema loomingus puudub kirikiumuusika ja ta a krijutas peamiselt oopereid. Ta kirjutas üle 40 ooperi(,,julius caesar"), üle 30 oratoorimi(,,messias"), 18 concerto grossot Arcangelo Corelli- kirjutas kammersonaate ning instrumentaalset kammermuusikat, 12 concerto grossot
annaabi.ee 
