Vaimuelu mõju eesti kultuurile
Eriti ereda tähena tõusis eestlaste seast esile Hans Susi, kes sai ühena väga vähestest üsna
kõrgetasemelise hariduse, saades võimaluse õppida Tallinna linnakoolis. Susi oli äärmiselt
andekas ja tark ning seega tehti talle Pühavaimu kiriku pastori poolt ülesandeks tõlkida eesti
keelde piibli neid oli, mida kasutatakse jutlustuse ajal. Kahjuks suri Hans Susi üsna noorelt
katku, ent tema tõlgitud tekste kasutati usutavasti kirikujutluste pidamisel kuni 17. sajandi
keskpaigani.
Kloostrid osalesid hariduse andmises, kuid need olid maarahva jaoks ka justkui uksed
Jumalale lähemale pääsemiseks. Kõige lähedasemaks said rahvaga kerjusmungaordud:
dominiiklased ja frantsisklased. Nende liikmetelt nõuti kloostri poolt kohaliku keele oskamist,
et talurahvaga suhtlemine hõlpsam oleks ja et jumalasõna nende seas kiiremini ja arusaadavalt
leviks. Samuti panid kerjusmungaordud suurt rõhku haridusele ja ilmselt olidki just nemad