R.Põldmäe “Esimene Eesti üldlaulupidu“
muutumist ,,eesti rahvaks" ja Maarja koguduse jagunemist kaheks, millest teise poole
moodustavat ,,Vanemuise" selts. Ametlik peoluba saadi 20.veebruaril 1869,vaevalt neli kuud
enne peo tähtpäeva. Loasaamise tahtlik viivitamine näis olevat taktikaliseks võtteks: peo
korraldamist ei tahetud keelata, kuid nõusoleku viivitamisega loodeti peopidamine nurja
ajada. Õnneks olid korraldajad ennem rohkelt ettevalmistusi teinud. Riigiasutuste positiivne
otsus oli suureks löögiks baltisaksa kirikujuhtidele, kes kaalusid isegi peost loobumist. Ometi
pidas peokõne just baltisaksa pastor Willigerode, sest Jannsen üritas igati nendega koostööd
teha. Kooridest eelistas Jannsen segakooride asemel meeskoore, asutades eeskujuks
,,Vanemuise" meestelaulu seltsi. Meeskoore asutati paari aasta jooksul hulgaliselt, mis näitas
nii rahva musikaalsust kui organiseerijate mõju ja osavust. Segakooride peolt väljajätmise
vastu astus peokomitee presidendiks valitud pastor Willigerode, ent tulutult