preestrid ametisse sageli · Patriarhi valisid ilmalik maaisand ametlikult küll vaimulikud, rahvas ja piirkondlikud kirikujuhid, kuid tegelikult jäi viimane sõna siiski keisrile. Armee ja sõjapidamine · Tugev ratsavägi · Palgaarmee · vennatapusõjad · Enamjaolt talupoegadest · palgaarmee(pidi olema · teemad
aladeni. Käsitöölised ja kaupmehed koondusid kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutusele. BÜTSANTS. KIRIK JA KULTUUR Hilise Rooma riigi aegset tähtsad ristiusukeskused Jeruusalemm, Aleksandria ja Antiookia- langesid araablaste võimu alla ning läksid Bütsantsile ja ristiusule kaotsi. Konstantinoopoli patriarh oli nüüd riigi kõrgeim kirikutegelane. Bütsantsi riik seisis keisrivõimu all. Piirkondlikud kirikujuhid ehk metropoliidid valisid Konstantinoopoli patriarhi.Ida- ja läänekiriku erinevused suurenesid: Idas ei kehtinud vaimulike abielukeeld, idakirikus usuti , et Püha Vaim lähtub Isast (Jumalast), paavstid aga, et see lähtub Isast ja Pojast (Kristusest). Ida- ja läänekiriku lõplikku lõhet tähistab aasta 1054. Lääne kristlaskond nimetatakse nüüd roomakatoliku kirikuks ja ida oma kreekakatoliku ehk ortodoksi kirikuks. HARIDUS Õppetekstidena kasutati antiikautorite teoseid
aladeni. Käsitöölised ja kaupmehed koondusid kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutusele. BÜTSANTS. KIRIK JA KULTUUR Hilise Rooma riigi aegset tähtsad ristiusukeskused Jeruusalemm, Aleksandria ja Antiookia- langesid araablaste võimu alla ning läksid Bütsantsile ja ristiusule kaotsi. Konstantinoopoli patriarh oli nüüd riigi kõrgeim kirikutegelane. Bütsantsi riik seisis keisrivõimu all. Piirkondlikud kirikujuhid ehk metropoliidid valisid Konstantinoopoli patriarhi.Ida- ja läänekiriku erinevused suurenesid: Idas ei kehtinud vaimulike abielukeeld, idakirikus usuti , et Püha Vaim lähtub Isast (Jumalast), paavstid aga, et see lähtub Isast ja Pojast (Kristusest). Ida- ja läänekiriku lõplikku lõhet tähistab aasta 1054. Lääne kristlaskond nimetatakse nüüd roomakatoliku kirikuks ja ida oma kreekakatoliku ehk ortodoksi kirikuks. HARIDUS Õppetekstidena kasutati antiikautorite teoseid
Oma kirjutistes toonitas ta seda, et peale vaimulike võisid ka teised kirjutada. Ta pidas Jumalat elu moraalseks aluseks ning tema teised teosed ja põhimõtted tuginesid sellel arusaamal. Maarja-kultuse positsiooni tugevnemine mõjutas naisi nii kirkikusiseselt kui ka kirikuväliselt. Dante kirjutas: ,,Neitsi meenutab Kristust kõige enam´´. Maarja oli neitsiriigi eesõigustatud eeskuju. Ta pidi kaitsma noori naisi, kes kloostritesse tagasitõmbunult olid valinud vallaliseks jäämise. Kirikujuhid ei tahtnud esialgu Maarjale ruumi anda, kuid tänu tema populaarusele olid nad sunnitud seda tegema. Kirikusiseselt oli naistel varakristlikes koguduses keskne positsioon ja usu naiselik külg väljenduski Maarja-kultuses. Kirikuvälistes tegemistes leidis Maarja- kultuse austamine tähtsa koha. Näiteks rüütlikultuuri daamikultus mõjutas osaliselt Maarja-kultuse usulise austamise tonaalsust: Maarjasse võidi suhtuda jumladava armastusega nagu väidab Päivi
- kaubavahetus idamaadega- suur tulu - kaubavahetus lisaks idamaadele ka idasaavlastega - kaupmehed ja käsitöölised koonduvad kolleegiumitesse (äri-ja ametiühingud) - riik reguleerib nende tegevust, hinnapoliitikat - käsitöölised tegutsevad väikeettevõtjatena, ei ole väga rikkad - kaupmeeste jõukuse tase erinev 7. Kirik ja usuelu - kirik keisrivõimu kontrolli all - Konstantinoopoli patriarhi valisid metropoliidid (piirkondlikud kirikujuhid), rahvas ja vaimulikud, peaotsustajaks siiski keiser - patriarhi võim Rooma paavsti omast väiksem - suurenesid erinevused lääne- ja idakiriku vahel (al.9.saj) - 1054 kirikulõhe e. suur skisma: Kreekakatoliku ehk õigeusu (ortodoksi) kirik Roomakatoliku ehk katoliku kirik Pea- Konstantinoopoli patriarh Pea- Rooma paavst Keskus- Konstantinoopol Keskus- Rooma
16.Btsants. Kirik ja kultuur. Kirik ja usuelu: Mitu thtsat hilise Rooma riigi aegset ristiusukeskust - Jeerusalemm, aleksandria ja Antiookia - langes VII sajandil araablaste vimu alla ja lks Btsantsile ning ristiusule kaotsi. Kuid see tugevdas Btsantsi kiriklikku htsust, sest Konstantinoopoli patriarh oli nd vaieldamatult riigi krgeim kirikutegelane. Btsantsi riik seisis kindlalt keisrivimu kontrolli all. Konstantinoopoli patriarhi valisid kll vaimulikud, rahvas ja piirkondlikud kirikujuhid ehk metropoliidid, kuid viimane sna ji siiski keisrile. Olgugi, et varakeskajal peeti ristiusu kirikut jtkuvalt htseks, suurenesid erinevused ida- ja lnekiriku vahel. Idas ei kehtinud vaimulike abielukeelt, seda nuti ainult krgvaimulikelt. Idakirikus usuti muistse kombe kohaselt, et Pha Vaim lhtub isast, paavstid aga kinnitasid, et Pha Vaim lhtub Isast ja Pojast. Erimeelsuste tulemusel panid paavst ja patriarh 1054. aastal teineteise kirikuvande alla, mis thistas ida- ja lnekiriku lplikku
Mitu tähtsat hilise Rooma riigi aegset ristiuskukeskust- Jeruusalemm, Aleksandria ja Antiookia langes VII sajandil araablaste võimu alla ja läks Bütsantsile ning ristiusule kaotsi. Kuid see tugevdas Bütsantsi kiriklikku ühendust, sest Konstantinoopoli patriah oli nüüd vaieldamatult riigi kõrgeim kirikutegelane. Bütsantsi kirik seisis kindlalt keisrivõimu kontrolli all. Konstantinoopoli patriahi valisid ametlikult küll vaimulikud, rahvas ja piirkondlikud kirikujuhid ehk metropoliidid, kuid tegelikult jäi viimane sõna siiski keisrile. Idas ei kehtinud vaimulike abielukeeld, seda nõuti ainult kõrgvaimulikelt. Bütsantsis ei levinud Lääne-Euroopas domineerinud Benedictuse kloostrireeglid ja kloostreid ausutati antiikkirjas pärit traditsioonidest lähtuvalt. Idakirikus usuti muistse kombe kohaselt, et Püha Vaim lähtub Isas (Jumalast), paavstid aga kinnitasid Karl Suure ajast peale , et Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast (Kristusest)
- Porphyrogenntos (e sündinud purpurpunases) - Autokratr (isevalitseja) - Määras ise endale järglase- despotes, kaisar, nobelissimos jne · Senat (nõustav funktsioon) · Tsirkuse/hipodroomiparteid · Ametnikud · Armee ja strateegid - Alates 7. Sajandist palgaarmee · Vabad talupojad Bütsantsi ehk kreekakatoliku ehk ortodoksi kirik Kiriku eesotsas on patriarh. Ametlikult valisid patriarhi rahvas, vaimulikud ja kirikujuhid ehk metropoliidid, kuid tegelikkuses jäi viimane sõna siiski keisrile. Kujunes välja eremiitlus (usueluvorm, mis põhineb askeetlikul ilmalikust elust eraldumisel, abielutusel ja võimalikult intensiivselt kultusetoiminguis osalemisel), sellest edasi esimesed kristlikud kloostrid. Bütsantsi kirik oli agar misjonitöödes- · 865. a. ristiusustasid Bütsantsi mungad Bulgaaria, · 988. a. võttis Bütsantsist ristiusu vastu Kiievi suurvürst.
Lasi ehitada hagiasoofia, tema ajal koostati tsiviilseaduste kogu Carpus juris Civilis, mis põhines Rooma õigusel. Välispoliitikas oli eesmärgiks Rooma keisririigi võimsuse taastamine, vallutati Itaalia, Aafrika põhjaranniku, Hispaania põhjaosa ja Vahemere osad. Tema surma järel riigi territoorium hakkas vähenema. Usuelu oli korraldatud järgmiselt:1)Konstantinoopoli patriarh oli kõrgeim kirikupea, kes allus keisrile. Metropoliidid olid suurtemate piirkondade vaimulikud kirikujuhid, kes nimetasid ametisse patriarhi, kuid otsustasmisõigus oli keisril. Hakkas sügavnema lõhe Lääne ja Ida kiriku vahel, põhjuseks oli lihtsalt kumb oli tähtsam, kas paavst või patriarh, aga väljendiks oli püha kolmansuse(isa- poeg ja pühavaaimu nimel)tõlgendamine.Patriarh väitis, et pühavaim lähtus vaid isast e. Jumalast, paavst aga ka pojast(kristusest). Tulemuseks oli 1054a. Kirikute lagunemine, kirik jagunes: Lääne e. Katoliku kirikuks ja Ida e. Ortodokseks kirikuks
Senjöör isand Vasall sõjamehest sõltlane Lään feood, maatükk Läänimees feodaal, maavaldaja Pärusvaldused läänidest kujunes välja Bondid Skandinaavia taluperemehed Tingid koosolekud Skandinaavias Alltingid ühiskoosolekud Skandinaavias Kongun kuningas Hipodroomi parteid rahva jagunemine värvide järgi millist kaarikut toetati. Teemad sõjaväeringkonnad Strateegid juhtivad väepealikud Stratioodid maakaitseväelased Metropoliidid kirikujuhid (piirkondlikud) Ikoonid pühapildid Ikonoklastid Leon III ja tema pooldajad Ikonoduulid ikoonide austajad Hagiograafia pühakute elulood
Jumalaid austati annetuste ja ohvrite toomisega nii kodus kui ka pühapaikades. Saagad ja kangelaseepika Pärimusi anti suuliste lugude ehk saagadena edasi põlvest põlve alates XII sajandist. Erik Punase saaga retked Gröönimaale ja Ameerikasse. Ynglingerite saaga jutustab svealaste kuningavõsast. Vanem Edda põhjala eepos, peamine allikas Skandinaavia jumalate ja mütoloogia kohta. Bütsants Keiser piiramatu võimuga valitseja Metropoliidid piirkondlikud kirikujuhid Senat - Konstantinoopoli aristokraatlik Ikoon pühapilt vanemate nõukogu Ikonoklastid ikoonipurustajad keiser Leon Teemad sõjaväeringkonnad III-ga. Strateegid juhtivad väepealikud Ikonoduulid ikoonide austajad Stratioodid maakaitseväelased Hagiograafia pühakute elulood Kolleegium äri-ja ametiühing
- See on puhtalt tehniline termin, mis tuleneb sõnast feudum. Seega feodalism on seotud omandisuhetega. Selle ideloomulikud tunnused ühiskonnatüübina: seisused jagunevad klassidesse, aadel ühiskonna tipp, ehk aadli võim. Võim killustub. - Teisest kitsamast küljest peetakse selle all silmas läänikorda. - Väga iseloomulik oli feodalism kõrg-keskajal - Eurooplasi defineeriti kui ühtset ristirahvast - Ida kirkikuga suhted 1054 purunesid, kui kirikujuhid teineteist kirikuvandealla panid. - Ühine osa oli keskaegses euroopas kristlus, ladina keel, sarnased sots. Mudelid ja võimualade kujunemine, millest hiljem saavad rahvusriigid. Keskaja allikad Kesksel kohal kirjalikud allikad: - Allika väärtus sõltub meie küsimuse asetusest - Allikad pole mõeldud allikaks, vaid nad muutuvad selleks ajaloolase käes - Nende ül. On vastata meie küsimustele - Allikas on tunnistus minevikust
Ehitati ka kirikuhooneid maapiirkondadesse ja linnadesse, Rootsi riigi kulul kirikuõpetajate õpetamine. 17 saj. Rootsi aeg on tuntud ka ajaloos kui kõige suurem nõiajahtide aeg. Neid otsiti, sest rahvas pöördus vahepeal muinasusu poole. Kui kirikud hakkasid uuesti töötama, muutusid eestlased süvausklikeks. Teised kuulutati nõidadeks. Lutherlust võeti tõsisemalt. Naisi süüdistati kõige enam nõidaks olemises, karistused ei olnud aga väga tihti surmanuhtlused. Määrati kirikujuhid. Eestimaal juhtis kirikut piiskop ja Liivimaal kindralsuperintendent. Eestlased muutusid usklikeks ja talupoegade seast valiti preestritele ka abilisi, keda nimetati vöörmünderiks (talupoja soost preestri abiline). Ärksam talupoeg, veidi lugemisoskust, sai usust aru. Tema ülesandeks oli esialgu selgitada ülejäänud kihelkonna rahvale usku. Preestrid esialgu ei osanud eesti keelt ja selleks , et usk jõuaks iga inimeseni oli vaja seda selgitada. Haridus rootsi ajal
veebruari alguses otsuse vastu, et tähtpäeva märgitaks kirikuis eri jumalateenistustega. Kuna 25.märts oli kirikupüha, siis kanti ,,priiusepäeva" sellele päevale; ilmalikud pidustused pidid toimuma järgneval päeval, 26. märtsil, kuigi see oli harilik nädalapäev, kolmapäev. Konsistoorium lubas 26.märtsil jumalateenistust pidada. Nõnda panid ametliku aluse 26.märtsi pühitsemisele Liivimaa kirikujuhid, ent avalikkusele püüti näidata, et algatus tuli talupoegade ringkondadest. Pidustuste eeltööd Tartus algasid varakult: 9. veebruaril peeti Maarja kihelkonnakoolimajas vallavanemate ja vöörmündrite nõupidamine, mis määras 25. märtsiks kirikliku ja 26. märtsiks ilmaliku pühitsemise. Pidustustel pandi valitsema eesti keel; eestlaste ja sakslaste, maa-ja linnarahva vahelt pidid selleks puhuks langema kõik vaheseinad.
Kaupmeeste seas oli kõrgeteks riigiametnikeks saanuid, ning ka vaeseid. BÜTSANTS. KIRIK JA KULTUUR KIRIK JA USUELU o Endised suured usukeskused Jeruusalemm, Aleksandria ja Antiookia olid langenud, ning läinud kaotsi ning Konstantinoopoli patriarh oli vaieldamatult kõrgeim kirikutegelane riigis. Ehkki patriarhi valisid rahvas, vaimulikud ja metropoliidid ehk kirikujuhid, jäi viimne sõna keisrivõimule. o Tekkisid erinevused ida- ja läänekiriku vahel. Idas usuti, et Püha Vaim lähtub Isast. Läänes usuti, et ta lähtub Isast ja Pojast. 1054. aastal panid paavst ja patriarh üksteist kirikuvande alla ja see tähistas ida- ja läänekiriku lõpliku lõhet. Läänekirikut nimetati roomakatoliku kirikuks (katholikos kr k üleüldine) ja Idakirikut ortodoksi kirikuks
heaks, ilma majandusliku sunnita vaid kohustuse pärast. Kui lugeda feodalsmist, siis vaata enne, mida autor feodalismiks peab, muidu võib möödarääkida üksteisest. Bastard feodalism värdjaslik feodalism ehk palgaline leping vormistati ning vasall sai raha mitte maad. Skandinaavias, v.a Taanis, ja Preisimaal polnud feodaalkorda. Ristirahvas, christianitas, oli määrav, Euroopa mõiste ei omanud tähtsust. 1054 Ida - ja Lääne Rooma vaheline võitlus, kirikujuhid panid üksteist kirikuvande alla. Lõhe katolikukirikus! Lõuna Itaalia kaudu lisandus araabia kultuuri, nt teoste tõlkimine. Keskaja lõpul hakkavad kujunema võimualad, millest hiljem kujunevad rahvusriigid. Saksa Tsehhi vastuolud, Prahast sai üleriigiline keskus. KESKAJA AJALOOALLIKAD Ajalooallikad ehk igasugune tunnistus, mis aitab vastata meie küsimustele, nendeks on kirjapanekud, asjad, sõnad. Allikaid ei saa jagada väärtuslikeks ja väärtusetuteks
linna teha. Igavesse orjusesse mõistetud Esimese kahe ristisõja ajal pöördusid Saksamaa juudid riigivalitseja poole, et tema käest abi saada. Keiserliku abi asemel tehti neist hoopis "keisrikoja orjad". Juutidelt nõuti selle "privileegi" eest suuri rahasummasid ning nad said lõpuks keiserliku riigitulu tegelikeks allikateks. Nad kuulusid kuningavõimule ja neid võis osta, laenata ja müüa, et tasuda võlga võlausaldajatele. See komme levis ka muudesse maadesse. Kirikujuhid õigustasid seda staatust teoloogiliselt varakoguduse õpetusega - kuna juudid olid Kristuse risti löönud, siis said naad seeläbi alatise orjaseisuse osalisteks. Muud tegurid aitasid sammuti kaasa juutide alaväärtustamisele. Juutide jaoks keelustati enamik ameteid ja gilde, kuhu võisid kuuluda vaid kristlikud liikmed. Juute sunniti otseselt rahalaenutajateks hakkama, kuna nad olid feodaalsest ühiskonnast välja arvatud. Sel moel imasid nad endasse otsekui käsnad kogu maa likviidse
Võis olla üheks langemise põhjuseks. Konstantinoopol jäi kaubavahetuslinnaks , kaubandussidemed ulatusid indianini, hiinani ja soome-ugrilasteni. Tõeline suurlinn... Kolleegiumid mõeldud käsitöölistele ja kaupmeestele, riigi kontrolli all. Jeruusalemm, Aleksandri ja Antiookia langesid araablaste võimu alla, siis Bütsantsis tõstis see kiriklikku ühtsust, nüüd oli Konstantinoopoli patriarh kõrgeima võimuga. Patriarhi valis, rahvas ja piirkondlikud kirikujuhid, viimane sõna keisril. Tekkisid ka erinevused ida- ja läänekiriku vahel, 1054 panid patriarh ja keiser üksteist kirikuvande alla, lõhe, lääne- roomakatoliku ja ida- kreekakatolikuks kirikuks. Bütsantsi õpetlased viisid edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone. Talupojad olid küll kirjaoskamatud aga linnades oli alamkihil see siiski selge. Kirjutati Platonist ja Aristotelesest, paljud antiikkreeka teosed ongi säilinud bütsantsi ümberkirjutatud tesotena.
rändamine") ,,mõrvaga mahendatud despotism" Jacques Le Goff: J. Le Goff ,,mida paganatest tahaks taaselustada roomlased 7. saj. kohta (,,Keskaja polnud teinud kristlastest märtritega, Euroopa kultuur", e.k 2001) seda 1054 suur skisma (kirikulõhe) tegid katoliiklastest frangid enda Paavst Leo IX Patriarh Michael omadega." Keroularios Kirikujuhid barbariseerumine või kr , schisma `lõhenemine' suutmatus teiste barbaarsusega võidelda. Keskaeg Kirik üritas juhtida riiki ja kuningad Maailmapildi tasandil kirikut. vastandumine Mõnel pool pöörduti tagasi antiigile vs antiikkultuuri teatud paganlusse osade (Inglismaal 5. ja 6. saj.). ülevõtmine ja kasutamine
Templiordu orienteerus benediktlaste reeglile. Neil oli esiplaanil kristlik sõjapidamine. Riietust: valged ja pruunid mantlid (tsitsertslaste eeskujul), punase käppristiga vasakul õlal. Saksa ordu - Kolmest suurest rüütliordust noorim, kasvas välja hospidalivennaskonnast. Kolmandal ristisõja ajal rajasid saksa kaupmehed 1190. aastal Akko lähistel ,,välilaatsareti", mis pärast linna vallutamist kohandati sealseks hospidaliks. 1198 otsustasid Saka ristisõdalsed ja püha Maa kirikujuhid muuta hospidali juures tekkinud kogukonna rüütliorduks. Ordumeistri Salza ajal kasvas ordu tähtsus kiirest. Saksa ordu tõmbus 1291. aastak Veneetsiasse, pärast mida viidi peamaja Preisimaale. Seal omasid nad oma territooriumi ja pidasid pidevat sõda paganatega. Poola-Leedu unioon ja ristiusustamine tekitas ordule ebakindlust. Peagi kaotas ordu oma maad. Tänapäevani eksisteerib keskusega Viinis. Põhiline tegevus tänapäeval haiglate ja hoolekogude ülevalpidamine.
suur ja tugev Medicite suguvõsa seotud paavstivõimuga. Üldiselt kirikust kui institutsioonist Machiavelli hästi ei arvanud, ta ütles "selleks et tunda paradiisi viivat teed, tuleks õppida ka põrgu teed" ning selleks, et põrgu sattumist vältida võis seda põrgu teed õppida ka kiriku näitel. "Meie itaallased võlgneme Rooma kirikule ja tema preestritele selle, et meist on saanud uskmatud ja halvad inimesed, veelgi enam kirik on hoidnud meie maa lõhenenuna..." Aga ka kirikujuhid on kasutanud virtut ja fortunat. Ta toob positiivse näitena paavst Alexander VI ja ta Borgiate suguvõsa, kes tugevdasid paavstivõimu lepinguid eirates ja muul moel, mida tavapäraselt peetakse ebamoraalseks. Fortuna on saatus või ettemääratus, saatus on vägagi muutlik, sest olukorrad, millesse inimene satub, muutuvad kogu aeg. Virtu on inimese mehisus, inimlik tugevus, inimlikud oskused.
teed õppida ka kiriku näitel. "Meie itaallased võlgneme Rooma kirikule ja tema preestritele selle, et meist on saanud uskmatud ja halvad inimesed, veelgi enam kirik on hoidnud meie maa lõhenenuna..." Et Machiavelli on kiriku õpetust suhtes kriitiline, pole tolle aja kontekstis midagi erakordset, oli mitmeid teisigi, kes kahtlesid kristlikus maailmapildis ja moraalis (Campanella Päikseriik, Bruno, Galileo). Aga ka kirikujuhid on kasutanud virtut ja fortunat. Ta toob positiivse näitena paavst Alexander VI ja ta Borgiate suguvõsa, kes tugevdasid paavstivõimu lepinguid eirates ja muul moel, mida tavapäraselt peetakse ebamoraalseks (raha ja jõuga kui ta kirjutas Giuliano de Medici'le ja peale tema surma Lorenzo de Medicile, siis nende ajal oli paavstivõim tugevnenud. 1513-st on paast Giovanni de Medici, Leo X). Virtu ja Fortuna
annaabi.ee 
