Kuremäe kloostrit, mida saab näha Ida-Virumaal. Nii nagu lääne kirikus, austati ka ida kirikus 7 sakramenti, mis võimaluse korral viidi läbi jumalanteenistusega ühendatuna kirikuseinte vahel. Viimasel ühtse kiriku ajal (a. 787) peetud ja ortodoksse kiriku poolt tunnistatud kirikukogul otsustati lubada ikoonide austamine. Otsus tähendas seda, et ei kummardata pilte, vaid austatakse neil kujutatud pühakuid, kellelt palutakse eestpalveid. Usu ja õpetuse õige ja kirikuisadelt päritud seletuse juurde kuuluvaks peetakse kogu jumalateenistuslikku elu, palveid, paastumist ja kogu kirikukunsti ühes ikoonidega. See rikastab ja eristab bütsantslikku kirikut märgatavalt lääne omast.
tegu on juba sissetöötatud kaubamärgiga. Näiteks, 30ndate aastate lõpus ilmus NLKP ajaloo lühikursus:, mille kohta Undusk (Retooriline sund Eesti nõukogude ajalookirjutuses. Võim & kultuur, Tartu, 2003) ütleb “Mitte asjata ei nimetatud bolševike partei ajalugu “lühikursuseks”; selle sõna ladinakeelne vaste on breviaar. Breviaar on katoliku vaimuliku esmane käsiraamat, mille sisuks on tähtsamad tekstikatked Piiblist ja kirikuisadelt, samuti kiriklikud hümnid. Nagu teada tundiski keskmine keskaegne vaimulik Piiblit ja kiriklikke tekste esmajoones breviaari, mitte originaalteoste vahendusel. NLKP ajaloo lühikursusega loodi nüüd ateistlik vaste kiriklikule breviaarile, mõeldud kasutamiseks proletaarsele vaimulikule ehk nõukogude parteitöötajale. /.../ Breviaaril/lühikursusel oli ka preventiivne iseloom: temas oli sõelutud välja see osa pühaloolisest
Ta ütleb, et metafüüsiline sfäär on empiirilise kogemuse jaoks kättesaamatu ning seega ei ole meil asjade viimsest sisust aimu. Nii kehtivad määratlus ,,hea" ja ,,kuri" lihtsalt moraalsete ning loogiliste vastanditena, tehes arutlemise võimalikuks. Mõlemal on sellegipoolest olemas substants, kuid konkreetsete üksikjuhtumite puhul on meil inimliku piiratuse tõttu võimatu ütelda, kas parasjagu on kohal Hea või Kuri. Jung astub otsustavalt vastu kirikuisadelt pärinevale mõttele, jätta Kuri ilma substantsist ning käsitleda seda lihtsalt ,,hea puudumisena" (privatio boni). Jung hoiatab Kurja alahindamise tagajärgede eest. Pisendades Kurja olemust kaob loogiliselt ka Hea olemus. Võrreldes Jungi nägemust võimalike mõjuallikatega, saab selgeks, et tegemist on vägagi sünkretistliku maailmavaatega. Ülevaate sellest annab tema ,,kreedo"-pamflett pealkirjaga ,,Seitse kõnet surnutele", mis on ära toodud käesoleva töö lisana
annaabi.ee 
