1.Kes kuulusid keskajal vaimuliku seisusesse? 2.Mida tähendab kirikuinstitutsioon? Millised olid vaimulike ametid? Asutuste, organisatsioonide ja ametikandjate süsteem, mis tegeleb ristiusu ja jumalasõna levimatmise ja teenimisega. Piiskop(koguduse ülevaataja), preester(riituste läbiviija), paavst(katoliku kiriku pea) 3.Mida kujutasid endast kloostrid ja millega seal tegeleti? Suletud asutus, kus nunnad ja mungad elasid, palvetasid ja töötasid. 4.Võrdle erinevaid mungaordusid (benediktiinid, tsistertslased, dominikaanid ja frantsiskaanid).
Kuidas eelneva valguses näha riigi ja ühiskonna vahelisi suhteid? Loomulike õiguste kaitseks sõlmivad inimesed kunstlikke lepinguid, st riigi aluseks on rahva suveräänsus, ühiskondlik leping, mitte aga jumala tahe. Inimühiskondade hädade põhjusteks olid valgustajate arvates: 6 · rumalus siit siis ka nimi, valgustada inimeste vaimu. Rumalust levitas eelkõige kirikuinstitutsioon, mille dogmaatika ei võimaldanud inimestel iseseisvalt otsustada. · Despootia Teine hädade allikas oli despootia, meelevaldne hirmuvalitsus. Meelevaldsus ei lähe kokku nagu kiriku ettekirjutised inimese mõistusliku tegevusega. Nende ideaal oli kaubatootjate, palgatöö ja turumajanduse ühiskond, mida valitseksid inimõigused, mõistuspärasus ja loomulikus. Kapitalistlik ühiskond. Sotsialism 19
laialdaselt katoliiklasi taga. Viimasena loobusid ariaanlusest 7. saj langobardid. 496. a võttis Chlodovech kristluse vastu katoliikluse vormis see ühendas frangid ja galloromaanid ning pani aluse ühtse rahva tekkimisele. Paavstid olid seotud frankide valitsejatega ja see viis Karl Suure kroonimiseni keisriks. Briti saartel oli kristlus levinud juba antiikajal kui katkesid sidemed Roomaga tekkis eraldi kelti kirik. Rooma riigis tugines kirikuinstitutsioon linnadele, aga Iirimaal neid polnud seal tugineti kloostritele. Piiskop oli lihtsalt üks kloostri vaimulikest, kes allus abtile. Kloostrid olid väga arenenud: paljundasid kirikuisade ja antiikautorite töid ning tegelesid lisaks sellele misjoniga ka mandril. Kui Inglismaa vallutati paganate poolt, oli kristlik substraat tugev ning see viis paganate ristiusustamiseni. Läbi abielude oli Inglismaa katoliiklastega seotud. Püha Bontifacius oli misjonär friiside seas, ta pani
toodab kõike ise. Kuidas eelneva valguses näha riigi ja ühiskonna vahelisi suhteid? Loomulike õiguste kaitseks sõlmivad inimesed kunstlike lepinguid, st riigi aluseks on rahva suveräänsus, ühiskondlik leping, mitte aga jumala tahe. Inimühiskondade hädade põhjusteks olid valgustajate arvates: 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 7 · rumalus siit siis ka nimi, valgustada inimeste vaimu. Rumalust levitas eelkõige kirikuinstitutsioon, mille dogmaatika ei võimaldanud inimestel iseseisvalt otsustada. · Despootia Teine hädade allikas oli despootia, meelevaldne hirmuvalitsus. Meelevaldsus ei lähe kokku nagu kiriku ettekirjutised inimese mõistusliku tegevusega. Nende ideaal oli kaubatootjate, palgatöö ja turumajanduse ühiskond, mida valitseksid inimõigused, mõistuspärasus ja loomulikus. Kapitalistlik ühiskond. Sotsialism 19. sajandi algul tekkis Lääne-Euroopas sotsialistlik liikumine. Vaatamata