Naine oli alluv ning talt nõuti töökust ja allaheitlikust. Lapsed pidid vastuvaidlematult vanemate sõna kuulama. Vägivald naiste ja laste kallal oli vene talupojaühiskonnas tavaline ja siiamaani on ju kasutusel sellest ajast pärit ütlus, et kui ei peksa, siis ei armasta... Kõik õppimisega seonduv oli allutatud kirikule ja õigeusule. Õpetus seisnes kirikuraamatute lugemises ning seda oli vaja selleks, et mõista paremini kirikuteenistust. Kirikuharidus oli üldine ja ainus haridus, mis kehtis kõikide laste jaoks. Vana- Vene ühiskonna pedagoogika tugines Vanale Testamendile, mille järgi valitses karm patriarhaat, kus mehel oli tohutu võim oma pereliikmete üle. Patriarhaalses vene ühiskonnas peeti õpetatud meestest lugu ning pereisad püüdsid igati oma poega kellegi juurde õppima anda, et nad paremale järjele jõuaksid. Joonis 3- leheküljed kogumikust Domostroi (http://people.pwf.cam.ac.uk/jrh11/Ru4New_files/image009
17.sajandi alguses vallitses Põhja-Euroopas renessanss. Hästi levinud oli trükikunst ja krijasõna kättesaadavus oli tehtud lihtsaks. Rootsi oli üks tekkinud rahvusriike, kus asjaajamine toimus vastava riigi keeles. Rootsi oli jäik luterlik maa. Monarh oli ka kirikupea. Teiste uskude vastu oldi riigis sallimatu. Luterlus mõjus viljastavalt eesti kirjakeele arengule. Tallinn oli suur luterlik keskus. Kirikuelu korraldamiseks moodustati kirikuvalitsus. Kirikuõpetajal pidi olema kirikuharidus ja ta pidi rääkima eesti keeles. Kirjatarbekust jagasid köstrid. 1684 loodi Forseliuse eestvedamisel seminar. Seal valmistati ette koolmeistreid ja köstreid. Levima hakkas kodusõpetamine. Avaldati eestikeelseid raamatuid (Uus Testament). 1632 avati Tartu Ülikool. 2. Ümera lahing ja Madisepäeva lahing Ümera lahing 1210. Eestlased jäid varitsema Ümera lähistele. Nad jagunesid kahele poole teed metsa. Nad ründasid sakslasi mitme külje pealt. Liivlased
annaabi.ee 
