"kirikuesisest" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

paljaks enne veel, kui ükski kirikuteener üles ärkab. Kuulge! Juba lukk praksub!» Clopini sõnu katkestas kõle mürts selja taga. Ta pöördus ümber. Päratu suur palk oli taevast alla kukkunud, tosinavõrra hulguseid kirikutrepile maha lüües kargas see suurtükipauguna mürtsudes tagasi ja lõi all tänaval veel hulga kaltsakaid jalust maha, kes hirmsa kisaga püüdsid kõrvale hüpata. Uhe viivuga oli osa kirikuesisest platsist tühi. Lõhkujad jätsid ukse kus seda ja teist, kuigi neil ukse sügava võlvi all midagi karta polnud, ja isegi Clopin taganes kirikust aupaklikku kaugusse. «Pääsesin veel terve nahaga!» karjus Jehan. «Ma kuulsin ainult vihisemist, kuradi pärast! Aga Pierre Materdaja materdas palk siiski surnuks!» Raske on kirjeldada seda hirmu ja ehmatust, mida see palk hulgustesse sisendas. Nad vahtisid tükk aega üles õhku, see puutükk kohutas neid enam kui kakskümmend tuhat