kas turuplatsi äärde või linnaväravasse. DOMINIIKLASED (Ordo fratarum praedicatorum jutlustajate vendade ordu) Asutajaks Hispaaniast pärit preester Dominicus. 1216. aastal kinnitatakse ordu reeglistik. Embleemil koer domini canis ehk issanda koer. Põhieesmärgiks võitlemine ketseritega. Dominiiklased olid enamasti haritud ja head jutlustajad. RISTIUSU KIRIK 9.- 15 sajand 9.-10. sajandit iseloomustab kiriku üldine langus ja ilmalike valitsejate kasvav sekkumine kirikuellu. 962. aastal sai Kirikuriigist Saksa Rooma Keisririigi osa ja paavstid olid keisrite võimu all. Kiriku tugevdamise eest astusid välja Cluny kloostri mungad. Skisma kreeka kl- lõhe Idakiriku ja läänekiriku areng oli kulgenud erinevates suundades. Varakeskajal, hoolimata mõningatest erinevustest, püsisid suhted kahe kiriku vahel head. Oluline erinevus kahe kiriku vahel oli ka suhe ilmaliku võimuga. Kui läänekatoliku kirik ei
kuni Itaalia ühendamiseni 1870) Paavstide ilmalik riik Kesk-Itaalias ja Karolingide (Frangi riigi kuningate) toetus tõstis paavstluse prestiizi Lääne-Euroopas, kuid süvendas veelgi enam Ida ja Lääne kiriku eraldumist. §1.3 Paavsti võim varakeskaja lõpul ja ristiusu kiriku lõhenemine Pärast Frangi riigi lagunemist (843 Verduni lepinguga) nõrgenes ka paavstide positsioon. 9-10. saj. katoliku kirikut iseloomustab üldine langus ja ilmalike valitsejate kasvav sekkumine kirikuellu. 962.a. läks Kirikuriik Saksa-Rooma riigi koosseisu ja Otto I alates olid paavstid keisrite võimu all (pidid vanduma keisrile truudust, seega olid sisuliselt keisri vasallid). Saksa keisril oli investituuri õigus – määrata piiskoppe ametisse. 9.-10 saj. iseloomustas katoliku kirikut üldine langus. Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal – nad määrasid sageli vaimulikke kohtadele, paljud vaimulikud olid abielus. Üha sagedamini hakati tulusaid ametikohti
o Manifaktuuri põhikeskuseks oli Narva. NÄLJAHÄDA 1695-1697 o Teadaolevalt suurim ja laastavam näljahäda Eestis. Suri 20% rahvastikust LUTERI KIRIK EESTIS o Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisu. o Ainselisele kahjule lisaks võtsid talurahva hulgas taas kasutusele muinasusundi kombed. o Soovida jättis ka pastorite haridus ja kõlbus. o Sõjategevused tõid kirikuellu jäjest rohkem tagasilööke ja pidi alustama otsast. o Joachim Jhering- rootsi valitsusaja tegusaim piiskopp Eestimaal, kes suutis oma ametiajal luteri kiriku eestimaal kindlale alusele seada. o Liivimaal takistas luteri usk kiriku tegevust katoliku Poola ülemvõim o Loodi Liivimaa luterlik kirikuvalitsus- konsistoorium. o Vaimulike eesotsas seisis kindralsuperintendents, kelle volipiirkonnad olid võrreldavad piiskopiga.
Teoloogiline ratsionalism. Ka luteri kirik muutub karskemaks, tagasihoidlikumaks. Uus mõtlemine 18. sajandil eesmärk on, et talupoeg on pärast jutlust targem kasulike näpunäidete andmine jutluse ajal. Nt Masing olevat oma jutluse ajal ka sõnniku kasulikkusest rääkinud. Kui hernhuti liikumine oli paljuski tugeva liikumise saavutanud, oli ka kiriku enda reaktsioon uutesse oludesse passitamine ratsionaalsuse tulek kirikuellu. Hariduselu 18. sajandil Koolide võrgustik hävib Põhjasõja käigus. Lisaks hoonete puudusele oli puudus ka õpetajatest. 1710. aasta kapitulatsioonides nähakse ette, et ka hariduselu tuleb säilitada ja luua uus rahvakoolide võrgustik. 1711. aastal olevat Peeter I andnud ka vastavad korraldused. Esialgu Peeter I tõsiselt tundis ka huvi siin olnud rahvakoolide 40
annaabi.ee 
