GEORGES ROUAULT (1871-1958) /zorz ruoo/ oli erandlik kuju foovide hulgas . Nooruses töötas ta klaasimaalija õpilasena keskaegsete kirikuakende restaureerimisel. Ta püüdis oma töödega teenidakatoliiklust ning kaasa aidata maailma parandamisele. Rouaut i loomingus oli nii sisult kui ka vormilt keskaegseid jooni. Ta püüdis klaasimaali värvipindade hõõguvust üle kanda tahvel- maali. Kirkaid värvilaike ümbritsesid tumedad, rasked ja jõulised kontuurid nagu keskaegsetel kirikuakendelgi. Rouautist kujunes üks silmapaistvamaid 20. sajandi kirikukunstnikke.Ta jõudis foovidega küllalt sarnaste tulemusteni ja tegi ajutiselt ka koostööd nendega. ALBERT MARQUET (1875-1947) / albäär markee / oli foovide hulgas kõige lähemal realistlikule traditsioonile. Ta maalis meelsasti merd ja teisi veekogusid, tema piltide koloriit oli suhteliselt tagasihoidlik, valitsevad mahedad, piimjad toonid, mida elustab mõni tume kontuur või telliskivipunane
võimalus sokeerida, mida kunstnikele sageli pahaks pannakse. Ta väljendas jõuliselt isiklikke seisukohti mis olid publikule vastukarva. Erandlik kuju foovide hulgas oli Georges Rouault (1871-1958). Teda sidusid nendega vaid mõned välised tunnused ja sedagi ainult ajutiselt. Rouault töötas nooruses klaasimaalija õpilasena keskaegsete kirikuakende restaureerimisel. See on mõjutanud kogu tema hilisemat loomingut. Rouault'i töödes on näha raskeid ja jõulisi kontuure nagu kirikuakendelgi. Ta püüdis oma teostega teenida katoliiklust ja armastas maalida piibli ainetel või luua kriitilisi moraliseerivaid teoseid. Temagi loobus valguse ja varjudega modelleerimisest ning ruumilisest sügavusest mis tegigi võimalikuks ajutise koostöö foovidega. Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis uus suund - ekspressionism. Ekspressionismi eelkäiateks võib pidada Edvard Munchi ja vaimuhaiget Vincent van Goghi, aga järjekindlalt hakkasid "väljendust" rõhutama just foovid
annaabi.ee 
