kirik (arhitekt Friedrich Axel von Howen).Kirikul on esinduslikud küljefassaadid, mille dominandiks kolm avarat teravkaarset eri kõrgusele paigutatud akent. Inglise tuudorstiilist on järeleaimatud vägagi omapärased kiriku siseruumi katvad puidust ristroietega rippvõlvid.1930.-1940. aastate vahel valiti põhivärvideks ligikaudu Eesti lipu värvid: lagi sinine tumepruunis raamistikus, seinad valged ja pingid peaaegu mustad. Vaatamisväärsused · Kirikuaia vanad paekiviristid. · Mälestusmärk esimesele eestikeelsele Piiblile (1739 Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle tõlkes, mis avati 14. oktoobril 1989 250. aastapäevaks. · Puitpitsilise võrega altar maaliga "Kristus ristil" (C. Greger). · Võidukaare lõunaküljel kõrguv kantsel. · Oreliprospekt. · Hiigelsuur puidust kroonlühter. Vanast kirikust on säilinud vaid tornikellad (vanim on hiliskeskaegne). Kaks renessanss-stiilis
kes oli Saksa Ordu üks peamisi kaitsepühakuid ning ka kogu Eesti kaitsepühak. Kiriku aastapäev on 2. juuli. 3 4/11/19 · Ambla kirik on Järvamaa säilinud kirikutest vanim ning üks vanemaid Kesk-Eestis. See on kolmelööviline kodakirik. Koeru kirik ja paljud teised Kesk-Eesti ja Põhja-Eesti kirikud järgivad Ambla kiriku eeskuju. · Ambla kirik, kirikuaed, kirikuaia kabel (19. sajand), kirikuaia peamüür ja pastoraadi peahoone on arhitektuurimälestised. · Kiriku aadress on Valguse tee 2. 4 4/11/19 Ajalugu, arhitektuur ja sisekujundus · Kiriku ehitamist alustas Liivimaa ordu arvatavasti 13. sajandi keskel, pärast Järvamaa minekut Liivimaa Ordu (Saksa Ordu) võimu alla (1238). Kirik valmis umbes 1270. Käärkamber ehitati samal sajandil hiljem
See armutult laastav katk demonstreeris väga veenvalt, et surma ees on kõik võrdsed. Tänapäeva on jõudnud surmatantsud küll maalide kujul, kuid keskaegsetes linnades esitati ka selleteemalisi näitemänge. Surma tantsuline iroonia pole jätnud puutumata ka kirjandust, olles ühendavaks motiiviks prantsuse luuletaja Francois Villon´i loomingus. Siiski, maailma esimeseks surmatantsumaaliks loetakse Cimetiére des Innocents´i kirikuaia seinal Pariisis asetsevat maali. See oli inspiratsiooniallikaks Lüübeki maalijatele, kelle vahendusel jõudsid need ka Tallinnasse. Lüübeki maalija, Eesti juurtega Bernt Notke taiest ,,Surmatants" on peetud Tallinna tähelepanuväärseimaks kunstiteoseks. Algselt oli ,,Surmatants" ligi 30-meetrine ning inimesi oli kujutatud elusuuruses, kuid selle sajanditepikkuse ebaprofessionaalse hoiustamise tõttu on tänaseks päevaks säilinud vaid ligi 7,5 meetri pikkune fragment.
kooriosa. Koor oli võlvitud mõneti omapärasel moel: altari kohal kõrgus baldahhiini meenutav kaar, ülejäänud ruumiosa kattis ristvõlv. Koori idaseinas asus kolmikaken. Et Rapla kirik põles Põhjasõjas müürideni maha, toimus 1738. aastal põhjalik renoveerimine. Tõenäoliselt ehitati siis ka esimene käärkamber. Rapla vanal kirikul oli puust kellatorn. Pärast selle lagunemist ehitati 1795.aastal uus kivist torn, mis oli ühtlasi kirikuaia väravaks. 19. sajandi lõpul jäi kirik Rapla Maarja-Magdaleena kogudusele väikseks, muutus varisemisohtlikuks, ja lammutati. Uue kiriku ehituse algatajaks oli õpetaja Carl Eduard Malm. Moodustati ehituskomitee, kuhu kuulusid kiriku eestseisjad, kohalike valdade esindajad, arhitekt Friedrich Axel von Howen ja ehitusmeister Karl-Rudolf Valdes. Kirikule pandi nurgakivi 1899. aastal. Projekti autor oli Rudolf von Engelhardt, arhitekt Howen muutis aga
ARHITEKTUUR ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks. Arhitektuuri liigitatakse mitmeti Tartu Ülikooli peahoone 1804–1809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi, endise Maarja kiriku varemetele. sakraalarhitektuur (tempel, kirik, kabel); 11 Keila kirikuaia Vääna mõisa kabel, 19.saj. Pariisi Jumalaema kirik (Notre-Dame de Paris) Kiriku ehitamist alustati 1163. Tööd kestsid ligi 200 aastat. 12 profaanarhitektuur (loss, kindlus, elamu, avalikud hooned); Pont du Gard akvedukt Lõuna-Prantsusmaal u. 18 e. Kr Amfiteater Colosseum Roomas 70 - 82 p. Kr. 13 Tornlinnus on rajatud 14. sajandi lõpus või 15
filosoofiat ja arhitektuuri. Tema fantaasiaküllaste harrastuste ringi kuulus aiandus, skulptuur, puunikerdamine ja poeesia. Nikolai von Glehn abiellus Karoline Henriette Marielliga, neil sündis kaks poega Manfred(20.05.1867) ja Nikolai(21.05.1872), kuid noorem poeg suri kõigest kahe päeva vanuselt. Keskmise lapsena sündis tütar Elsbeth(30.06.1869). 1896. aastal suri Glehni abikaasa ning Glehn tuli mõttele ta Keila kirikuaia asemel hoopis lähemale enese kõrvale jätta ning lasi ta hoopis lossimäe alla sängitada, et lahkunudelukaaslane siis alati lossiaknast näha oleks. Kalmule püstitas marmorristi ja marmorpingid. Glehn armastas oma lähedasi ning ümberkaudseid, neile alati mõeldes ning nendest kõigest hoolimata lugu pidas. Emigratsioon 1918 lahkus Glehn Eestist sõdade tõttu algul Saksamaale, hiljem aga Brasiiliasse. Nikolai von Glehn suri 1923. aastal. Surm saabus pärast kukkumist hobuse seljast,
annaabi.ee 
