Bach Händel Sündis.1685 aastal. Eisenachis Sündis. 1685 Halles, kaotas isa, Noorelt oli orb, teda kasvatas vanem vend, Muusikaline koolitus, Põhiharidus Eisen achis(vaimulik kool) Kiriklikus vaimus, Esimene pill oli orel, Esimene pill orel Ametid: weimaris õukonna viiuldaja, Saksamaa tähtsaimas Hamburgi oopertiteatris Arnstadt-organist viiuldaja, Weimaris-õukonna organist ja Itaalias helilooja, kammermuusik Hannaveris kapellmeister Köher-kapellmeister Inglise ooperilavastaja Vokaalmuusika: Vokaalmuusika:
Ta elas aastatel 1300-1377 ning kuulus kõrgelt haritud mehena vaimulike kõrgkihi hulka. Machaut lõi peamiselt luuletekste ja komponeeris neile ka palju muusikat. Tema teostest on säilinud 23 motetti, suurel hulgal ilmalike laule ning terviklik missatsükkel ``La messe de Nostre Dame`` (tõlkes Jumalaemamissa). On arvatud et see kirjutati 1360.ndatel aastatel ning esitati kuningas Charles V kroonimisel. Tema loodud missatsükkel on esimene ühe helilooja loodud terviklik suurteos kiriklikus žanris, mis mängis hilisemas lääne muusikas äärmiselt olulist rolli. Machaut on üks esimesi heliloojaid, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust tähtsamaks.
14. sajandil kujunesid eeldused uue poliitilise, vaimse ja kultuurilise olukorra tekkeks Euroopas. Kirik lakkas aegamisi olemast inimese maailmapildi kesktelg, usk ja kirik hakkasid tema teadvuses eristuma, palju esines koguni iroonilist hoiakut kiriku suhtes (näiteks Giovanni Boccaccio “Dekameron”). 14. sajandi kunstis, kirjanduses ja muusikas on selged ilmalikkuse süvenemise tendentsid. Seni oli kunstmuusika eksisteerinud peamiselt kiriklikus sfääris, nüüd aga hakati palju looma ilmalikku kunstmuusikat, mis määras edaspidi kogu kunstmuusika väljenduslaadi: kõik uus ilmus siitpeale peamiselt ilmalikes žanrites. 14. sajandil muutus oluliselt Euroopa poliitiline pilt: Saja- aastane sõda (Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, kestis vaheaegadega aastatel 1337- 1453) tegi lõpu Prantsusmaa kesksele positsioonile Euroopas. See sõda tähistab ühtlasi keskaegse rüütlikultuuri lõppu. Aina olulisemaks sai jõukate linnadega
Keskaja teater · Keskajal tekkis teater kiriklikus keskkonnas, eeskätt jõulude ja ülestõusmispühade teatraliseeritud jumalateenistustest, lavastati müsteeriume ja miraakleid. Müsteerium ongi liturgiline jumalateenistus, kus etendati Piibliainelisi näidendeid. · Vanim 12. sajandi keskelt pärit müsteerium on teadaolevalt "Aadama mäng". Lihavõtete ajal etendati kannatusmänge ehk passioone. On teada, et 15. sajandil loodi ka ilmalikke müsteeriume, näiteks Orleans´i piiramisest ja Trooja sõjast. Miraaklis räägiti pühakute elulugudest ja imetegudest. Etendustes kasutati uhkeid dekoratsioone ja kostüüme. Etendust saatis muusika. Kasutusele võeti rekvisiidid ja lavamehhanismid. · Aja jooksul kandusid teatrietendused kirikutrepile ja sealt edasi linnaväljakuile ning neis hakkasid osalema linnakodanikud. Lisaks kirikule ja vaimulikele korraldasid näitemänge ka kaupmehed. · Jämekoomili...
Mari-Ann Pällo DS-I-P-E-TAL Romaani- ja gooti kunst Essee 2008. a. Romaani ja gooti kunsti arhidektuur Nii romaani kui ka gooti kunsti ajastul oli oluliseks osaks arhitektuuris kirikuhoonete ja kloostrite püstitamine. Romaani ehituskunsti iseloomulikud tüübid ja vormid kujunesid just kiriklikus ehituskunstis-sakraalahitektuuris. Levinum ehitistüüp romaani ajastul on basiilika, mille iseloomulikuks jooneks on varasemast ajastust tunduvalt kõrgem ja ülaosas akendega varustatud kesklööv. Selleaegne basiilika erineb varakristlikust basiilikast sellepoolest, et transept(pikilööv) eendub pikihoonest tavalisest palju rohkem. Tema ristumisel lääne- idasuunalise pikihoonega tekkivat ruumi nimetatakse nelitiseks. Seega omab põhiplaan risti kuju. Transeptist
Need muutusid olulisemaks. 4. Silmapaistvaim helilooja oli Guillaume de Machaut (u 1300-1377) esimesi heliloojaid kelle loomingus sai ilmalik laul vaimuliku muusika zanritest tähtsamaks. Tema teostest on säilinud 23 motetti, suur hulk ilmalikke laule ning terviklik missatsükkel ,,La messe de Nostre Dame". Ta kuulus ka samuti vaimulike kõrgkihi hulka. Tema loodud missatsükkel on esimene ühe helilooja loodud terviklik suurteos kiriklikus zanris, mis mängis hilisemas lääne muusikas äärmiselt olulist rolli. 5. Madalmaad kujunesid 15-16 saj. EU kultuurikeskuseks, sest Jõukate linnadega Burgundia meelitas kokku kunstnikke ning muusikuid ja teisi kultuuritegelasi üle terve Euroopa ning sedasi tekkis seal ka 15.saj esimesel poolel uus muusikastiil, mis ühendas eri maade traditsioone. 6. Missa ordinaariumiosade tsükkel tüüpiliselt ühendatud muusikaliseks tervikuks
Katoliikluses ja õigeusus on pühakute eestkoste ja abi palumine laialdaselt levinud. Iga pühakoda on pühendatud mõnele pühakule. Igal pühakul on oma mälestuspäev kalendris. Ristimisel ristitakse laps pühaku(te) nime(de) järgi, et pühak(ud) teda edaspidises elus kaitseks(id). Kaitsepühakud on paljudel maadel, linnadel, asulatel, tegevusaladel jne. 1999. aastal nimetas paavst Johannes Paulus II Euroopa kaitsepühakuks püha Birgitta. Kiriklikus traditsioonis nimetatakse pühakuteks (ladina keeles Sancta, lühendatult St, vene keeles Святый, lühendatult Св) enamasti neid isikuid, keda kirik on pühakuks kuulutanud (kanoniseerinud). Kanoniseeritud pühakute arv ulatub tuhandeteni. Reformatsioon kaotas katoliiklusele omase pühakute kultuse ning luterluses jt protestantlikes kristluse harudes pühakuid selles mõttes ei ole. Victor I (ladina keeles 'võitja') valitses 189–199. Ta oli 14. paavst.
Esmakordselt kirjutati terviklikke missatsükleid ja polüfoonilisi hümne. Uus zanr oli ka Magnificat (Maarja kiidulaul). 11. Milles seisnes kirikureform. Lutheri koraal. Vastureformatsioon. Kirikureform seisnes selles, et Martin Luther kirjutas oma kuulsad 95 teesi ja vallandas sellega protsessi, mis muutis kogu Lääne-Euroopat. Põhja-Euroopas moodustus mitu uut protestantliku kirikut. Kujunes välja uus olukord ka kiriklikus kunstis ja muusikas. Lutheri koraali iseloomustab värsstekst, salmides korduv lihtsustatud meloodia, milles pole kaunistusi ning mis on kohandatud uue tekstiga. Koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Igale uuele leidub alati vastaseid, nii ka Lutheri ideedele. Keiser Karl V kutsus ühes Põhja-Itaalia linnakeses Trentos kokku kirikukogu, mis püüdis lepitada protestante ja katoliiklasi. Katsed jooksid liiva, peale jäi reformatsioonivastane
askeetlus Humanistlik rahvuskeelte tõus, universaalinimene, inimese keskne, maise elu väärtustamine, looduse seletamine Erinevused 1. Kiriklik maailmavaade nõudis individuaalsusest lähtiütlemist, aga humanistlik maailmavaade väärtustas isikupära. 2. Humanistid väärtustasid loodust, uurimist, teadust, kiriklik skalastika toetus piiblile. 3. Humanism väärtustas universaalinimest ja oluline oli enseteostus, kiriklikus maailmavaates oli tähtis looja. 4. Maadeavastused Eeldused: * Tehnilised : 1. Laevad 2. Ladina purjed 3. Kompass 4. Astrolaab 5. Pikksilm 6. Tulirelvad 7. Araablaste ja antiikaja geograafiliste ja kartograafiliste tööde tundma õppimine * Ühiskondlikud: 1. maadeavastajad pärit Pürenee ps seal palju tegevuseta aadlike 2. renessanss ja humanism soodustasid inimeste eneseteadust 3. hakati soosima uudishimu 4. kaubanduse ja panganduse arenguga vajati uusi tooraineallikaid ja turge 5
Viimsi Keskkool Kirjandus ja teater Referaat Andrea Aun 7.a Viimsi 2009 Teater keskajal Teatrietendusi hakati korraldama juba 6.sajandil eKr, sellal olid põhizanriteks tragöödia ja komöödia. Seejärel teatrikunst kui selline taandus, teatritraditsiooni kandsid edasi rändnäitlejad, keda ajaloolased nimetavad ka histrioonideks. Keskajal tekkis teater uuesti kiriklikus keskkonnas, eeskätt jõulude ja ülestõusmispühade teatraliseeritud jumalateenistustest, lavastati müsteeriume ja miraakleid. Müsteerium ongi liturgiline jumalateenistus, kus etendati Piibli-ainelisi näidendeid, etendustes kasutati uhkeid dekoratsioone ja kostüüme. Vanim 12. sajandi keskelt pärit müsteerium on teadaolevalt "Aadama mäng". Lihavõtete ajal etendati kannatusmänge ehk passioone. On teada, et 15.
Suurim helilooja Josquin Desprez , keda kaasaegsed nimetavad "muusika' vürstiks. Juhtis Itaalia parimat õukonnakapelli, tegutses ka Rooma paavsti kapellis. Paljud tema teosed ilusid trükis juba tema eluajal. Oli meisterlik helilooja, valdas täiuslikult kaanonitehnikat. IV põlvkond 1520- 1560 Euroopa kultuurile kriitiline periood, tugevad poliitilised võitlused, kiriku reformilaine 1517 . Martin Luther 1 protestantlik kirikureform kujundas täiesti uue olukorra kiriklikus kunstis ja muusikas. Kuna tal oli väga hea muusikaline haridus, siis pidas ta muusikat väga oluliseks kasvatuslikust seisukohast. Rõhutas muusika vajalikkust koolisüsteemis, et haarata läbi kirikukoraalide laulmise rohkem rahvast kogudustesse. Samas tekib uus mõiste musica reservata e. keerukas väikesele kuulajaskonnale reserveeritud muusika. Maneerlikkus on iseloomulik kriisiperioodidele. V põlvkond 1560-1600 itaallaste kiire tõus, kujuneb mitu uut põlvkonda .
on teinud." Kirikukihelkondade loomine · Maa alistamisel rahvas ristiti -> ehitati kirikuid. · Isegi rootslased 1220.a kiires lahingus püstitasid kiriku. · Igasse kihelkonda ehitati kirik, mille asupaigaks valiti tavaliselt kihelkonna keskpunkt, mõne vana linnamäe või pühapaiga lähedus. · Tekkisid kabelid, millest enamik on tänaseks jäljetult hävinud. · Kirikutesse : preestird, kelle ül: jumalateenistuste pidamine, sakramentide jagamine, rahvast kiriklikus vaimus õpetada ja juhatada. · Enamus kogudusepreestreid pärines enamasti Põhja-Saksamaalt. Samas võis olla ka eestlasi, ja ristisõja ajal pantvangi võetud kohalike ülikute pojad saadeti saksamaale, ka neist võisid vaimulikud saada. Trapetsikujuline hauakivi fragment Muhust · Lääne-Eestis ja saartel säilinud · Vanimad kristlikud hauatähised eestis, mis ühendavad nii paganlikke kui ka kristlikke sümboleid. · Kohalike ülikute hauamonument
Lääni-aadli teke Lasti ehitada linnused, sinna pandi elama läänimehed, kellel lasuski maa kaitse. Talurahva õiguslik seisund Õiguslik seisnud oli üsnagi hea, jõukus hakkas tasapidi taastuma, kuid siiski oli palju koormisi (viljakümnis ja hinnus), ning sõjateenistus. Kirikukihelkondade loomine Maa alistamisel rahvas ristiti ja hakati kirikuid ehitama, igasse kihelkonda ehitati kirik, preestrid seati ametisse, kelle ülesandeks oli jumalateenistusi pidada ja rahvast kiriklikus vaimus õpetada. Linnade teke Linnade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu, Uus-Pärnu, Paide, Vana-Pärnu jne. Jüriöö ülestõus Valdemariile oli hertsogkonna valitsemine liiga kulukas ja siis tahtiski selle saksa ordule maha müüa, taani vasallid kardsid aga uut muutust ning püüdsid seda igatmoodi takistada. 1343.aasta jüriööl, harjulased, relvastatud mäss, põletasid mõisasi ja kirikuid, tapsid kõik
kirjutanud üle 70 missa, umbes 100 magnificat'I, 4 passiooni, 2 kogumiku Jeremia kaebelaule jne. Kokku on tema teoseid üle 2000 5. Protestantism. 1517.a. naelutas M.Lutter Wittenbergi losskiriku uksele oma kuulsad 95 teesi ja vallandas sellega protsessi, mis muutis kogu Lääne-Euroopat. Uued usuliikumised pöörasid end vana katoliikliku traditsiooni vastu, muutsid jumalateenistuse põhialuseid ja liturgiat, kujundades välja niimodi täiesti uue olukorra kiriklikus kunstis ja muusikas. 6. Luteri koraal. Luteri koraal on Saksa protestantlik kirikulaul, mille aluseks on stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv viis. Sellest on algusest peale tehtud mitmehäälseid kooriseadeid. 7. G.P da Palestrina elulugu. G.P da Palestrina (1525-1594) oli üks oma sajandi väljapaistvamaid muusikuid. Teda toetas oluliselt paavst Julius III 1551.a. sai noorest ja vähetuntust Palestrinast Rooma Peetri kiriku kapelli juht, 1554.a
mitmekesistada. Ainestik pärineb temalgi enamjaolt kangelaskujudest ja müütidest. Sophoklese meisterlikumad teosed on `'Antigone''. Tragöödia konflikt seisab Antigone ja Kreoni valitseja kohustuse vahel. Kirjutamata ja kirjutatud seaduste vahel, kus Antigone maksab oma 7 eluga selle eest, et ta oma venna mattis, kuna vend oli reetur. Teater keskajal Keskajal tekkis teater uuesti kiriklikus keskkonnas, eeskätt jõulude ja ülestõusmispühade teatraliseeritud jumalateenistustest, lavastati müsteeriume ja miraakleid. Müsteerium ongi liturgiline jumalateenistus, kus etendati Piibli-ainelisi näidendeid, etendustes kasutati uhkeid dekoratsioone ja kostüüme. Vanim 12. sajandi keskelt pärit müsteerium on teadaolevalt "Aadama mäng". Lihavõtete ajal etendati kannatusmänge ehk passioone. On teada, et 15. sajandil loodi ka
Mõistuse poolt avastatud seaduspärasused ja reeglid (eelkõige matemaatilised) kinnitavad Jumala ja tema loodud maailma täiuslikkust. Reeglites on nii tõde kui ilu. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine reeglitele toetudes. Ideede maailm avaldub Piibli kõrval ka antiikmütoloogias ja kunstis. Sel viisil aitas neoplatonism kokku tuua ristiusu ja antiigi jäljendamise ning soodustada paganlike motiivide kasutamist isegi kiriklikus kunstis. 2 Kuldlõige (sectio aurea (ld.) e. section d'or (pr.)), geomeetriline vahekord, formaat, mille abil püüti anda kunstiteosele ideaalne proportsioon. Jaotus kaheks erineva suurusega osaks, kusjuures väiksema osa suhe suuremasse võrdub suurema suhtega tervikusse (minor : major = major : minor + major). Kuldlõiget tutvustas
skulptureeritud selja-ja käetugedega. dorsaal--a) kooritooli seljatugi, b) altarikapi tagasein. accoudoir--kooritooli käetugi misericordia--kooritoolistiku klapptoolist eenduv istumistugi, kasutamiseks kõrgemale vaimulikule kauakestvat püstiseismist nõudva jumalateenistuse ajal (võimaldas kõrges eas piiskoppidel tähelepandamatult istuda missa ajal). paramentika--teadus kiriklikest tekstiilidest, juhised nende valmistamiseks ja kasutamiseks. paramendid--kirikus ja kiriklikus teenistuses kasutatavad tekstiilid, eriti igasugused eesriided ja altarikatted. antependium--altari eesriie, mis katab altari kiriku sisemuse poole pööratud külge. Mõnikord ka otskülgi. altarikate--altari esikülge ja lauda kattev vaip. corporale--nelinurkne linake, tihti hinnaliste pitsidega,millele asetatakse liturgilised riistad altaril, hoitakse erilises tärgeldatud taskus--bursas. liturgilised värvid--erivärvid kiriku tekstiilidel, mida kasutatakse erinevail
5 Barokk Eesti rahvakunstis Eesti rahvakunst on oma arengu jooksul käinud kummalist ja käänulist teed. Alates 18. sajandist sai see varasemast uuenäolisema arengusuuna, sest koos võõrmaise vallutusega jõudis siia ka Lääne-Euroopa kõrgkultuur. Sellest alates võib hakata eesti rahvakunstist otsima selgemaid stiilikunsti jooni. On ehk paljudele üllatav, et saame tõmmata paralleele siinses kiriklikus ja ilmalikus kunstis avalduvate stiilide ning rahvakunsti arengu vahel. Talurahvakultuuri jõudis barokne ornament erinevaid teid pidi, vahendaja rollis võib näha nii linna-, mõisa- kui ka kiriklikku kultuuri. Peamine osa on tekstiilide puhul täita mõisal, mõisakäsitöölistel ja levima hakanud mustriraamatutel ning ehete puhul kullassepameistritel. Eestis levinud ornamendilahendus on võrreldes Euroopa ülimalt toretseva ja lokkava barokse
Abieluõigus 5.2. Lasteõigus 5.3. Kolmas perekonnaõiguse ala- eestkoste ja hoolduse instituut. ABIELUÕIGUS 1. Monogaamia-ainuabielu, perekonnapea võimuga. 2. Cum manu- perekonnapea on mees, naisel on minimaalsed õigused, mehe võimu all 3. Sine manu- naisel on suuremad õigused. Form, mis tugineb tänapäeva Euroopa perekonnaõigusele. 4. Kolm abielu sõlmimise vormi: 4.1. Confarreatio-seotud kirikuga aga oluline oli tunnistajate hulk(10)ja preestrite abil. Avalikult kiriklikus vormis.abielu sõlmimine keerukas ja pidulik toiming.Abielludes kindlate sõndae lausumine ja anti abiellujatele leiba. 4.2. Coemptio-naise ostmine ta isalt v eestkostjalt.Tunnistajaid peab olema seega poole vähem(5), sest raha on üks tunnistus, et leping toimub. Küsitakse küsimusi. Hiljem muutub see vorm ühiseks kõigile. 4.3. Uus on abiellumine faktilise kooselu tagajärjel ühe aasta jooksul. –naist
kujunesid uued pillimuusikazanrid. 7. Renessansi kirikumuusika. Kirkumuusika tõusis esile 15ndal sajandil. Kõige olulisemaks zanriks sai tsükkel missa ordinaarimiosadest. Tekkis ka leinamissa ehk reekviem. Teiseks oluliseks vaimuliku vokaalmuusika zanriks kujunes motett. 1517.aastal naelutas munk Martin Luther Saksamaal Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi ning see muutis kogu Lääne-Euroopat. Kujunes uus olukord nii kiriklikus kunstis ja muusikas. Luther ei soovinud alustada kultuurirevolutsiooni ning säilitas oma liturgias katoliku missa põhiosad ega püüdnud seda muuta tervikuna rahvakeelseks. Liturgiakorralduses oli kindel koht saksakeelsetel hümnidel. Saksa protestantlikku kirikulaulu kutsutakse luteri koraaliks. Reformatsiooni kiire levik ja suurte alade lahkulöömine roomakatoliku kirikust tõid kaasa vastureformatsiooni. Üritati protestantidega leppida kuid peale jäi
Keskajal peeti loomulikuks, et noored näitasid välja seksuaalseid huve ning soove valitses üldine arvamus, et noorus on iga, kus inimene ei suuda seksuaalsust veel maha suruda. Oluliseks küsimuseks oli Piiblis nimetatud loomuvastane suguelu, ehkki seda seletati erinevalt. Mõningate seksuaalkäitumise liikide puhul nähti ette karistusi (näiteks paast, andekspalumine). Nõudmised olid seda rangemad ja karistused seda suuremad, mida vanem ning mida kõrgemal kiriklikus või muus hierarhias eksinu oli. Noorte puhul olid karistused kõige leebemad. Lapsed kuulusid argiellu, neid vajati mitte ainult tulevaste töötegijatena, vaid rakendati tööle kohe, kui nad selleks võimelised olid. Käsitöölise ja talupoja peres ei olnud lapsel tänapäevases mõistes lapsepõlve, puudus arusaamine, et lapsele oleks vajalik mingi mängule ning õppimisele pühendatud aeg. Nii pandi laps (tüdruk) nooremat õnnast
" -see oli see, mis tagas noorpaarile siis kas turvalise või vaevalise elu. Küla sai tavaliselt asjast teada pühapäevasel kirikus mahaütlemisel. Enne seda käisid noored kirikuõpetaja juures oma soovist teada andmas. Lugemisel esitas õpetaja neli küsimust: 10 1. Kas teie kallid noored ,olete meie koguduse liikmed? 2. Kas teil on kirikumaksud makstud? 3. Kas teie olete leeritatud ja armulaual käinud, et teie oskate ise kiriklikus vaimus elada ja oma tulevasi lapsi kiriklikus vaimus kasvatada? 4. Kas teie armastate teineteist? Nagu näha oli see kõige olulisem küsimus kiriku jaoks viimasel kohal. Kui kõik küsimused olid jaatavalt vastatud, siis öeldi noorpaar pühapäeval kirikus maha. Pärast kirikuõpetaja juures käiku peeti kodus maha kihluspidu. Sellest võtsid tavaliselt osa vaid lähemad sugulased ja sõbrad. Põhiliselt arutati tulevase pulma ettevalmistamist, pakuti paremaid sööke ja jooke.
Mõistuse poolt avastatud seaduspärasused ja reeglid (eelkõige matemaatilised) kinnitavad Jumala ja tema loodud maailma täiuslikkust. Reeglites on nii tõde kui ilu. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine reeglitele toetudes. Ideede maailm avaldub Piibli kõrval ka antiikmütoloogias ja kunstis. Sel viisil aitas neoplatonism kokku tuua ristiusu ja antiigi jäljendamise ning soodustada paganlike motiivide kasutamist isegi kiriklikus kunstis. KÕRGRENESSANSS Andrea Palladio elustas antiikstiili ning üllitas 4 arhitektuurialast raamatut (1570), mis said teistele kunstnikele suureks eeskujuks. Seal arendas ta oma teooria, mida kutsuti palladionismiks (armastus antiigi vastu; ehitise vä l i sva a te ku j u n d a mi n e sa mma ste g a , kre e ka a n ti i g i mo ti i vi d ). Kolossaalorder on hiigelsammas(tik), mis ulatub läbi mitme korruse. 16.saj hakati eristama lihtsalt loomist ja kunsti
Et ateistliku argumentatsiooni tase oli olnud üsna madal, räägib otsus sellest, kuidas “partei peab vajalikuks teha sügavat ja süstemaatilist teaduslik-ateistlikku propagandat, lubamata seejuures aga usklike, samuti vaimulike religioossete tunnete solvamist”. Märkimisväärne on just see, et esmakordselt nõutakse ideoloogilise taseme asemel ateismi filosoofilist esitamist. Ateismi ja kiriku seisukohalt võib kongressile järgnenud lõimetusaega (1955-58) pidada kiriklikus elus tõusuajaks. Siberist naasesid küüditatud, kel kiriklikud toimingud (ristimine, leeritamine) sõja ja sellele järgneva segase aja tõttu vahele olid jäänud. Sel ajal osutas kirik algavale ateismikampaaniale küllalt edukat vastupanu (näiteks jättes usuasjade volinikule aruanded saatmata - üha suurenev paberimajandus oli üks vorme, millega kirikute elu raskendada püüti), ent jõupositsioonid olid ilmselgelt ebavõrdsed. Lühiajaline edasiminek või pigem
vankrijuhtidele(vankrid olid erinevat värvi:sinine punane roheline valge) ja selle tulemusena kujunesid parteid. Nende tsirkuseparteide vastuolude tulemusena tekkis aastal 532-Nika ülestõus. Bütsantsis toimus ka nii öeldult usuline kodusõda iknoklastide ja iknoduulide vahel. Lõppes iknoduulide võiduga · ikoon-Kreeka katoliku ehk õigeusu pühapildid · iknoklastid-ikooni eitajad, pildi rüüstajad, püüdis hävitada elusolendite kujutisi kiriklikus kunstis, nad arvasid, et Kristuse kujutamine inimesena on suur patt. · iknoduulid-olid pildi austajad Bütsantsi tugevus kestis, kuni 10. sajandini, mil impeerium hakkas järjest lagunema. 1453 vallutati Konstantinoopol türklaste poolt ja lõppes keskaeg. Slaavlased ja Vana-Vene riigi kujunemine 5. sajandi lõpul hakkasid slaavlased Musta mere äärest rändama lõunasse, edelasse ja lään ja suurem osa neist läksid tühjadele germaani aladele
● Esimese perioodi töödest on kuulsam „Taevane ja maine armastus“ ilusate värvikontrastidega, veidi hilisemast ajast „Maksuraha“, tugeva psühholoogilise taustaga teos. ● 1516 nimetatakse ta Veneetsia vabariigi ametlikuks maalijaks, tekivad sidemed Euroopa valitsejakodadega. 27 ● Loomingu keskmisel perioodil palju mütoloogilisi teosed, samutihead näited kiriklikus maalis. Oluliseks saab dramaatiline ja dünaamiline lähenemine. A. 1518 Veneetsia Frari kiriku peaaltar „Maarja taevaminek“ – haarav toonidekäsitlus, figuuride dramaatiline hoog ja paatos. „Kristuse haudapanek“ – uudne ebasümmeetriline ülesehitus. ● Väga palju silmapaistvaid portreesid, need on suursugused, tabavalt karakteriseeritud – „Mees kindaga“, „Flora“. ● Elu viimasel perioodil loob rea suurepäraseid esindusportreesid – „Karl V“ „Paavst Paul
Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana traditsiooni, aluseks Vana Testamendi lauluraamat, sisaldab 150 heebreakeelset vaimulikku laulu (psalmi),seostatakse juudi kuninga Taavetiga (1000aastat eKr)ja osa laule ongi nii vanad. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssides ning seetõttu ühel toonil lauldavad lõigud lühemad ja vormelite vaheldumine korrapärasem. Psalmoodial on kiriklikus liturgias väga tähtis koht- ta on peamiseks laulutüübiks kõikidel tunnipalvlustel, klassikalise kloostrikorra järgi lauldakse igal nädalal läbi kõik 150 psalmi. 2.Hümnide laulmine ehk hümnoodia- esmakordselt Matteuse ja Markuse evangeeliumist-tõenäoliselt tegemist uute laulutekstide laulmisega Lihtsamate laulutüüpide hulka kuuluvad hümnid, mis on stroofilise värsitekstiga. 2.RESPONSOORNE ,ANTIFOORNE ettekandeviis
• Augustinus 354-430 (“Jumalariigist”, “Pihtimused” – ideed pärispatust, õiglasest sõjast, ettemääratusest) • Pseudo Dionysius Areopagita (u. 500) teosed „Taevahierarhiast“ ja „Kirikuhierarhiast“. – Maine kirik peegeldab taevalikku õndsuskorda. – Hierarhiline valitsus on ainus jumalale meelepärane struktuur. – Hierarhias tõusmine (nii kiriklikus kui ilmalikus) on lähenemine jumalale. Varajased kodifitseerimiskatsed • IX saj Pseudo-Isidoruse dekretaalid (Reimsis tegutsev võltsijate koolkond, mh Donatio Constantini) • 1140 Decretum Gratiani - eristas õigusjuhtumid (causae) õigusprobleemidest (quaestiones), tuletas neist õiguslaused (distinctiones). • Üks varaseim õigusteaduse metoodika, • keskaja ülikoolides õpetuse alus Corpus iuris canonici 1580
(Glodovech Frangi riigis.) Kiriklik hierarhia Varakeskajal kujunes välja kiriklik hierarhia. Selle tipus oli paavst. Kui kristlik kirik alles kujunema hakkas, siis oli ta lihtsalt Rooma piiskop, aga siis kui Lääne-Rooma hakkas nõrgenema, siis paavsti osatähtsus hakkas kasvama. Paavstile allusid peapiiskopid. Neile allusid omakorda piiskopid. Piiskop juhtis vaimulikku elu piiskopkonnas. Kõige madalamal kiriklikus hierarhias oli kogudusevaimulik ehk preester. Katedraalid ehk toomkirikud on kirikud, mis on peapiiskopkonna või piiskopkonna kesksed kirikud. Piirkopid korraldasid kiriku kihelkondadesse visitatsioone, et olla kursis kogudusevaimuliku tööga. Kirikuriik Paavstile allus ka vahetult kirikuriik, kus oli temal nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Pippin Lühike aitas paavsti võitluses langobardide vastu (ajas nad osaliselt Itaaliast minema) ja andis Rooma ümbruse alad paavstile valitseda
53- tõsine haigus või vigastus 24- oma elukorralduse ja harjumuste muutmine 50- abiellumine 23- raskused ülemusega 47- vallandatakse töölt 20- elukoha muutus 45- abikaasade leppimine 20- kooli vahetus 45- töölt ärajäämine 19- muutused puhkuse veetmise viisides 44- perekonnaliikme tervise muutumine 19- muutused kiriklikus aktiivsuses 40- rasedus 18- suured muutused sotsiaalses aktiivsuses 39- häires seksuaalelus 16- magamisharjumuste muutumine 39- uus perekonnaliige 15- söömisharjumuste muutumine 39- suured tööalased muutused 13- puhkus 38- suured muutused rahaasjades 12- jõulud jt. Suured perekondlikud pidustused 37- lähedase sõbra surm 11- väikesed normide rikkumised
riigivõimust. Kirik esindab jumala õigust, mis on üle keisri õigusest. Ambrosius rakendas seda reaalsuses küsimustes kirikuelu üle, näiteks keeldus ta üht kirikut andmast üle keisrile. 4.-5. sajandil ristiti edukalt germaanlasi, mis võimaldas kristlusel säilida ka pärast Lääne-Rooma riigi kadumist maailmakaardilt. Kreeka päritolu goot Wulfila tõlkis Piibli gooti keelde, 341. aastal sai ta piiskopiks. Samal ajal toimusid muutused ka kiriklikus elus. Liitumine kogudusega ei võtnud nüüdsest enam aastaid, katehumeenid olid neljanda sajandi lõpul peamiselt täiskasvanud. Peredele anti piiskoplik ülesanne omadele õiget õpetust jagada. Kirik muutus niimoodi ka haridusasutuseks. Tähtsamaks muutusid jutlused, mille rõhuasetus seondus kristlaseks saamisega, igavese eluga, kuid ka arusaamaga, et usu järgi tuleb elada ka siinpoolses ilmas. II 1. Õhtumaa üleminek Keskaega. Suur rahvasteränne. Lääne kristluse
ajal, kui Riiga peapiiskopp ametisse sai. Kuigi Aleksander IV-ndat ülepea ordude sõbraliseks paavstiks peetakse (v. F. Tenkhoff, Papst Alexander IV, Paderborn, 1907, lk. 241), peab siiski oletama, et see ühtelangemine ei ole siin seletatav mitte ainult paavsti ordusõbralikkusega ega olnud ka päris juhusline, vaid et mõlemate sündmuste vahel oli veel eriline sisemine side: tasakaaluks peapiiskopile, kellele kogu maa kiriklikus suhtes (ja sellega teatavas mõttes ka üldises suhtes) nüüd pidi alluma, hakati nüüd ka ordu seisukohta eriliselt kindlustama ja eesõigustama, kuna ju, nagu nägime, ka selguma hakkas, et ilma orduta võib ristiusuliste valitsus eestlaste, kurelaste ja semgallide seas vaevalt püsima jääda. Paavst soovis ju, et Maarjamaa temale otseteed alluks ja et sellepärast peapiiskopp mitte liiga iseseisvaks ei saaks. Muidugi ei
Abieluõigus 5.2. Lasteõigus 5.3. Kolmas perekonnaõiguse ala- eestkoste ja hoolduse instituut. ABIELUÕIGUS 1. Monogaamia-ainuabielu, perekonnapea võimuga. 2. Cum manu- perekonnapea on mees, naisel on minimaalsed õigused, mehe võimu all 3. Sine manu- naisel on suuremad õigused. Form, mis tugineb tänapäeva Euroopa perekonnaõigusele. 4. Kolm abielu sõlmimise vormi: 4.1. Confarreatio-seotud kirikuga aga oluline oli tunnistajate hulk(10)ja preestrite abil. Avalikult kiriklikus vormis.abielu sõlmimine keerukas ja pidulik toiming.Abielludes kindlate sõndae lausumine ja anti abiellujatele leiba. 4.2. Coemptio-naise ostmine ta isalt v eestkostjalt.Tunnistajaid peab olema seega poole vähem(5), sest raha on üks tunnistus, et leping toimub. Küsitakse küsimusi. Hiljem muutub see vorm ühiseks kõigile. 4.3. Uus on abiellumine faktilise kooselu tagajärjel ühe aasta jooksul. –naist
Haapsalu ja lõpuks Kuressaare. Siingi oli enamik maid vasallidele läänistatud. Eesti põhjaosa (Harju- ja Virumaa) tunti 13.saj Eestimaa hertsogkonnana. Hertsogiks (ja maa- isandaks) oli Taani kuningas, keda kohapeal esindas asehaldur. Kuna suurem osa maadest oli läänistatud saksa soost vasallidele, põhjustas see pidevaid konflikte nende ja kuninga vahel. Kiriklikult oli tähtsaimaks võimukandjaks Riia peapiiskop, kellele teised piiskopid (va Tallinna piiskop) allusid. Kiriklikus mõttes jagunes Eesti kihelkondadeks (1 kihelkond moodustas ühe kiriku koguduse). Aja jooksul kujunes Eestis välja ca 100 kihelkonda. Vana Liivimaa riigid olid omavahel pidevalt tülis. 13.-14.saj puhkesid mitmed kodusõjad, üksteiselt püüti vallutada maid ja linnu. Agressiivseim oli orduriik, kes eri aegadel on piiranud nii Riiat, Tartut kui Tallinnat. Ka piiskopkonnad ajasid kohati aktiivset välispoliitikat ja nt Tartu piiskop sõlmis koguni liidulepingu Inglise kuningaga.
tase, mil määral osatakse kohalikku keelt (kohaliku keele oskus oli väga oluline). Üsnagi oluline roll on sellisel üksusel nagu kihelkond. Seoses sellega, et tulevad segakonsistooriumid, taastub aadli patronaadiõugus (mis vahepeal Eestimaal oli täiesti soiku jäänud). Nüüd aga konkreetse territooriumi aadlikud räägivad kaasa kohalikus kirikuelus. Otsitakse vaimulikke, keda soovitakse oma ümbruskonna kirikus näha. Kihelkonna tähtsus seega mõnes mõttes suurenud. On ainult kiriklikus mõttes olulised. Eesti alal on ca 100 kihelkonda erineva suuruse ja rahvaarvuga. On kihelkondi, kus on üks pastor ja on kihelkondi, kus on rohkem. Arvestuslikult 18. sajandi teisel poolel 185 pastorit. Linnakihelkondades oli rohkem pastoreid. ,,Mõisal oli kaks alluvat seisust talupojad ja vaimulikkond" (võib-olla veidi ülepingutatud väide). 18. sajandi alguses on kirikud pastoritest üsna tühjad, paljud olid maalt lahkunud, surma saanud jne
· religioosed uskumused usk üleloomulikku (Jumal, jumalused) või sümbolitesse, mida peetakse pühadeks, pühitsetuks (rist, tootem) ladina rist (crux immissa) - pika tüvega, horisontaalne haru on tõstetud keskkohast ülespoole. Ladina risti on seostatud ristilöömise toiminguga, sellise risti võtsid piinamisvahendina kasutusele roomlased. Ladina risti põhjal kujundati isegi kõrgemate vaimulike sauad, mis tähistavad nende positsiooni kiriklikus hierarhias. vene rist - kolme põikpuuga rist, mis on kujundatud patriarhi risti alusel. Vene risti ülemine põikpuu on lühem (see on Kristuse süüplaat, nimesilt). Kolmas, alumine viltune põikpuu tähistab Kristuse jalgealust klotsi. Jalgade tugipuu asetseb kallakuga vasakult paremale. Vasak pool tähistab halba röövlit, kes läks põrgusse, parem pool head röövlit, kes läks taevasse.
Nende vastandite süntees kujutab enesest müstilist ühtsust Püha Vaimu isikus. Sümboolika poole pealt seostub vastandite ühendamisega krutsifiks. Kristuse ristisurm kahe röövli vahel, kellest üks läheb paradiisi ja teine põrgusse sümboliseerib kahe moraalse vastandi ühendamist uues kvaliteedis. Kristus sümboliseerib valgust, ristipuu pimedust. (JUNG 2008: 65 236) Huvitav asjaolu siinjuures on see, et kiriklikus keelekasutuses on ristisurmast rääkides Kristus ja rist muutunud sünonüümideks. Nii räägitakse lunastusest Kristuse või risti läbi. ,,Kristus on enda lõhenemise tõttu kannatanud ning pöördub elu juurde tagasi Ülestõusmispühal, olles taas maetud neitsiliku ema üska." (ibid) Siit edasi näeb Jung tihedaid seoseid Attise ja ka Adonise kultusega - noored surevad ja taas sündivad jumalad. Üldiselt kipub Jung Kristuse inimlikku külge alahindama teatud määral gnostilises vaimus
annaabi.ee 
