13.Mil viisil levis ristiusk keskajal ja milliseid ülesandeid kirik täitis keskajal? Misjonäridega-nad levitasid ristiusku ja pöörasid inimesi kristlasteks. Pealesurmine-risitsõjad 11-13 saj. Teostas kirikukümnist. Tegi usupuhastust. 14.Millal ja kuidas tekkis Kirikuriik? 766 pKr- Itaalia aladel, kui Pippin Lühike aitas paavstil vabaneda langobardidest. 15.Millest oli tingitud paavstivõimu langus varakeskajal? Valistsejad läänistasid kiriku maid ja seadsid oma vasalle kõrgetele kiriklikele ametikohtadele, kes aga ei olnud huvitatud kiriku usuasjadest. 16.Millised muutused kaasnesid ristiusu kirikus aastal 1054? Iseloomusta ida- ja läänekirikut. Kirikulõhe. Kirik jagunes kaheks: Katoliku kirik ja Õigeusu kirik. Katoliku kirik: kõrgeim võim rooma paavst, vaimulik ei tohi astuda abiellu, püha vaim lähtub nii isast kui pojast. Õigeusu kirik: Kõrgeim võim konstantinoopoli patriarhil, preestrite abielu on tavapärane, püha vaim lähtub jumalast kui ka isast. 17
röövsõjad. Algul olid need suunatud eelkõige Itaaliale. Kuningas ja kirik Paavsti- ja kuningavõimu vahel olid teised suhted kui mujal. Rahvuslikult oli loodud gallikaani kirik, mis allus küll Rooma paavstile, aga oli tegelikult üsnagi iseseisev. 1438. aastal väljakuulutatud pragmaatiline sanktsioon võttis paavstilt õiguse Prantsusmaa piiskoppe ametisse määrata. Francois I sõlmis aga paastiga kokkuleppe, mille tulemusena nimetas kuningas inimesed kõrgematele kiriklikele ametikohtadele ja paavst kinnitas nad ametisse. Kuigi ei olnud vastuolusid kuninga ja paavstivõimu vahel, siis tekkisid siiski poliitilised ja sotsiaalsed pinged. Protestantism levis eriti linnakodanluse ja käsitööliste seas. Talupojad jäid aga usuvõistlustest kõrvale. Reformatsiooni algus prantsuse humanist Jacques Lefevre d'Etaples väljendas samalaadseid vaateid, nagu Martin Luther( tegi seda enne Lutherit). Ta ütles, et Piibel on ainuke usutõe allikas.
/1, lk.322/ Skolastiline mõtteviis jääb majandusteaduses aega Rooma Impeeriumi langusest kuni merkantilismi esilekerkimiseni Lääne-Euroopas. Kaupade omandamine inimeste elus ei omandanud nii suurt rolli kui tänapäeval. Feodaalne majandus oli põllumajanduslik ja seda reguleerisid eelkõige traditsioonid ja kõrgem võim, selle korra lagunemise tingis tehnoloogia areng. Skolastikutest mõtlejad olid haritud mungad, kes püüdsid pigem kirjeldada reegleid vastavalt kiriklikele dogmadele, kui analüüsida majanduslikku tegevust. Aquino Thomas oli selle perioodi üks olulisemaid autoreid, kes liitis religioossed dogmad Aristotelese seisukohtadega. Üheks olulisemaks käsitluseks sel perioodil on arutlus ,,õiglasest hinnast". Tollases ühiskonnas ei kujunenud hinnad vabalt, kuid reguleerimiseks tuli millestki lähtuda. Õiglase hinna aluseks oli töö ja kauba hind on õiglane kui selle arvestamine toimus selle kauba tootmiseks kulutatud töö alusel.
Pippin Lühikese 756.aasta annetus tegi paavstist ilmaliku valitseja Itaalia kiriku riigis. Kirikukümnis kujunes tänu Karl Suurele, kes seadustas muistse kombe, et kümnendik sissetulekust tuleb annetada kirikule. Kirikukümnis tagas kogu keskaja jooksul kirikule püsiva sissetuleku. Frangi riigi lagunemine tõi aga kaasa kiriku ja paavsti autoriteedi ajutise allakäigu. Valitsejad läänistasid kiriku maid ning seadsid vasalle kõrgetele kiriklikele ametikohtadele. Piiskoppideks ja abtideks said ilmalikud sõjamehed, kes hoolisid rohkem sõdimisest kui usuasjust. Samuti käis Rooma linna ja ümbruskonna ülikuperekondade vahel pidev võitlus paavstitooli üle. 2. Kiriklik korraldus: paavst (selle mõiste kujunemine), peapiiskopkonnad ja peapiiskopid, piiskopkonnad ja piiskopid, preestrid, visitatsioonid. (lk 85) Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja
oli loodud gallikaani kirik, mis allus Rooma paavstile, aga samas korraldas oma elu iseseisvamalt kui teiste maade kirikud. 1438. aastal kuulutati kuninga ediktiga välja nn pragmaatiline sanktsioon, mis võttis paavstilt õiguse määrata ametisse piiskoppe. Prantsusmaa toonane kuningas François I sõlmis 1516. aastal kokkuleppe paavstiga, mis andis kuningale õiguse nimetada kandidaate riigi kõrgematele kiriklikele ametikohtadele ning paavsti pädevuses oli nende ametisse nimetamine. Selline kokkulepe tähendas kuningale võimalust panna kiriklikule ametikohale inimesi, kellele need kohad olid eelkõige tuluallikad ja keda reaalselt kiriklikud kohustused ei huvitanudki. Samuti võis kuningas jätta ametikohad täitmata ja võtta näiteks piiskopkonna maadelt kogunevad sissetulekud endale. Kuigi Prantsusmaal ei olnud vastuolusid riigi ja katoliku kiriku vahel, tekkis ka seal
ehk see sümboliseeris üleminekut ühest eluetapist teise. Taaskord mindi kirikusse, kus preester õnnistas sisse rüütli mõõga. Mõõk oli rüütli jaoks enamat kui tööriist, see sümboliseeris õigust ja kohustust võidelda. Rüütliks löömise päevaga lõppes lapsepõlv, mees võeti vastu täiskasvanute maailma. Sel päeval algas tõeline elu ning seda tähistati suurejoonelise pidustusega.12 On öeldud, et rüütliks löömise rituaal sarnanes vägagi kiriklikele sakramentidele, kuid samaväärseks ta sakramentidega kunagi ei saanud.13 Sellest hoolimata saab tõmmata paralleele rüütlite ja preestrite vahel. Üheks sarnasuseks on kindlasti see, et rüütlid nagu ka preestrid määrati ametisse eluks ajaks ning nad mõlemad teenisid omal moel Jumalat. Siinkohal tekib minu arvates järgmine vastuolu. Kuidas saab teenida Jumalat inimene, kes peab lahinguid au ja kuulsuse nimel, mis pole ühele vaimuliku kindlasti kohane? Samuti mõistis kirik hukka
Uuendused arhitektuuris: Stalinistliku arhitektuuri aeg lõppes Stalini surmaga. Kogu senine arhitektuur tunnistati valeks ja minevikku vaatleva esteetilise arhitektuuri asemele pidi saama uus, industriaalne. Kirik NLKP KK XX kongressi järel suurenes märksa ateismi osa ideoloogilise töö hulgas. 1957. uued olustikutraditsioonid. Alteistlik mõte elavnes ka üld- ja kõrgharidussüsteemis. 12 Kiriklikele traditsioonidele vastanduvate uute kultuuritraditsioonide levik: suvepäevad, komsomolipulmad, ilmalikud kalmistupäevad, nääripeod, ilmalikud matused. Kirikuvastased repressioonid Ateismi propaganda Muusika Gustav Ernesaks "Raudse eesriide langemine", kultuurikontaktid välismaaga Väliseestlastega kultuurisuhete arendamise ühing Kultuuritegelaste välissõidud Eestisse saabunud kultuuritegelased ja/või kultuuriüritused Eesti Televisioon Eesti Raadio
Märgatavalt suurendasid maksukoormust kuninga ettevõetud röövsõjad. Kuningas ja kirik: Prantsusmaal oli rahvuslik gallikaani kirik, mis allus küll Rooma paavstile, ent korraldas oma siseelu iseseisvamalt kui teiste maadekirikud. Kuninga ediktiga 1438.aastal väljakuulutatud pragmaatiline sanktsioon võttis paavstilt õiguse Prantsusmaa piiskoppe ametisse määrata. Francois I sõlmis 1516. aastal paavstiga konkordaadi, mis andis kuninga pädevusse riigi kõrgemate kiriklikele ametikohtadele kandidaatide nimetamise ja paavsti pädevusse nende ametisse kinnitamise. Reformatsiooni algus: J.L.Etaples rõhutas juba 1512a Uue Testamendi Pauluse kirju kommenteerides Piibli kui usutõe ainsa allika tähendust ja usu läbi õndsaks saamist. Kuulsaks on ta saanud eelkõige Piibli prantsuse keelde tõlkimisega. 1520. aastatel jõudis Prantsusmaale ka Lutheri ideed. 1534. aasta lõpul tehti katse propageerida oma õpetust kuningalossis. 35 neist põletati ja u300 pantvangistati
1535. a anti välja esimene säilinud eestikeelne raamat – Wanradti-Koell katekismus – osaliselt säilinud. Samal ajal umbes alustas Hans Susi ka piibli tõlkimist, kuid seda ei lõpetanud, sest suri katku. *Keskaegne kool oli seotud kirikuga, peaülesandeks oli vaimulik ettevalmistamine. Tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. *Linnakoolid allusid raele, seal õpetati lisaks kiriklikele ainetele lugemist, kirjutamist, arvutamist, ladina kelt ja kirjandust. Esimene linnakool rajati 1432. a Tallinnasse Oleviste kiriku juurde. *Kõrgharidust omandati Euroopa, just Saksamaa ülikoolides. Vana-Pärnusse taheti asutada kohalik kõrgem ladinakool talulastele, kuid jäi reformatsioonipalangu tõttu katki, pärast reformatsiooni peamiseks koolitüübiks kujunesid linnakoolid e triviaalkoolid
Üritati leida kulda. Kirjasüsteemid vajusid unustusse. Paljud inimsed surid. Asi muutus tundmatuseni! Cortés juhtis Mehhiko vallutamist. Pizarro Ecuadori rannik 12. Mis on renesanss ja humanism (§28) kus kujunes, millal, milles väljendusid. Medicid, Dante, Boccaccio, Rotterdami Erasmus, Machiavelli, Michelangelo, da Vinci, Raffael · Renessanss- selle all mõisteti antiikkultuuri juurde naasmist, selle kultuuri väärtustamine ning vastandamine valitsevale kiriklikele teadustele. Kujunes Itaalias. 14-15 saj. Tagapõhjaks olid majanduslikud, ühiskondlikud muutused ning edusammud loodusteaduste alal. Mõjutas palju arhitektuuri. Teoseid hakati allikirjastama- hüljati keskaegne anonüümsus. · Humanism- tuli kasutusele 15-16 saj Itaalias, esialgu renessansi juhtivate kultuurikandjate seas, seejärel kogu haritlaskonnas. Humanism tähistab ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele. Humanistide
ilmalikku õigust. Kirjanduses andsid tooni suured entsüklopeedilised suurkommentaarid, millele lisandusid paljud väiksemad monograafiad, kus teaduslikult käsitleti aktuaalseid päevaprobleeme. Viimaste autoriteks olid sageli ametisolevad patriarhid ning piiskopid. Lisaks ilmusid mitmed kirikukohtute otsustekogud (Nomophylax, Chartophylax). Arvatakse, et 12. saj. kui peamiselt militaarse mentaliteediga perioodil jäeti õigusega tegelemine peamiselt kiriklikele ametikandjatele. 5. Nikaia keisririik Palaiologosed; 1204 - 1453 Antud perioodi mõjustas tugevalt 1204.a. katastroof, millest Bütsantsi kultuur enam ei toibunudki. Käsikirjalise õiguskirjanduse traditsioon jäi püsima, kuid uute tööde hulk vähenes, samuti halvenes tööde kvaliteet. Peamiselt ilmusid kompilatiivse iseloomuga teosed, mille autoriteks olid eelkõige kirikutegelased. Uue tegurina ilmnes väga tugev Lääne õiguse sissetung, (näit. Küprose assiisid)
Kuna 14. ja 15. sajandi maadeavastused, kaubavahetuse tormiline areng ning koos nendega investeerimisvajadused kasvasid järjest, siis muutus ka suhtumine ning kirik hakkas otsima kompromisse ja tegema erandeid. Vahet tehti lubatud ja lubamatu intressi ja lubatud ja lubamatu kasumi vahel. Intress olevat teatud liiki kindlustus laenuandja riskide vastu (loobumistasu ja riskitasu). Kanooniline (reeglipärane) kaanoniga määratud, kiriklikele juhtnööridele vastav (kaanon on pühakute nimistu). 9. Millised olid Vana-Kreeka majanduse põhijooned? Valner Krinali raamatus „Maailma majanduse arengust I“ esitatu alusel. 10. Millised olid Vana-Rooma majanduse põhijooned? Valner Krinali raamatus „Maailma majanduse arengust I“ esitatu alusel. 11. Valner Krinali raamatu „Maailma majanduse arengust I“ peatükkides 2 ja 3 kasutatud antiikmaailma majandust iseloomustavad põhimõisted (näiteks „trapesiit“ jt). 12
tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid (katoliku kiriku rüpes): toomkoolid: arvatavasti toimus nende õppetöö kõigi kolme kapiitli juures Tartus, Haapsalus ja Tallinnas (juba 13. sajandist); kasvatati tulevasi toomhärrasid kloostrikoolid: Tallinnas dominiiklaste kool seal õppis ka eestlasi; Kärkna tsisterlaste kool ilmaliku sisuga õpetust anti linnakoolides e ladinakoolides, kus õppisid kodanike lapsed allusid raele, õpetati lisaks kiriklikele ainetele lugemist, kirjutamist, arvutamist, ladina keelt ja kirjandust esimene linnakool rajati 1432. a Tallinnasse Oleviste kiriku juurde kõrgharidust omandati Euroopa, just Saksamaa ülikoolides VanaPärnusse taheti asutada kohalik kõrgem ladinakool talulastele, kuid jäi reformatsioonipalangu tõttu katki 2.6 Reformatsioon e usupuhastus sai alguse 1517. a Saksamaal Wittenbergis, algatas Martin Luther Põhjused: oli suunatud kiriku varanduse vastu
peegeldus kunstiloomes. Renessanss on lahutamatu humanismist. Humanistid – õpetlased, kes süvenesid antiiksesse kultuuri ja tutvustasid seda kaasajale. Antiik oli tunginud läbi veidi ka keskajal munkade ümberkirjutamise tõttu, kuid tol ajal polnud maailm sellele vastuvõtlik. Humaniste vastandati keskaja õpetlastele ja vaimulikele, kuid alates Petrarcast hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabanemise eest ning vastuseisu kiriklikele dogmadele. Humaniste tuntakse selletõttu nii erudiitide-õpetlastena, kes uurisid 14 antiiki ja kirjutasid ladina keeles, kui ka elutervikule avatud kirjanikke (Petrarca, Boccaccio, Shakespeare). Maadeavastused lõid esmakordselt kujutluse maailmast kui tervikust. Pöörati tähelepanu loodusõpetusele. Selle osakesena tunti ka inimest, tekkis usk inimesse ja elu tähenduslikkusesse
Eriti avaralt peegeldus kunstiloomes. Renessanss on lahutamatu humanismist. Humanistid õpetlased, kes süvenesid antiiksesse kultuuri ja tutvustasid seda kaasajale. Antiik oli tunginud läbi veidi ka keskajal munkade ümerkirjutamise tõttu, kuid tol ajal polnud maailm sellele vastuvõtlik. Humaniste vastandati keskaja õpetlastele ja vaimulikele, kuid alates Petrarcast hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabanemise eest ning vastuseisu kiriklikele dogmadele. Humaniste tuntakse selletõttu nii erudiitide-õpetlastena, kes 24 uurisid antiiki ja kirjutasid ladina keeles, kui ka elutervikule avatud kirjanikke (Petrarca, Boccaccio, Shakespeare). Maadeavastused lõid esmakordselt kujutluse maailmast kui tervikust. Pöörati tähelepanu loodusõpetusele. Selle osakesena tunti ka inimest, tekkis usk inimesse ja elu tähenduslikkusesse.
annaabi.ee 
