Sõnu seletav sõnaraamat

Kirikuajaloo ülevaates on luterlike jutlustajate Tallinnasse jõudmise aastaks 1523. Tiina Kala väidab, et esimesed teated reformatsioonisündmustest Tallinna allikates pärinevad aga alles 1524. aasta kevadest: „Niguliste kiriku pastorile magister Thomas Pfütznerile († 1756) omistatud sedelis on Tallinna reformatsioonisündmusi kirjeldatud järgmiselt: “Aastal 1524, sügisel, pühal ristipäeval, võeti siin vastu Lutheri õpetus, viidi kirikutest minema [püha]kujud, hävitati altarid.
Kiriku pikihoonel on neli teravkaarportaali. Võimas neljaastmeline peaportaal paikneb lõunaseinas, idast teises travees, Kiriku kesklöövi idaviilul paikneb väike kaheksatahuline kellatorn, mis on ehitatud üheaegselt pikihoonega. Keskajal oli see kiriku ainsaks torniks, olles praegusest kõrgem ning varustatud kõrge renessansskiivriga. Lääneküljel polnud kirikul torni kuni 18. sajandini, seal paiknes suur väliskantsli ärkel.
Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone.

Kirikulõhe - ehk Suur skisma oli kiriku lõhenemine õigeusu ja katoliku kirikuks aastal 1054, kui Roomapaavst ja Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh teineteist vastastikku kirikuvande alla panid.
Kirik – tähendusi on kolm: • kõik ristitud(Kristuse ihu); • kristlike koguduste struktuuri üldnimetus (organisatsioon); • hoone, kuhu kogudus jumalateenistuste pidamiseks koguneb.
Kirik - pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb, kristlasi ühendab organisatsioon Klooster- paik, kus elasid, eremiitide ja munkade kogukonnad kindlate reeglite alusel Vaimulik ordu- rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele ja levitamisele relvaga või muule vagale tegevusele.

Kirikuriik - tähtsaim Rooma piiskop-paavst. 8saj keskel päästis Pippin Lühike paavsti valdused langobardide käest, kes vastutasuks kroonis Pippini frankide kuningaks.
Kirik on püha emakoda, teekonna algus, keskajal samastati seda Taevase Jeruusalemmaga; romaani sakraalarhitektuuri juurde kuulub, et läänefassaad, kus asub peaportaal, kujutab viimset kohtupäeva (loomulik etapp teel taevariiki). Jumalaema kiriku portaalil leiduvaid okultseid motiive nimetatakse saatanlikeks, Guillaume de Paris’ loodud läänefassaadi kivist
Kirikakar – Bellis perennis • Perekond kirikakar • Jaanikakar, margareeta • 5-20 cm. Lehed paljad või hõredalt karvased, ümara tipuga, pehmed.

Kirikuehitistest on Saksamaal eelistatuimad basiilikad, tihti on ka kirikute põiklöövid apsiididega, mis loob juba varakristlikust arhitektuurist tuttava trikonchose motiivi (St. Aposteln Köln, 12.saj. Gross St. Martin, Köln, 12.saj.). Üleminekul romaani stiilist gootikale 13. sajandil hakatakse palju ehitama kodakirikuid, eriti Vestfaalis.
Kirikus keisriks - nüüdseks Karl Suur Karl Suure riik • Riik oli väga suur • Jagunes krahvkondadeks • Teenistuse eest said krahvid läänimaid koos talupoegadega • Krahvid vandusid talle truudust • Võimukamad krahvid toimisid oma läänimaadel nagu iseseisvad valitsejad "Riik on tugev siis, kui seal valitseb kindel kord ja seadused.
Kiriku seinad on ca 1.67m paksud ja toetatud 24 tahutud tugisambaga ● Konstrueerimine algas 1704. ja lõppes 1894. aastal ● Kirik pidi taluma maavärinaid, 1706. ja 1927. a sai kah- justada maavärinas Las Lajas pühamu ● Asub Kolumbias ● Guaitara jõe kanjonis ● Gooti stiilis kirik, mida ehitati aastatel 1916- 1949

Kirik – kogu Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon, nimetati Palestiina allus Rooma võimule, juutide usk oli sajandeid olnud katoliiklikuks (üleüldine), muutus tähtsaimaks Rooma riigis, suurim monoteistlik ning Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult, ei maavaldaja, võttis üle riigi funktsioone.
Kiriklik kuulutamine - obödients, piiskopid hakkasid seda tõlgendama sel moel, et Saksa ordu on kohustatud andma piiskopile vande, selle nõude esitas Riia peapiiskop Viffhusen, nõuti kahjutasu valduste ja õiguste eest?. Iseloomulik, et reeglina õiguslikus protsessis olid tugevamad peapiiskopid, jõuna oli tugevam aga Ordu.
Kirikuriik on paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin Lühike.

Kirikuisad – nendeks nim. krisluse varasemal katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teolooge.
Kirikuriik - paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas Frangi valitseja Pippin.
Kirikuriik – 756 a. Pippin Lühikese poolt paavsti otsese võimu alla antud maavaldus

Kirikulaul – kunstlaulu liik, mida kasutatakse kirikus jumalateenistustel.
Kirikutegelane - pastor võim ilmaliku valitseja käes jumal annab patud andeks
Kirik on vahendaja Jumala ja inimese vahel Inimene suhtleb oma jumalaga ise ja Inimene saab õndsaks kiriku kaudu õndsaks saab usu kaudu Tõe allikas – kirikuisade jutlused, Piibli tõlgendused Tõeallikas oli Piibel ja inimene ise peab seda Piiblit lugema.

Kirik on aegade jooksul oskuslikult ära kasutanud lõhnastajate toimet, et mõjutada inimeste meeleorganeid. Kaasajal on õhuvärskendajatel mitu ülesannet: • Värskendada õhku • Desinfitseerida • Antibakteriaalne toime • Mõjutada meeleorganeid
Kirik on mitmete tulekahjude käigus kannatada saanud.
Kirikuolud on Rootsi omadest liig erinevad, ning asus kindlalt evangeelse kirikukorralduse arendamisele. Kõige praktilisemalt tuli esile kaks ülesannet: üles ehitada ja korda seada sõjas hävinud kirikuhooned ja varustada kogudused vaimulikega.

Kiriklikus traditsioonis nimetatakse pühakuteks (ladina keeles Sancta, lühendatult St, vene keeles Святый, lühendatult Св) enamasti neid isikuid, keda kirik on pühakuks kuulutanud (kanoniseerinud). Kanoniseeritud pühakute arv ulatub tuhandeteni.
Kirik – 1) kõiki kristlasi ühendav organisatsioon; 2) kristlaste pühakoda, kus korraldatakse usulisi kombetalitusi Katoliku kirik – ristiusu jagunemisel 1054.a. tekkinud kirik, mis valitses Lääne-Euroopas, kirikupeaks paavst
Kiriklike kõrval on säilinud ka umbes 20 ilmalikku kantaati : "Kohvikantaat" ja "Talupojakantaat". Kõik Bachi vokaalsed suurteosed on kirjutatud Leipzigis, kus just enne Bachi saabumist algatati oratooriumlike passioonide ettekandmise kommet.

Kirikuehitised – põhistiiliks BASIILIKA (kohtu-ja koosolekuhoonete tüüp) . Pikergune hoone; kesklööv, külglöövid, transept, apsiid, sambad millele toetus talastik või kaared. Keskmine lööv oli kõrgem kui küljelöövid.
Kiriklikud dokumendid – kirikukroonikad, meetrikaraamatud, visitatsiooni- kontrollid, jutluste tekstid; tähtsaimad genealoogia, isikuajaloo ja ajaloolise toponüümika allikad. Meetrikaraamatutest saab kontrollida hingeloendite andmeid.
Kirik on Berliini vanim, milles peetakse jumalateenistusi Vanuseliselt teine kirik Berliinis Berliini Maria kirik Click to edit Master text styles Second level ● Third level ● Fourth level ● Fifth level Nikolai kirik

Kirik on püha koda (Issanda koda). Kirik kuulub kogudusele (koguduse liikmetele).Aleksandri kirik kuulub Aleksandri kogudusele(Aleksandri kogudusele kuulub ka näiteks Mihkli kirik)Aleksandri kirik on umbes 130 aastane.
Kirikukirjanduse tõlkimise - avaldamise järgmine hoog tuli Liivimaa kindralsuperintenendi Johann Fischeri tegevusega, koondas enda ümber Lõuna-Eesti pastoreid, kes oskasid eesti keelt, viljakamaiks isa Andreas ja poeg Adrian Virginius.
Kirikumuusikale on ette heidetud liigset rõõmsameelsust, helilooja ise on aga öelnud, et üksnes mõte Jumalale paneb ta südame rõõmust hüppama ning vaevalt Jumal teeb etteheiteid, kui teda teenitakse rõõmsa südamega.

Kirik on pühendatud Novgorodi vürstile Aleksander Jaroslaviz Nevskile, kes peatas 1242. a. Jäälahingus Peipsi järvel ristirüütlite pealetungi ida suunas ja kuulutati oma poliitiliste teenete tõttu pühakuks.
Kirik on 8 nurkse p6hiplaaniga ja v2ga lihtsa v2liarhitektuuriga.P6hiliselt ehitati bytsansis basiilikaid ja kellatorn ehitati kiriku juurde.9 saj oli j2rjekorde k6rgperiood.9 saj levis viie kupliga ristkuppelkirik.
Kiriku seinad on ehitatud suureformaadilistest tellistest, mis on algselt krohvimata ja valgendamata. Külglöövide ülaosas on friis, mis moodustab neliksiirudega raamitud terrakotapeadest. See jätkub ka tornitahkudel.

Kirikuelu järk - järgult ümber korraldama — raad võttis arvele kiriku varad, sundis kloostreid ja kogudusekirikuid vastu võtma luterlikke jutlustajaid ning hakkas järk-järgult ümber korraldama hoolekandesüsteemi.
Kirik on seal juba aastast 1608. Hetkel elab kloostris üle 100 nunna ja noviitsi (kloostris prooviajal olev nunn). Nad müüvad seal igasuguseid kirikuesesemeid (ristid, vitraažid) ja enda tehtud küpsetisi.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Kirikukogud – tähtsamate vaimulike koosolekud, kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi; niisugune kirikukogu, kus peaks olema esindatud terve kristlik maailm, nim. üleüldiseks e. oikumeeniliseks, kokku kutsus paavst, selle otsused kohustuslikud; 15.saj. probleem, kas kõrgem otsustamisõigus paavstil või kirikukogul, kas paavst peab kirikukogu otsuseid

Kirikule on kingitud ka palju vanu ikoone, mille seas on harulduseks Rooma keisri Diolectianuse, tuntud III — IV sajandi m.a.j. kristlaste tagakiusaja,kristlasest abikaasa püha keisrinna Aleksandra ikoon.
Kiriklikest skandaalidest on eelistatud umbmäärased N. provintsi juhtumid, kus usku pöördunud inimesed oma õõvastavad tegusid on teinud, ent esineb ka kohalikke näiteid, mis muutusid sagedasemateks 60ndatel aastatel.
Kiriku korraldus – juba ammusest ajast peale oli kristlik maakond jagatud piiskopkondadeks eesotsas piiskopiga ja suuremateks peapiiskopkondadeks eesotsas peapiiskopiga, piiskopkonna keskust tähistas katedraal.

Kirikukogud - Kirikukogu ehk kontsiil on tähtsamate vaimulike (peapiiskoppide,piiskoppide,abtidejt) koosolek,kus arutatakse peamiselt kiriku seisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi.
Kirikusse on maetud ka 2 admirali (S.Greigh, A.J. von Krusenstern). Kiriku seintele on paigutatud 107 vappepitaafi 16.-19.sajandist, vanim säilinud 1586.a. Mitmed Ackermanni töökojast 17.saj lõpust.
Kirikute orientatsioon - Tartu jaani kirik on 78 kraadi all. Orientatsioon on paika pandud: päikese tõusu järgi pööripäevadel; päikesetõusu järgi 1 mail; päikesetõusu järgi kiriku nimipühaku päeval.

Kirik pariisis on täpne koopia Ateena Akropolis asuvast Parthenoni Templist? 19.Miss. linnas asuvad Brandenburgi väravad? Berliinis 20.Miss. meie naaberriigi pealinna südalinn on klassitsismi iseloom.
Kiriklik ametiastmestik – hierarhia. *Peapiiskopkonda juhtis piiskop * kirikukihelkonda juhtis preester e presbüter . Piiskopi kogunesid 2x aastas kirikukogule e sinodile,et otsustada oma piirkonna kirikuasju.
Kiriku juures on olulised kuppel ja läänefassaad, mille keskosa on kahekorruseline ja teiste osadega fassaadil ühendavad seda voluudid (teokarp). Fassaad on rahutu, ohtra dekooriga ja ebapraktiline.

Kirikukümnis – 1/10 oma kasumist kiriku toetuseks katedraal- piiskopi kirik(toomkirik) visitatsioon–piiskopi kontroll kirikutes,koolides.misjon–ristiusu levitamine misjonär–ristiusu levitaja.
Kirik - oma võimu suurendamine, agressiivsuse suunamine mujale ilmalikud valitsejad- uued valdused ja rikkused, lõpp sisetülidele, Itaalia kaubalinnade soov kontrollida Vahemere kaubandust
Kiriku sisustuses on tähtsamad neobaroksed altar ja kantsel ning haruldased, ühe autori (E. Rode) täiskomplekt aknavitraaþe. 10 vitraaþist on praeguseks restaureeritud 4 ja 2 käärkambri vitraaži.

Kirikukatsumine - kõrgema vaimuliku (piiskopi, superintendi) või kirikukomisjoni kontrollkäik temale alluvasse kirikupiirkonda või –asutusse, et saada ülevaade usuelust ja vaimulike tegevusest.
Kirikukatsumine – visitatsioon(WTF?), võimaldas saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest. Missa - pidulik jumalateenistus.
Kiriku liikmed on kohustatud pühapäeviti ja pühadel Issanda selle hindamatu pakkumise vastu võtma ja oma aja, mõtted ning teod Temale pühendama Kümme käsku 4. Sa pead oma isa ja ema austama

Kirik põikihoonet nimetatakse transeptiks, transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum – koor, koori all asus kabel – krüpt ehk matmispaik. kiriku põhiplaan sarnaneb ladina ristile.
Kirikuaasta kõrgpunktiks on ülestõusmispühade öine jumalateenistus. See algab vaimulike juhitud kirikurahva rongkäiguga, ristikäiguga, mis teeb ringi ümber kiriku ja milles osalevad kirikulised.
Kiriklik kunst - üks ikon sattus Venemaale ja avaldas suurt mõju sealsele maalikunstile (A.Rubljov). Bütsantsi õpetlased kandsid edasi antiikkreeka kirjandust ja filosoofia traditsioone.

Kirik - maagilised märgid, kolgata reljeef(ristiusu põhisõnumi kokkuvõtmine, kristuse ülestõusmine) paikneb lõuna eeskoja seinal, 14sj. 17.LÜBECK: Herman Rode, Bernt Notke.
Kirikute eesotsas on patriarhid või metropoliidid (kiriku kõrgeim vaimulik). Õigeusu kirikuhooned on kas ristkülikukujulised, sümboliseerides Noa laeva, või ristikujulise põhiplaaniga.
Kirikukantaatide kõrval on säilinud ka umbes 20 Bachi ilmalikku kantaati. Kirjutas pidulike sündmuste tähistamiseks Leipzigi ülikoolis ja Tooma koolis või ka tähtsamate linnakodanike auks.

Kirik on ehitatud varagooti stiilis tõenäoliselt 13. sajandil Ojamaa meistrite poolt Kirik on pühitsetud 3.–4. sajandi vahetusel elanud Pühale Katariinale Aleksandriast.
Kirikukirjanduse tõlkimise - avaldamise järgmine etapp algas Liivimaal kindralsuperintendendi Johann Fischeri tegevusega. Ta oli saanud loa trükikoja asutamiseks, eelkõige Piibli avaldamiseks.
Kiriku interjöör on mõeldud sarnanema metsaga, mille puutaolised sambad hargnevad teatud kõrgusel, et üleval hoida võlvi, mille moodustab tähte meenutavate kujundite võrgustik.

Kirikukirjanduse rajaja on Joachim Rossihnius oma katekismuseväljaande ning kirikukäsiraamatuga „Evangeeliumid ja epistlid kõigiks pühapäevadeks terve aasta kohta” (mõlemad 1632).
Kirikuasjadele - > protestiti konsistooriumi koosseisus: 6 praosti+ toomkiriku õp(toompraost), toomkooli lektor, hiljem liidetakse nende töösse ka teisi toomkoolide õpetajaid.
Kirikuhoonest lõunaddr ehk jõe poole jäid munkade eluruumid, kuid seda osa täiesti välja kaevata ilmselt ei õnnestu, kuna sinna on rajatud tee ja ehitatud ka maju 20.sajandi alguses.

Kiriku ümbruses on palju suuri vanu puid, sealhulgas looduskaitse alune Vara kiriku tamm (ümbermõõt 4,2 m, kõrgus 24 m). Seda peetakse muistseks ohvripuuks (II a-t. algus).2
Kirikukogud e - kontsiilid on tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutatakse üldiseid kirikuasju. Oikumeeniline kirikukogu on selline, kus on esindatud terve kristlik maailm.
Kiriklik korraldus - Piiskopkondade keskus oli toomkirik Tallinnas, Tartus, Riias, Haapsalus ja Aizputes, seal pidasid jumalateenistuse toomhärrad, kes moodustasid toomkapiitli.

Kirikuid on kokku umbes 500. Roomat läbival Tiberi jõel on kakskümmend üks silda, vasakul kaldal asub ehitus- ja kultuurimälestiste poolest rikas vana kesklinn.
Kirikumuusika on jumalateenistuse funktsionaalne osa, palve või kiidulaul 2. seltskonnalaul on kaasalaulmiseks 3. tantsumuusika tantsimiseks või üheskoos mängimiseks.
Kirik on kaunistatud Viimse Kohtupäeva teemaliste maalingutega, mis on kahjuks hävimas9. Säilinud on neist ainult vähesed fragmendid - peamiselt kooriruumis.

Kiriku võimuvahenditekst on manitsused, nõuanded, julgustused, kuni kirikust väljaheitmiseni. • Õigus kõrvaldada oma liikmete seast igaüht, kes eksib kiriku reeglite vastu.
Kirikukümnis – maks, mis moodustas algselt ühe kümnendiku saagist, jagunes suurkümniseks (vilja pealt), väikekümniseks (aiasaadused) ja looma- e. verekümniseks
Kirik on kolmel korral hävitavalt põlenud; kahjutuli paistis neil puhkudel üle mere Soome. Kuid ka 124 meetri kõrgust torni peetakse siiani üheks Tallinna

Kirikukeele ajastu – võõrmõjulise kirjasõna aeg, mil kujunes välja 2 kirjakeelt, mida põhjustas erinevate hõimude keelte suur erinevus ja pidev võimu vahetumine.
Kirikuomavalitsus on vastava usutunnistusliku konfessiooni omahalduslik, riigi poolt sanktsioneeritud organisatsioon, sõltumata riigikiriku olemasolust või puudumisest.
Kiriku välisvaade on lihtne ja range. Kõrgel paiknevad avarad aknad lõikuvad sügavate niššidena massiivsesse seina ja loovad fassaadile rahuliku ning julge rütmi.

Kirik – Kristlikus teoorias on interkonfessionaalne koguduste liit, mille liikmeks saadakse läbi ristimise, koguduste vaimsus (spirituaalsus) on erinev.
Kiriku põhifunktsioon on inimeste ettevalmistamine igavesek eluks ning järelvalve riigi tegevuse üle selles, et inimeste juhtimine toimuks kooskõlas jumala seadustega.
Kirikuraamatud – 1586 aastal viiakse koguduste instruktsioonide kohaselt sisse kirikuraamatud, kuhu märgiti sündinud, armulaual käinud, abiellujad ja surnud.

Kirikust – nad pidid rändama mööda maailma, magama laenatud küünis või laudas, tegema tavalist tööd ja kui vaja, siis kerjama igapäevast sööki.
Kirik kõrg - ja keskajal 9.-10. Sajandil iseloomustas katoliku kirikut üldine langus, mis puudutas tervet koguduste elu, vaimulike ordusid ja paavstivõimu.
Kirik on vaid üks inimühendustest, selle peaks peab olema suverään (anglikaani kiriku pea on briti monarh!), nagu ka kõikidel teistel ühendustel.

Kirikukatsumine – visitatsioon, võimaldas saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest.
Kirikuorel - esimesed teated 9-10 saj Hiljem kasutati suurte orelite kõrvalt väikemaid teisaldatavaid positiive ning ühe käega mängitavaid portatiive.
Kirikmaksudest ehk kirikukümnisest. Kui sellest jäi väheks hakkas kirik müüma ka patulunastuskirju ehk indulgentse, millega sai end süüst puhtaks osta.

Kirik on ülesehitatud organisatsiooniliselt, mis on väga kindlapiiriline. Uskliku usu toetamiseks on vaja organisatsiooni, milleks ongi see kirik.
Kirik on abiks, pakkudes meile indulgentse, see tähendab, jagades vaimset varandust, mille Kristus ja pühakud (eriti meie Püha Ema) on kogunud.
Kirikukihelkonnad –  Hageri, Juuru, Märjamaa, Rapla ja Vigala. Raplamaa aladele  ulatusid ka Kullamaa, Nissi, Türi ja Vändra kihelkonnad.

Kirik – kogu Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon: • Kirikukihelkond – koguduse territoorium, mida juhtis presbüter ehk preester.
Kirik on nimetatud Norra kuningas Olav II Haraldssoni järgi, kes juhtis Norra ristiusustamist 11. sajandil ning suri 1030. aastal selle käigus.
Kirik on avatud 6 päeva nädalas (esmaspäev on puhkepäev). Mida tähendab kirik? See tähendab pühakoda – kirikut kui hoonet; konfessiooni.

Kiriku pikihoonel on neli teravkaarportaali. Võimas neljaastmeline peaportaal paikneb lõunaseinas, idast teises travees, ning on rikkalikult profileeritud.
Kirik muuseum - kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte.
Kiriklik asüül - otsiti kaitset kirikust, kirik ise otsustas, kas ta annab kaitset või mitte. Kiriklik asüül muutus Euroopas absoluutseks õiguseks.

Kirikute ülesehitus on lausa fantastiline, imetlust äratab lihtsate ehitusmeistrite oskus leida põnevaid võimalusi lugematute sibulkuplite paigutamiseks.
Kirik on lahendatud võimsa ristkuppelkirikuna ( pikkus 112 m, laius 84 m ), mille läänefassaadi portikus lähtub kreeka templi fassaadist.
Kiriku põhitegevuseks on korraldada kirikus väike ekskursioon turistidele , tutvustada kiriku ajalugu ja rääkida milliseid heategevusi on tehtud kirikule.

Kirikuga on läbi aja teenitud raha, samuti on kirik tähendanud võimu. See oli lihtne viis panna tegema inimesi seda, mida nad muidu ei teeks.
Kirikumuusikast fuuga on mitmehäälne vokaal- või instrumentaalteos, milles hääled astuvad kindlate reeglite järgi iseseisvatena üksteise järel sisse.
Kirikupink — pikad pingid kirikus kahel pool keskkäiku, varustatud raamaturiiuliga (lauluraamatu jaoks) põlvitamilauaga ja vahel ka otsuksega.

Kirik on kaugenenud oma põhiideedest: aidata hädasolijaid, aidata neid, kes puudust tunnevad, ta on muutunud pigem talupoegade rõhujaks.
Kirikuseadus - sätestab olulisel määral abielu küsimusi, vanemate-laste suhteid, pärimist ja see jääb püsima kuni vabariigi ajani välja.
Kirikukogud – tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi.

Kirik - ateistliku propagandaga kujundati ükskõikne suhtumine kirikusse,leeri asemel noorte suvepäevad,kiriklikud matused püsisid.
Kirik tähendab ka kogu kristlaskonda ( ristiusus ). Esimene on siis väljendatud kitsamas tähenduses ja teine laiemas tähenduses.
Kirikuvisitatsioon – Pärast 14 sajandi sisetülide aega stabiliseerus kiriku tegevus järgmisel sajandil, mil hakati pidama provintsisinodeid.

Kirikuõpetus - Põhines piiblil õpetas ,et siin maailmas tuleb olla alandlik ja kannatada ja oma tsau ,elatud elu eest saame pärast suma.
Kirikumuus areng - 17.Saj tekkis uus stiil – partiiline laul mille tippvormiks kujunes koorikontsert. Need sarnanesid orkestrikontsertitele.
Kiriku aknad on otsast ümarad, kuid eriti kaunistatud ei ole. Torma 1767.a. valminud kirik on 1860 aastail põhjalikult ümber ehitatud.

Kirikupeaks on sellest päevast peale Henry ja ta on kiriku ainus ja absoluutne pea. Kirik kuulub sellest päevast esmajoones kuningale.
Kirik on paigaks, kus inimesed saavad palvetes Jumalat ülistada, paluda temalt abi ja mõtiskleda tema sõnade üle pühakirjas.
Kirikukäsiraamat – Käsiraamat sisaldas lisaks lauludele ja palvetele Lutheri katekismust, evangeeliumeid ja epistleid Uuest Testamendist.

Kirik on ehitusstiililt historitsistlik ning olemuselt lihtne ja kesktelje suhtes sümmeetriline valgeks krohvitud maakivihoone.
Kirik – pastorid eksamineerisid koduõppel olevaid lapsi; koostama nimekirja lastest, kes peavad vanuse poolest koolis käima.
Kirikuarhitektuuris on vararenessanssi vähe – tähtsaim näide on Hector Sophier’ poolt ehitatud Saint-Pierre’i kiriku kooriosa Caenis.

Kirikukatsumised - - kontrolliti, kuidas kuulutatakse jumalasõna, kuidas preestrid rahvast õpetavad, millised on usuelu väärnähtused
Kirikulõhe - pinged poliitika ja usu valdkonnas viisid 1054 suure kirikulõheni, mille tulemusel lahknesid ida ja lääne kirikuks.
Kirik – > Toomeorg), peab saama suureks jumalateenistus Toomeorus ja oma vaimult! “ Jacob kontsert 12 vaimuliku lauluga.

Kirikukihelkond - igasse kihelkonda ehitati kirik, mille asupaigaks valiti tavaliselt kihelkonna keskpunkt või pühapaiga lähedus.
Kirik on seest heledates toonides ja väljast ka. Tähelepanu püüavad veel kirikus kõrgelt allarippuvad kaunid lambid.
Kirik on ehitatud peamiselt marmorist ja on hallikat-beeži värvi, mis on üks levinumaid värve Pariisi ehitiste puhul.

Kirik on ehitatud ebasoodsale pinnasele ning juba pikihoone ehitamise käigus arvatakse siin toimunud olevat katastroof.
Kirikupea – Konstantinoopoli patriarh (Bartholomeus). Eestis kirikupea metropoliit (Stefanos) 6 kogudust, u 20 000 liiget
Kirik on ehitatud hisoritsistlikus stiilis, on võimalik eristada nii neoromaani, kui ka neoklassitsistlikke elemente.

Kirik on pühendatud esimesele Rooma piiskopile püha Peetrusele, kes väidete põhjal on ka antud kiriku alla maetud.
Kirikuvalitsused – provintsiaalkonsistooriumid Liivimaal, Eestimaal ja Saaremaal ning linnakonsistooriumid Tallinnas ja Narvas.
Kirik - (kr.,kyriakon, jumala maja), Jumalakoda, hoone, kus toimetada armulauda, euharistiat ja kiriklike sakramente.

Kirikukümnisest – leiutati täiendavaid makse, kiriku ametikohad olid müüdavad, jätkus patukaristuskustutuskirjade müük.
Kirik on kasutusel muuseumina, kuid elusolendeid kujutavad maalingud ja mosaiigid on kinni kaetud usunõuete tõttu.
Kirik on pühitsetud meresõitjate ja kaupmeeste kaitsjale Pühale Nikolausesele saksa kaupmeeste poolt 13 sajandil.

Kirik on liiga palju seotud valitsemisega, valitsevad klassid, sealhulgas tema enda perekond, on väga egoistlikud.
Kiriku funktsioonid - Kirik muutus üheks tähtsamaks organisatsiooniks Rooma riigis.Annetused tegid kirikust suurima maavaldaja.
Kiriku arhitektiks on nimetatud Arnolfo di Cambiot, aga tänapäeval, usutakse, et ehitustöid juhtis munk Bevignate Perugiast.

Kiriku siseruum on tänu valgmiku suurtele akendele hästi valgustatud, seda kaunistavad Giotto ja tema kaasaegsete freskod.
Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale arvatavasti juba 1219. aastal, mil taanlased Tallinna vallutasid.
Kiriku valgustid on samuti üks imetlema panevaid kunstiteoseid, massiivsed kõrgelt laest allatulevad küünaldekogumikud.

Kirikute sisemuses on keerukas käikude ja koridoride süsteem, mis viivad hauakambritesse ja grottidesse. POTALA palee 1694.
Kiriku seinad on laotud suureformaadilistest tellistest nn. vendi seotises, kus kaks pikikivi vaheldub ühe sidekiviga.
Kirik on kogu aeg muutumises ning keskaegne ristiusk oli mitmetes olulistes aspektides tänapäevasest erinev.

Kirikliku - ta ütles et inimene peab saama õndaks usu mitte kiriku kaudu ja et ainus õige usuallikas on piibel.
Kiriku pikihoone on jagatud kolmeks või viieks lööviks. Kesmine lööv on tunduvalt laiem ja kõrgem külglöövidest.
Kirikud keskajal - Kõige põhilisemaks sai teravkaar, võlvlagesid toetasid ehitise välisküljele jäävad tugipiidad.

Kirik – Vormiliselt tunnistati usuvabadust, aga kirikud riigistati ja hakati igasuguseid takistusi tegema.
Kirik on ka kahes sõjas kannatada saanud, Liivi sõja algul 1558. aastal ja Põhjasõja ajal 1703. aastal.
Kirikupoliitika – usulised pinged Prantsusmaa katoliiklaste ja hugenottide vahel kestsid ka järgmisel aastasajal.

Kirikutalitused on pidulikud ja värvikad. Õigeusu riigis on kirik alati teisel positsioonil, kuningas on esimesel.
Kirik on hisoritsistlikus stiilis,eklektiliselt on ühendatud neoromaani ja neoklassitsistlikke elemente.
Kirikurituaalile on iseloomulik osa teenistusest pidada ikonostaasi (ikoonidest sirm kiriku esiosas) taga varjatult.

Kirikuvanne – inimene ei saanud osa sakramentidest, ta ei saanud pihtida ning ta ei saanud kiriklikku matust.
Kirikute asutamine – aina rohkem ja rohkem inimesi pöördusid ristiusku, ristimine ja pühakirja üleskirjutamine.
Kirikuisadeks nimetatakse kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teolooge.

Kirik – säilis vormiline usuvabadus, kuid usklikele tehti igapäevaelus mitmesuguseid takistusi.
Kiriku põhiplaan – ladina rist. Uus osa kirikus on krüpt (kelder). Asub altariruumi all, sinna viib trepp.
Kirikukümnis – Karl Suure tehtud nõue, et kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb annetada kirikule.

Kirik - organisatsioon, mida juhivad piiskopid ja mille ülesandeks on palvetamine ja lunastamine
Kirik on nõus nad paari panema, kui mees loovutab kirikule Püha Birgitta säilmetega reliikvia.
Kirikuõpetajana on seal töötanud Jakob Hurt ja Villem Reiman, organistina Mihkel Lüdig ja Rudolf Tobias.

Kirik - kõige kõrgem kirik eestis 123,7 m kunagi oli 159 m. Kunagi põhjamaade kõrgeim kirik.
Kirik on väljast väike, peidetud vanalinna majade vahele, kuid seest avar ning valgusküllane.
Kirikuid on ehitatud gootiajal, kuid tornikiivrid on nüüdseks baroksed, v.a „oleviste kirik”.

Kirikuteen - rite jaoks loodud! See on liig! Kuradi pihta, mis see öökull teist õieti tahtis? Noh,
Kiriku tornis on Tallinna võimsaim kirikukellade ansambel. 11 kella hulgas on ka 15 tonni kaaluv kell.
Kirikud iirimaal on väikesed. iirimaal on tehtud ka väga suuri rõngasriste mis paigutati haudade peale.

Kirikulalulekoos nootidega - raamat jäi kasutusele kogu 17. sajandiks Müllr asutas Oühavaimu kiriku juurde kooli.
Kirik on saanud kannatada nii Liivi sõja algul 1558. aastal kui ka Põhjasõjas 1703. aastal.
Kirik on kavandatud, et pöörata inimesi tagasi katoliku kiriku ortodokssete õpetuste poole.

Kirik on kahe läänetorniga, (Tallinna kirikutel on üks torn) ehitatud punastest tellistest.
Kiriku laul on koraal Luteri koraali allikad: a) tekstid enne reformatsiooni ladinakeelsest laulust.
Kirikumuusika on nii verbaalse kõnemeloodia võimendaja kui ka mõtte ja sõna jõustaja, süvendaja.

Kirikuorel – algselt õukonnamuusika pill, positio(väikesed) ja portatiiv(ühe käega mängitav)
Kirik - kaubaladu, võis see olla ka skandinaavlastel, kellega eestlastel olid veel tihedamad
Kirikuisa augustinus – tema ajal muutus konflikt kristluse patsifismi ja reaalse elu vahel väga teravaks.

Kirikuisad - kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloogid.
Kiriklikult on Kristuse sündimist tähistatud 6. jaanuaril ja alates 354. aastast 25. detsembril.
Kiriku ülesanne on kuulutada ja rajada kõigi rahvaste hulgas Jumalariiki, mille lõi Jeesus Kristus.

Kirikuisa - kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloog.
Kirikutel on tavaliselt 2 läänefassaadi torni, millele lisandub 1 väike torn nelitise kohal.
Kirikukümnis - Kirikukümnis on kogu Euroopas korjatud kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist.

Kirik on pühendatud kõikidele Eesti sõjameestele ning sinna on paigutatud Vabadussõja
Kirik on väike maakogudus, katedraal on piiskopi poolt või metropoliidi poolt kasutatav
Kirikulaul - Ambrosiuse hümn, mida iseloomustab vabalt voolav, sageli kaunistustega meloodia.

Kirikuõpetäja — ei, nagu talle lubaji, sest tavaliselt ei läinud tal korda seda kokku korjata.
Kirik on Paides eksisteerinud juba 13. sajandist, algul ordulinnuses, pärast ka linnas.
Kirik on suurepärased näited põhjamaisest gootikast, nagu ka paljud Eesti maakirikud.

Kirik on ühelööviline, seinad on valged, katus punakaspruun ja kellatorni katus must.
Kirik on ehitatud Norra kuningale Olevile, tema järgi sai ka kirik oma nime- Oleviste.
Kiriklik kunst – üks ikoon sattus Venemaale ja avaldas suurt mõju sealsele maalikunstile (A.

Kirikumuusika omapära – pillide rohke kasutamine, koori tugevdamiseks kasutati orelit ja teisi pille.
Kiriku sees on Fra Angelico freskod ja Luca Signorelli teos "Viimne kohtupäev" 1449–1451.
Kirik on vahendajaks ka inimese ja riigi vahel ning inimeste endi vahelistes suhetes.

Kirikuist on kõrgeim Oleviste, mille tipp ulatub 123 m, keskajal oli see veelgi kõrgem.
Kirikukalendris on kadripäev Püha Katariina surmapäev ning seda tähistatakse 25. novembril.
Kirikuhärra ehk kogudusepreester. Kirik oli Jumala koda, kuid ühtlasi ka kokkusaamiskoht.

Kirikulõhe - 1656. aasta kirikukogul lõhenes vaimulikkond kiriku-uuenduste toetajaiks ja
Kirikulõhe - Bütsantsi õigeusu kirik eraldus Lääne-Euroopa katoliiklusest lõplikult.
Kirik on säilinud tänaseni peaaegu samasugusena, nagu see on valmis 1071. aastal.

Kirik on rajatud esialgu romaani stiilis, hilisemad ehitusjärgud on gooti stiilis.
Kiriku põhja - ja lõunakülgedel olevatele kõrvallöövidele on peale ehitatud empoorid.
Kiriku pühamasse – idapoolsesse otsa, selleks suurendati pikihoonet teisele poole transepti.

Kirikulõhe - lõheneb õigeusukirik reformi pooldajateks ja vastasteks e vanausulisteks.
Kirik on püha koda (Issanda koda). Aleksandri Kirik kuulub Aleksandri kogudusele.
Kirikueestseisja – maakondlik amet kirikute ja kirikukihelkondade majanduse korraldamiseks.

Kirik on peale hävinemist edasi tegutsenud Jaani, Ülikooli ja Peetri kirikutes.
Kirik on Eesti ühiskonnas nähtav. Kuid tõsise usuga on sel vähe pistmist.
Kirikukogud – eri maade kõrgvaimulike kokkutulekud tähtsate küsimuste arutamiseks.

Kirik on võlvitud roidvõlvidega, mis võlvitipud suhteliselt kõrgele tõstab.
Kiriku pea on Rooma piiskop(paavst)  Katoliku kiriku kõrgeim organ on kirikukogu.
Kirikutel – Jeesus ennustas, et Peetrus jõuab teda enne kukelaulu kolm korda ära

Kiriku ehitamisse on oma panuse andnud ka Donato Bramante, kes täiendas kirikut renessansi
Kiriku interjööris on kasutatud marmorit, sinise glasuuriga telliseid ja keraamilisi plaate.
Kiriku seinad on kaetud värvilistest kivikestest ja sädelevast klaasist mosaiikidega.

Kirikukantaadid on sündinud vahetult pärast reisi ja matkivad selgelt Buxtehude stiili.
Kirikulaulud on hea tahtmise juures kiiresti õpitavad ja neid võib laulda igal ajal.
Kirik – olid katoliku kirikud, alates 7. saj. ühiskondade kokkuhoidev tugi.

Kirik – Low German loanword). Cg – probably /kjkj/ which later turned into
Kirik kõrg - ja hiliskeskajal: probleemid ning nende mõju kirikule ja ühiskonnale
Kiriklik korraldus - Tallinna piiskopid osalesid Riia ja mitte Lundi kiriku ettevõtmisest.

Kirikuaasta aluseks on pühapäev. Suurimad pühad: jõulud, ülestõusmispühad,nelipühad.
Kirikukihelkond - oli maa-ala, mis moodustas kiriku ümber vaimuliku tegevuse piirkonna.
Kirikutel on siin välisvaadete kaunistamiseks kasutatud mitmevärvilist marmorit.

Kirikukantaat – 17.saj lõpul Saksamaal, suurem koosseis ja keerulisem ülesehitus.
Kirikukeele traditsioon on kujunemas – tekstide teatav kokkulangevus sõnavaras, lausestuses.
Kirik on spontaanne ühiskond, millega inimesed liituvad oma vabast tahtest.

Kirik - pühakoda - hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb.
Kirikuloolased on eri meelt, kas Gregorius kuulus benediktiinide ordusse või mitte.
Kirik tähendab rahvast, keda Jumal kutsub ja kogub igalt poolt maailmast.

Kirik on rajatud 13. sajandi neljandal veerandil või 14. sajandi alguses.
Kirikukümnis on kogu Euroopas korjatud kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist.
Kirikukontsert - barokiajastu kirikukontserte esitasid solistid, koor ja orkester.

Kirikulohe - 1656 Pandi vanausulised kirikuvande alla Soda Rootsiga(1656-1661)
Kirikutegelane - preester võim kirikutegelaste käes preester annab patud andeks
Kirik on ka ajaloo jooksul olnud korduvalt varemetes, viimati 1944-2005.

Kirik on pühitsetud Kolmekäelisele Jumalaemale, kes kaitseb süütuid.
Kirik - kristlik organisatsioon, kus peeti jumalateenistusi ja talitusi.
Kiriku ees – kirikumaksud, mis tagasid kirikuorganisatsiooni ülalpidamise.

Kiriku siseseintel on kohati säilinud vanade, 11. ja 12. saj seinamaalide fragmente.
Kirik – kogu Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon, nimetati
Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele.

Kirik on küllaltki madal, rõhutatakse horisontaaljoont ja ümarkaart.
Kirik on nii seest kui väljast palju elamusi pakkuv ning väga põnev.
Kirik - Luteriusu kirik,ametlikuks riigiusuks kreeka-ketoliku õigeuks.

Kirik ise on Eesti taasiseseisvumise järel ehitatud kirkuhoone Kuresaares.
Kiriku peatorn on 56,5 meetri kõrgune, mida viimati restaureeriti 2012. aastal.
Kiriku uurimisel on leitud osi, mis on päris kristianiseerimisele eelnenud ajast.

Kirik on ehitatud laia tsentraalse ruumivormiga ristikujulise hoonena.
Kirik on kahelööviline ja oli samanimelise seegi kirik ja rae kabel.
Kirik on seotud Viljandi kultuuriloos ühe väga olulise sündmusega.

Kirik on lihtne ja ühelooviline ning kirikutorn on küllaltki madal.
Kiriku all on olnud Rooma riigi aegne surnuaed, seal on haudade labürint.
Kiriku kapellmeistriks - oma aja ihaldatumasse muusikuametisse, mida ta pidas surmani.

Kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim.
Kirikuaias on kalmistu, kuhu matmine lõpetati 18. sajandi lõpuveerandil.
Kirikuhõbedast on väljas peamiselt Niguliste kirikule kuulunud armulauanõud.

Kirikukihelkond – koguduse territoorium, mida juhtis presbüter ehk preester.
Kirikus eüs - i lipuks sinimustvalge lipp, mis on eesti lipp tänapäevani.
Kirikute fassaadid on tavaliselt ülekuhjatud ehisviilude, tornikeste ja kujudega.

Kirik on kannatanud palju ning selle restaureerimine kestab tänini.
Kirikuriigi tekkimine - 756 võttis Pippin langobardide ja andis osa maid paavstile.
Kirikuriik – riik, kus paavstid olid ümbruskonna tegelikud valitsejad.

Kirikuõpetus mitmekesistus – Aquino Thomas püüdis lähendada mõistust ja religiooni.
Kirik on antud rendile Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikule.
Kiriku kõrval on näha jäneseid, kuuski ning ühte üksikult seisvat puud.

Kirikukihelkond on maakiriku koguduse piirkond, ühe vaimuliku ametipiirkond.
Kirikumõisad ehk pastoraadid, mis olid väiksemad, elasid kirikuõpetajad.
Kirikuhierarhia vasti – kutsus üles kirikut reformima, vajalik luua rahvakirik.

Kirikuist on säilinud tänapäevani, kuigi osaliste ümberehitustega.
Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale juba 1219. aastal.
Kiriku siseseinad on värvilistest kividest ja sädeleva klaasi mosaiikidest.

Kirik on vastavalt § 40 lg 2 teisele lausele riigist lahutatud.
Kirikakar - Bellis perennis 18.sajandist Saksa köögile iseloomulik
Kiriku lääneseinas on suur tellisportaal, teine lõuna seinas on dolomiidist.

Kirikuaasta tipphetk on lihavõttepüha ehk ülestõusmis püha, mitte jõulud.
Kirikukümnis – Euroopa kirikule korjatud maks – umbes 1/10 saagist.
Kirikuriik – Riik Kesk- ja Põhja-Itaalias, milles valitses paavst.

Kirik -  Tähendab kristlaskonda kui ka jumalateenistuse 
Kiriklikult on seks vaid selleks, et järglasi saada, sugu jätkata.
Kirik – kogu Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon:

Kirik – tavaline kirik, kus peab jumalateenistust preester.
Kiriku fassaadi on neogooti, kaetud valge, roosa ja rohelise marmoriga.
Kirikuseadus - luteri usk kaotas eelisseisundi Balti kubermangudes.

Kirik on üks idakiriku denominatsioone ja samas iseseisev.
Kirikukalender on kiriklikke pühi ja tähtpäevi kajastav kalender.
Kirikukontsert - suurteos, mida esitasid solistid, koor ja orkester.

Kirikulõhe – kiriku lõhenemine õigeusu ja katoliku kirikuks*
Kirikuõigus – abielu- ja perekonnaõigus suuresti reguleeritud.
Kirik on korduvalt põlenud ja ühe uuesti üles ehitatud.

Kirik on üldjoontes hästi säilitanud oma esialgse kuju.
Kirik on ise punast värvi ja aknaraamid on valget värvi.
Kirikumaksud - tagasid kogu kiriku organisatsiooni ülalpidamise.

Kirikumuusika – monoodiline stiil sobis kirikumuusikasse hästi.
Kirikukogud – koosolek, kus arutatakse kristlikku korraldust.
Kirikukalendris on jõulud seotud Jeesuse Kristuse sünnipäevaga.

Kirik on üks vanimaid ning uhkemaid ehitisi Tallinnas.
Kirik ise on võimas, sambaste ja väga kõrgete seinadega.
Kiriklikud kohtud - kiriklik kohtupidamine moodustas teatud erandi.

Kirikumõisad ehk pastoraadid 4.1. Eestis arvukuselt kolmandad.
Kirikuisa - teoloog, kes arendas katoliku kiriku õpetust.
Kirikukümnis - kümnes osa talu saagist, mis maksti kirikule.

Kirik - kreeka-katoliku e õigeusu e ortodoksi kirik.
Kirik on pühendatud esidiakon märter Laurentsiusele
Kirik on oluline võimupoliitiline tegur ühiskonnas.

Kirikute tugisüsteem on lihtne, vertikaalsust pole väga rõhutatud.
Kirikuvanne – kiriklik karistus; kirikust väljaheitmine.
Kirik on moodustatud kaheksatahulisest puitprismast.

Kirik on mänginud tähtsat osa kirjaoskuse levikus.
Kirikukell on kaks kõrgust kõrgemal ja see on original.
Kirik – Kõiki kristlasi ühendav organisatsioon.

Kirik - oli huvitatud oma mõjuvõimu laiendamisest
Kirik hierarhiline – patriarh – metropoliidid – preestrid.
Kirikikukirjandusele on see määratud ainult härrasseltskonnale.

Kiriku korraldus - paavst, piiskopid, peapiiskopid, preestrid.
Kiriku stiil on selgelt äratuntav nii seest kui väljast.
Kirikulõhe - kiriku jagunimine vaenutsevateks leerideks.

Kirikutest on tähtsaimad Põlva kirik ning Puhja kirik.
Kirik on tuntud seal asuvate kuulsate kunstiteoste
Kiriku keskel on väike altar, mida ümbritseb 12 sammast.

Kiriku terrakotaskulptuurid on umbes pilt 1. 3 Vimperg 700 aastat vanad.
Kirikukalendris on see päev,kui Maarja kohtub Eliisabetiga.
Kirikukümnis - kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist.

Kirik — hoone ristiusu jumalateenistuste jaoks.
Kiriku läänefassadil ehk peaportaalil on ehitisviil ehk vimperg.

Kiriku pühakud on Aleksandria Katariina ja Püha Nikolaus.
Kirikuriigi tekkega on seotud ka üks keskaja suurim võltsing.
Kirikutorni kõrgus on 34 meetrit ja tornil on kaheksa korrust.

Kirik on autonoomne, selle eesotsas on patriarh.
Kirik - riigistati, määrati kogutustele maksud
Kiriku siseruumid on heas korras kuid lagi vajab paranemist.

Kiriku välimus on ebatavaline, aga minu jaoks on huvitav.
Kirik on rahva jaoks pigem kombetäitmise koht.
Kirikukogu - eri maade kõrgvaimulikke ühendav kogu

Kirikukümnis – Karl Suure seadustatud muistne komme.
Kirik on ehitatud 14.sajandi teisel veerandil.
Kirikumuusikal on Händeli loomingus väga väike roll.

Kirikupea - paavst piirkondlik kiriku peapatriarh.
Kirik on kokku Ehitatud 2 erinevast stiilist.
Kirik on olnud alati tugevalt riigiga seotud.

Kiriku põrandad on kaetud lihtsa must-valge mosaiigiga.
Kirikukümnis – kümnendik saagist, mis tuli maksta
Kirikuriigist on tänapäeval säilinud vaid Vatikan.

Kirik on pühendatud tarkuse jumal Lagosele.
Kiriku suhtumine - tauniv,püüdis keelata, tulemuseta.
Kirikukalendri järgi on see püha Apollonia mälestuspäev.

Kirik on tsentraliseeritud ja hierarhiline.
Kirik on „firma“, mis teenib head tulu.

Kirikukontsert - esitasid solistid,koor ja orkester.
Kirikukogud on tähtsamate vaimulike koosolekud.

Kirikukümnis - kogu Euroopas korjatud kirikumaks.
Kirik on pühitsetud Ristija Johannesele.
Kirik on pühitsetud Dalmaatsia Iisakule.

Kirikukogu - Tähtsamate vaimulike koosoleks.
Kirikukogu – tähtsamate vaimulike koosolek

Kirikuriik - riik, mille valitseja oli kirik.
Kirikutel on õigus oma liikmeid maksustada.
Kirikukogu – Kõrgemate vaimulike koosolek

Kirikutega on veel seotud linnade tekkimine.
Kirik on arvatavasti pärit orduajast.
Kirik on pisike, lihtne, ühekojaline.

Kirikumõisad ehk pastoraadid olid väiksemad.
Kiriku katus on põletatud punane savi kivi.

Kirik on mitu korda ümber ehitatud.
Kirik on andnud ka nime Toomemäele.

Kirikukalendris on ka selle kohta ilus legend.
Kirikukantaat - kujunes Saksamaal tähtsaks.
Kirik on sellest stiilist ehitatud.

Kirik on kasutuses ka tänapäeval.
Kirik on historitsistlikus stiilis.

Kirikuisade ajaks nimetatakse aega kuni aastani
Kirikulaulu - gregooriuse laulu- aluseks.

Kirikupea on Konstantinoopoli patriarh.
Kirik on avatud 6 päeva nädalas.
Kirik on kolm korda maha põlenud.

Kiriku põhiplaanis on toimunud suured muutused.
Kiriku fassaad on maaliline ja kahekordne.
Kirikukümnis – 1/10 mõisa kümnisest.

Kirikureform – kirik allutati riigile.
Kirikumaksu ehk siis makstakse topelt.

Kirik on ühiskonna Erapooletu.


Kirikulaulust on pärist 10. sajandist.
Kirikureform - tugevdas kiriku võimu.
Kirik on hoopis kaheksanurkne.

Kirikuid on kokku umbes viissada.
Kirikupea - patriarh, vaid keiser.

Kirik on mitu korda põlenud.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Kirikulõhe - paavst saaatis oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama, kuid tulemus oli oodatust vastupidine- saadik ja patriarh läksid tülli ja panid teineteist kirikuvande alla.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Kirikuriik – paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin; tänapäeval on kirikuriigist säilinud Vatikani riik Rooma linnas
Vote UP
-2
Vote DOWN
Kirikulaul - hümn, antifoon, laulutüüp, mida laulavad vastamisi kaks häält või kaks koori, harilikult liturgiline kiituslaul; kasvanud välja salmilaulust; hümn, laul Jumala kiituseks, tunnistuslaul, võrreldav piibli salmidega ja cantigaga; inglihümn, inglilaul, kõrem palve Jumala auks Rooma liturgias, doksoloogia, milleks on Gloria in Excelsis.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Kirikuriik e. paavstiriik. 13. Kuidas tekkis Kirikuriik? Pippin tegi 2 Itaalia-sõjakäiku(tulemus: langobardid loovutasid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna). 14. Kuidas kujunes Karolingide dünastia? Tasuks abi eest seadustas paavst Pippini õiguslikus mõttes kahtlase trooninõudluse ja Frangi dünastiate vahetuse – Pippin krooniti ametlikult.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Kirikukogu on tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Kirikukogu – üleriigilised vaimulike kokkutulekud Roomas; arutati, kuidas tuleks Piiblit tõlgendada ja milline peaks olema õige usk
Vote UP
-2
Vote DOWN
Kirikuriik on ideaalne, neil on eesõigused, mida nad ei kaitse, alamad, keda nad ei valitse, ometi ei võeta eesõiguseid neilt ära ja alamad ei pöördu eemale (paavst Aleksander VI ja Julius II muutsid läbi poliitafääride Kiriku erakordselt võimsaks). Mistahes võimu aluseks on head seadused ja armee, mis omavahel seotud.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Kiriku tähtpäevad on kujunenud traditsioonideks mida tähistavad ka need inimesed kes kirikus ei käi, näiteks jõulud.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Kiriku peasissekäik ehk portaal avanes tavaliselt lääne suunas, altar aga paiknes alati hoone idapoolses otsas.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Kirikuriik - paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin lään ehk feood- maavaldus, mille feodaal sai kasutamiseks oma isandalt (senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Kirikukogu - tähtsamate küsimuste arutamiseks eri maade kõrgvaimulike ühendus.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Kirikukellade helistamisest on küll, et hajutada äikesepilvi ja kaitsta inimesi välgu eest.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Kirikukogu - kirikukogu,millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Kirikukogu on katoliku kiriku kõrgemate vaimulike kokkusaamine.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Kirikukogu – kutsuti kokku tähtsamate küsimuste arutamiseks.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Kirikuriistad – kastid reliikviate hoidmiseks, ristid, vaagnad.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Kirikukogu - katoliku kiriku kõrgeim organ, allub paavstile
Vote UP
-1
Vote DOWN
Kirikukogu – üleriigilised vaimulike kokkutulekud Roomas.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Kiriku struktuur - Piiskopkond eesotsas piiskopiga.

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto


30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto