meditatsioonile paljuski sarnaselt. Erinev on rõhuasetus mitmesugustele meditatsioonitehnikatele, samuti meditatsioonist tulenevate kogemuste lahtiseletamine, kuid fakt iseenesest, et meditatiivse praktika on kõik suured vaimutraditsioonid avastanud ning ka edasi kandnud, kinnitab selle kõrget väärtust enesemõistmise ja vaimse küpsemise teel. BUDISM Kõigist suurtest vaimutraditsioonidest on budism meditatsiooniga kõige tihedamalt seotud. Buddha (,,Kirgastunu") on kunagi tõepolest elanud ajalooline isik, kes sündis 563. aasta paiku e.m.a. Siddhartha Gautamana. Gautama varasemast elust teadaolev põhineb suuresti müütidel, kuid 35-aastaselt jõudis ta põhjaliku valgustatuseni, istudes bodhipuu all Bodh Gaya's, Ida-Indias. Ta istus puu all üksikmeditatsioonis 49 päeva, kuni jõudis nirvaana-seisundisse. Buddha kirgastumise lugu on budismis keskseim sündmus, ning ta õpetas oma järgijatele, et meditatsioonil on vaimuelus otsustav tähtsus.
Iraagis,Iraanis ja Jeemenis on enamuses siidid mujal aga sunniidid.Ateismi ei aktsepteerita ja islam mõjutab igapäevaelu.Muslimitel on kindel riietus,söök ja kombed püsinud põlvkondade vältel peaaegu muutumatutena.Inimese elu määravad sageli pere ja klassikuuluvus.Keelatus alkoholi tarvitamine,hasartmängude mängimine,sealiha söömine jne.Ramadaan- 30päevane paast ja palvekuu. Budism aluseks on Põhja-Indias sündinud raz da poja sakjamuni õpetus. Tast sai Buddha(kirgastunu) kes õpetas et igapäevaeluga kaasnevad alati kannatused mis on põhjustatud meie ihadest. Ihadest vabanemine teeb kannatustele lõpu ja viib täieliku rahu ja õndusese seisundisse nirvaanasse. Kuigi budismile pandi alus Indias elavad budistid tänapäeval peamiselt Kagu-Aasias,Tiibetis,Hiinas,Koreas,Jaapanis. Pühakirjad pandud kirja kui Buddha jutt kuid need levisid suuliselt ja võib palju valeinformatsiooni olla.Budism ei vastada maist ja taevast elu. Elamiseks olevat kuus
29-aastaselt nägi Buddha legendi kohaselt linnas kepiga vanainimest, surnut ja askeeti, kes naeratas. Ta hakkas ise askeediks, lahkus kodunt oma poja sündimise ööl. Olevat söönud ühe riisitera päevas. Tal oli viis õpilast. Ta sai ühel hetkel aru, et nälgimine ei vii kuhugi. Ta sõi kõhu täis ja pesi end puhtaks. Ta istus Bodhagayas ühe puu alla ja 49 ööpäeva pärast olevat kirgastunud. Legendi kohaselt olevat teda kiusanud ka surmajumal. Kirgastudes sai temast Buddha (kirgastunu, virgunu, enne oli Siddharta Gautama) Pärast kirgastumist otsis oma õpilased üles ja pidas neile jutluse, pani liikuma dharma-ratta, mis on kaheksa kodaraga ratas. Jutluse pidas ta Sarnathis. Õpilastest said uue budistliku kogukonna, mungavennaskonna liikmed (sangha kogudus). Buddha kirgastus 40-aastaselt, suri 88-aastaselt. Ülejäänud elu jutlustas ta, asutas mungakogudusi. Kolm budistlikku kalliskivi: buddha, dharma, sangha. Õpetus
annaabi.ee 
