ESSEE Kirgastav hetk
aeg, sest kui teha ühislaulmisi iga nädal, kui palju meid siis kohale ilmuks? Ootus võimendab
helisid. Koorilauljad alustavad oma proovidega hiljemalt pool aastat enne sündmust. Õpitakse
igat nooti, harjutatakse igat takti, viimistletakse igat laulu kuni ollakse kindlad, et ei laulda
kvantiteeti, vaid kvaliteeti.
Kui pool aastat on endasse kogutud kõiki neid emotsioone ja pärimust, siis minnakse
neid välja elama. Oma kogemusest võin öelda, et kogu laulupeo kõige kirgastavam hetk oli
esimene noot esimesest laulust Mihkel Lüdigi ,,Koit". Üheski teises laulus ei kogenud ma
sellist energiat. Võiks öelda, et õhus oli tunda vibratsiooni. Mida aeg edasi, seda vähem oli
oluline, kes seisis mu kõrval. Oli ta tuttav või võõras, üheskoos kätest kinni hoides olime
ühendatud nagu lülid. Balti keti või laulva revolutsiooni ajal mind seda tundmas polnud, kuid
tol hetkel oli küll kogu Eesti rahvas hingelt liiga suur, et laulukaare alla ära mahtuda.