Eriti agaralt õpetas ta laulmist ja levitas selle oskust ka vallakoolides. Adam kuulus Torma vennastekogudusse, kus tõusis juhtivaks tegelaseks. Teda nimetatakse isegi väsimatuks rahvakasvatajaks ja õpetajaks. Adam Jakobson suri 6. detsembril 1857. aastal. 1886. aastal püstitas Torma mängukoor tema hauale kivist mälestussamba. Carl Robert Jakobsoni ema oli Elise (Liisa) Jegorov, kellega Adam tutvus Tartus. Tema isa oli vene soldat. Elise kasvas üles Tartus riiginõunik von Kircheiseni perekonnas ja sai saksa kasvatuse. Liisa ja Adam abiellusid Tartus 25. septembril 1840. aastal. Adami rätsepaamet aga suutis vaevaliselt kasvavat perekonda toita. Õed ja vennad : Carl Robert Jakobson oli üks vend oma kuuelapselisest perekonnast. Nende peres oli kolm poissi ja kolm tüdrukut. Õed oli Natalie Auguste(1843), Rosalie Friedrike(1848), Ida Alvine(1855). Pojad olid lisaks Carl Robert Jakobsonile ka Friedrich Cornelius(1845) ja Eduard Magnus(1847).
Juba 18-aastase noormehena hakkas A. Jakobson omal käel rätsepana töötama. Noormees lähenes Tartu vennaskogudusele, kus umbes 1818. a. peale tegutses pasunakoor. Tartus tutvus A. Jakobson Elise (Liisa) Jegoroviga, kelle isa Mihhail oli vene soldatina prantslaste vastu võidelnud ja veetis vanaduspäevi Valgas. CRJ vend Eduard Magnus kinnitab, et tema ema olnud ,,läti soost" ja emaema osanud ainult läti keelt, eesti keelt aga natuke. Elise kasvas üles Tartus riiginõunik von Kircheiseni perekonnas ja sai saksa kasvatuse. 1841 abiellus ta Elise Jegoroviga, kelle kaudu sai ta Torma kihelkonnas köstri- 1 Vennastekogudusega seotud rangem õpetus. 7 ja kihelkonnakoolikoolmeistri koha. Ilmelt valiti ta välja meeldiva iseloomu, tubli kirjaoskuse ja muusikaliste võimete tõttu. Kuna ta huvitus muusikast, asus ta laialt laulmist propageerima, luues mitmehäälseid laulukoore
annaabi.ee 
