Korba teke sõltub kasvutingimustest: korp on tugevam ja moodustub kiiremini viljakatel muldadel ja hõredas liituses kasvaval kuusel. Kuuse juurestik on laiuv, maapinnalähedane, sügavale pinnasesse tungiva peajuureta. Enamik juuri paikneb pealmises poolemeetrises mullakihis. Kuuse juured vajavad normaalseks elutegevuseks hästi õhustatud keskkonda, mistõttu kuuskede ümberistutamisel senisest sügavamale või nende tüvede ümber täiendavalt pinnase kuhjamisel puud kiratsevad kaua, kuni moodustuvad uued pinnalähedased juured. Esimesel kolmel eluaastal on hariliku kuuse kasv väga aeglane: ta kasvab selle aja jooksul kuni 20 cm kõrguseks. Edaspidi muutub kasv jõudsamaks ning saavutab maksimumi umbes 15 25-aastaselt, mil kasvab aastas kuni meeter ja isegi üle selle. Ehkki hariliku kuuse kõrguskasv vältab enamasti puu surmani, on üle saja aasta vanustel puudel kõrguse juurdekasv tühine. Harilik kuusk on üsna nõudlik mullaviljakuse suhtes
putukaliike, kes on küllalt haruldased ja sigivad just tulest kahjustatud puudel. Õhusaaste Tehased, autod, lennukid, küttekolded jne saastavad atmosfääri heitgaasidega, mis mõjutavad puude kasvu kas otseselt (saastekahjustused võras) või mulla kaudu. Väävli- ja lämmastikuühenditega saastatud õhu tõttu tekivad nn happevihmad. Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas on tegu leeliselise saastega. Õhusaaste tõttu hõreneb puude võra, väheneb juurdekasv, puud kiratsevad ja tugeva saaste korral hukkuvad. Saasteained ladestuvad mullas, mistõttu mulla kaudu on nende toime pikaajaline. Puud on õhusaaste suhtes erineva tundlikkusega. Tundlikumad on okaspuud, mistõttu saasteallikate läheduses on soovitatav kasvatada enam lehtpuud. Õhusaaste mõjutab ka putukaid, seeni ja mikroorganisme. Tugev saastekoormus mõjub neile reeglina pärssivalt. Mõõdukas saaste soodustab mõnede putukkahjurite (mähkurlased,
öösiti kogu aeg keerama, liigutama, tõstma, sest Hannes ei saanud ennast ega ei saa siiani ise liigutada, ta on täiesti halvatud ülakehast saati. Ta kirjutab, et ta nägi, kuidas naine on tüdinenud sellisest elust ning talle oli see ajapikku vastumeelne ja mees ise tüdines ka sellest 7 elust ära ning tahtis, et see kõik läbi saaks. Praegu aitab meest tema ema. Artikli lõpus lausub Hannes, et ühed saavad alati hakkama, teised kiratsevad, hädaldavad või annavad alla – nii on see tervetel ja ka puudega inimestel. Kuid mees rõhutab, et puudega inimeste elus on veel üks kohustuslik komponent, nimelt abivahendid ja kõrvalabi, millest ei saa üle ega ümber. Hannes ütleb veel, et kindlasti tasuks spetsialistide soovitusi ja nõuandeid, kuidas oma iseseisvust suurendada tõsiselt võtta. (Lill, 2017) Minu arvates, on füüsilise puuetega inimestele viimase ajaga paljud asjad mugavamaks tehtud
Harilik kuusk kasvab tavaliselt 30, soodsatel tingimustel 50 ja enamgi meetri kõrguseks (Missouri botanical garden). Kuuse juurestik on laiuv, maapinnalähedane, sügavale pinnasesse tungiva peajuureta. Enamik juuri paikneb pealmises poolemeetrises mullakihis. Kuuse juured vajavad normaalseks elutegevuseks hästi õhustatud keskkonda, mistõttu kuuskede ümberistutamisel senisest sügavamale või nende tüvede ümber täiendavalt pinnase kuhjamisel puud kiratsevad kaua, kuni moodustuvad uued pinnalähedased juured (Forest Ecology and Management , 2004). Kuusk on väga levinud okaspuu. Kuusikud moodustavad Eesti kõige metsikumad ja tihedamad metsad. Kuusel on väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu. Sageli metsas näha murdunud kuusetüve, mis on seest täiesti mädanenud. Kui puu kasvab, siis võib juba välisel vaatlusel oletada, kas kuusk on mäda või mitte. Kui hoolega vaadata, on osa puid tüve alusel
100-aastaselt, seega on juba üle 150 aastased kuusikud haruldased. Harilik kuusk kasvab tavaliselt 30, soodsatel tingimustel 50 ja enamgi meetri kõrguseks. Kuuse juurestik on laiuv, maapinnalähedane, sügavale pinnasesse tungiva peajuureta. Enamik juuri paikneb pealmises poolemeetrises mullakihis. Kuuse juured vajavad normaalseks elutegevuseks hästi õhustatud keskkonda, mistõttu kuuskede ümberistutamisel senisest sügavamale või nende tüvede ümber täiendavalt pinnase kuhjamisel puud kiratsevad kaua, kuni moodustuvad uued pinnalähedased juured. Kuusk on väga levinud okaspuu. Kuusikud moodustavad Eesti kõige metsikumad ja tihedamad metsad. Kuusel on väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu. Sageli metsas näha murdunud kuusetüve, mis on seest täiesti mädanenud. Kui puu kasvab, siis võib juba välisel vaatlusel oletada, kas kuusk on mäda või mitte. Kui hoolega vaadata, on osa puid tüve alusel paksuks läinud ning tüvele koputades on heli tuhm
Kui soovitakse varast õitsemist, tuleks taim paigutada lõunapoolse majaseina äärde. Pärast uue aasta algust võib oksad tuppa tuua ja vaasi panna. Varsti hakkavad õied tulema. Noorendamine, elujõulisuse suurendamine Kuni kolmandik vanu oksi lõigatakse igal aastal välja. Kasvukoht: hästikuivendatud pinnas, päiksepaistes.Forsüütiad vajavad edukaks kasvamiseks viljakaid, vett hästi läbilaskvaid muldi, kehvadel kuivadel liivadel ja liigniisketel muldadel nad kiratsevad. Kasvukoht võib olla ka poolvarjuline, kuid alati on õitsemine rikkalikum päikesepaistelises kohas. Külmade talvedega Eesti sisemaal tuleb vältida forsüütiate istutamist lagedatele tuulistele kohtadele! Kuna forsüütia õiepungad moodustuvad vanematele võrsetele, tuleb selle põõsa lõikamisega olla väga tähelepanelik! Forsüütiat lõigatakse ilmtingimata pärast õitsemist, võttes ära mitte rohkem, kui umbes ¼ okste pikkusest
annaabi.ee 
