Arvo valton
Muidugi, ma olen seda varem öelnud ja ütlen veel. Valton on kõigepealt siiski
esmaklassiline proosakirjanik. Tema luuletehnika on pisut vanamoeline (mis muidugi
soome-ugri tõlkeiks kohati just passibki: ei ole need tekstid veel kõrgmodernismi harjal ja
postmodernismi puudutust ei haista pea üldse) ja liiga oodatavalt luuleline.
Sõnaseadmine kipub värsitreimiseks, eriti vormitäpsemates ja riimilistes luuletustes, s.t et
hästi õnnestunud luuletõlgete sekka satub ka kipakamaid, kus värsside tagant tuleb
originaali aimata, et mõista, miks too luuletus tõlkevalimikku on jõudnud. Siiski: need
tehnilised (pisi)puudused võib siin andeks anda; sedavõrd suur on nende raamatute ja
autorite endi poliitiline ja eetiline laeng, roll, et see korvab mõningase värsitehnilise
vajakajäämise.
Ja muidugi: ma ei saa ega oska siin kuidagi originaalidega võrrelda ja analüüsida, pean
Valtonit usaldama
annaabi.ee 
