Forum Cinemas' põhiprotsessid: - Kinopileti ostmine - Püsiklientide registreerimine - Filmide linastumine - Filmide tutvustamine 1.5 Põhiobjektide loetelu Forum Cinemas' protsesside põhiobjektid: - Püsiklient - Pilet - Broneering - Seanss - Film 1.6 Sündmuste loetelu Forum Cinemas' infosüsteemiga seotud sündmuste loetelu: - Tavaklient soovib saada informatsiooni filmidest ja üritustest - Tavaklient soovib tutvuda kinopiletite hindadega - Tavaklient soovib tutvuda teenuste kasutamise eeskirjadega - Tavaklient soovib liituda kinoklubiga - Püsiklient soovib üürida kinoruume - Püsiklient soovib tutvuda seanside aegadega 1.7 Tegutsejate loetelu Põhilised tegutsejad Forum Cinemas' põhiprotsessides: - Tavaklient - Püsiklient - Piletimüüja - Kliendihaldur - Saalitöötaja - Operaator - Raamatupidaja 1.8 Infovajaduste loetelu
2 e) Majanduslanguse tulemusena inimeste sissetulekud vähenevad. Sissetulekute vähenemine vähendab nõudlust, sest mahtuniversaalide näol on tegemist normaalkaubaga. Pakkumist see ei mõjuta. Tulemusena langeb hind ja kaubeldav kogus. 3 2) Tabel iseloomustab kinopiletite nõudmist ja pakkumist Tartus. Hind Nõutav kogus Pakutav kogus D (P) (Q ) (QS) 2 1000 800 4 800 800 6 600 800
Hinnatõus mõjutab nõutavat kogust nõutav kogus väheneb. Tootja poolelt pakutav kogus suureneb kui hüvise hind suureneb. Illustreeritud järgmise joonisega. e) Majanduslanguse tulemusena inimeste sissetulekud vähenevad. Selle tulemusena nõudlus väheneb igal hinnatasemel saadakse väiksem kogus hüviseid. Nõudluskõver nihkub vasakule. Illustreeritud järgmise joonisega. 2) Tabel iseloomustab kinopiletite nõudmist ja pakkumist Tartus. a) Joonista nõudmise ja pakkumise kõverad. Mille poolest on see pakkumiskõver eriline. Selgita, mida selline pakkumiskõver iseloomustab. b) Missugune on tasakaaluhind ja kogus. c) Oletame, et Tartu ülikoolid suurendavad vastuvõttu 500 üliõpilase võrra. Lisanduvate üliõpilaste kinopiletite nõudlust iseloomustab järgnev tabel. Koosta joonis, kuhu on lisatud ka uute üliõpilaste nõudlus. Selgita, kuidas ja
täieliku konkurentsi elemente. Näide: Arvutitarkvara turg Täielik konkurents Konkurents on täielik siis, kui ükski firma ei saa oma tegevusega turuhinda mõjutada. Näide: Talunikud müüvad kartuleid ja muud köögivilja ning ostja suudab võrrelda pakutavate toodete hinda ja kvaliteeti. Hinna diskriminatsioon Olukorda, kus monopoolne ettevõte moob oma kasumi suurendamiseks erinevatele ostjatele või gruppidele oma tooteid erineva hinnaga. Näide: Erinevad kinopiletite hinnad hommikustel ja õhtustel seanssidel Turuhäire Reguleerimata turud ei anna optimaalseid tulemusi. Näide: Konkurentsipoliitika Välismõju (nii kulu kui tulu). Kolmandale osapoolele tekitatud tulu (positiivne) ja kulu (negatiivne), tulu saaja või kulu tekitaja ei pea ise selle eest maksma. Näide: Kulu>tehaste tekitatud keskkonnasaaste, Tulu>haridus, teadusuuringud Tasuta kaasasõitja Indiviid, keda on väga raske takistada avaliku kauba tarbimisest kasu saamast
Kuna programmid koosnesid mitmest filmist, oli tavapärane kinno siseneda või sealt lahkuda ka seansi keskel. Paikkinode tekkimise ajaks oli kinokülastamine muutunud väga populaarseks ajaviitmise viisiks. Nõnda käis 1909. aastal kinos juba rohkem külastajaid kui teatris, tsirkuses ja kontsertidel kokku ning filmipublik koosnes selleks ajaks juba pea kõigist inimrühmadest. Kinos käidi ka klasside ja sõjaväeosade kaupa. Kinopiletite läbimüügi ja elanike arvu võrdluse põhjal võib järeldada, et keskmine linnaelanik Eestis külastas 20. sajandi alguses kino rohkem kui kümme korda aastas. TALLINNA KINO KOSMOS : Kino kosmos on väike panoraam kino tallinna kesklinnas, aadressil Pärnu maantee 45. Kino avati 10. Märtsil 1964. hoone arhitekt on Ilmar Laasi. Kosmose ligi 1000 inimest mahutav kinosaal on tänini Eestis olev kõige suurem kinosaal. 1979 aastal vähendati suure saali iste
toodab väiksemat kogust kõrgema hinnaga. Täieliku konkurentsi puhul oleks hind madalam, kuna on konkurents. Hinnadiskriminatsioon kaup on üks ja seesama, aga monopol saab lubada sellist hinnakujundust, et võib sama kaupa müüa erinevatele ostjatele erineva hinnaga. Saab seda teha siis, kui on teatud tingimused täidetud: peab olema hinna kujundaja ja saab eristada tarbijaid hinnatundlikkuse alusel. Näiteks elektrihinnad erinevatele tarbijatele, öötariif ja päevane tariif; kinopiletite hinnad erinevatel kellaaegadel, bussipilet tudengitele ja täispiletid jne. Diskriminatsiooni puhul võib müüa ka erinevaid koguseid erineva hinnaga vastavalt nõudluskõverale. Vt. Joonist 7.3. 2. Monopolistlik konkurents Monopolitslikul konkurentsil on jooni nii monopolist kui ka täielikust konkurentsist. On nagu kahe vahepeal. Iseloomulik joon: palju müüjaid nagu täielikul konkurentsil, toodang diferentseeritud toodang, mida müüakse, on erinev teatud määral (näiteks
Eestis on heaks näiteks Coca-Cola Plaza ja Cinamon. Kui Cinamon 2009. aastal Eesti turule tuli, üllatas ta kliente poole odavamate hindadega kui seda olid Coca-Cola Plaza kinopileti hinnad. Seejärel langetas ka Coca-Cola Plaza oma hindasid kohati isegi Cinamonist odavamaks, väites samas, et see pole seotud uue konkurendi ja nende oluliselt odavamate hindadega. Kui aga Forum Cinemas (Coca-Cola Plaza omanik) ostis 2013. aastal ära Solaris Kino, siis hakkasid kinopiletite hinnad taas tõusma. Kulupõhist, väärtuspõhist ja konkurentsipõhist hinnakujundust loetakse traditsiooniliste strateegiate hulka. Nad on lihtsustatud strateegiad ja üldjuhul kasutavad ettevõtted neid kombineeritult. See tähendab, et esmalt vaadatakse, mis hinda pakuvad konkurendid, seejärel liidetakse kokku kõik toote ja teenuse valmistamiseks minevad kulud ning siis püütakse leida ka unikaalset müügiargumenti, mis tõstab toote väärtust.
filmidele ja paljudel oli hea meel selle populaarsuse languse üle. Aaron Copland, tuntud USA helilooja ja dirigent, arvas, et sümfooniline muusika filmides on liiga piirav ja ettearvatav. Igor Stravinski, kes lükkas pidevalt tagasi pakkumisi filmidele muusikat kirjutada, kahtles filmimuusika olemasolu üle, öeldes, et selle ainus eesmärk on ,,toita" heliloojaid. (A Brief History...: 2012) Teise maailmasõja tagajärjel algas võimsa Hollywoodi stuudio süsteemi lagunemine. Kinopiletite müügiarvud vähenesid, kui televiisorid inimeste kodudesse aina suuremates numbrites saabuma hakkasid. Stuudiotel tekkis vajadus otsida lisaallikaid, kust tulu saada. Selleks allikaks sai filmi ,,tunnuslaul". Filmimuusika, mis oli varem hoolikalt omavahel ühendatud paladest koosnev tervik, hakkas muutuma rohkem laululaadseks, millele sai hiljem sõnad lisada. Tulemusena tekkis eraldiseisev teema, millega plaatide ja nootide müüki suurendada
Väga hea värviline trükikvaliteet. 2.1.3. Termokontaktprinter Kasutatakse spetsiaalset paberit, mis sisaldab alumiiniumit. Trükipeas on nõelte asemel takistid, mida saab kuumutada vooluimpulsiga. Kujund moodustub täppidest. Puuduseks on spetsiaalse paberi vajadus ja trükitu ei säili kaua. Kasutatakse kinopiletite ja kviitungite trükkimisel. 2.2. Fotoelektriline printer 2.2.1. LED-printer 2.2.2. Laserprinter Töö põhineb valgustundliku materjaliga kaetud trumlil. Trumli kattematerjal on isolaator. Trumlile antakse laeng, mille käigus tekkib elektrostaatilisest laengust kujund trumlile. Edasi liigub trummel tooneri lähedale ja tõmbab laetud kohtadega tooneri külge. Toonerist
Euroopa uuringute õppetool Ada Traumann Kommunikatsiooni ja kultuuri õppetool Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool 3 variant Nimi Marina Järvis Ants Aasma Karin Reinhold Ljudmilla Bragina Virve Siirak Kadrin Keres Svetlana Ridala Laura Tkatsova Boris Shvartsman Ada Traumann Evald Übi RAKENDUS KINOPILETITE MÜÜGIKS Lehel Piletihinnad on ülevaatetabel kinopiletite hindade arvutamiseks. Looge Sisestage sinna üks valem (mida hiljem kogu tabeli ulatuses kopeerite), mis oleva antud koha pileti hinna (mis funktsioone kasutate?). Kasutage kopeerim Kasutage Conditional Formatting käsku, et erinevad piletihinnad, loodud 15X värvida. ÜLESANDE TEINE OSA - KINOPILETITE MÜÜK JA MÜÜDUD PILETITE A Hakkame tegelema piletite müügiga. Kui soovime ome süsteemis tähistada m
Termoprinterid – moodustavad ühe rühma löögita printeritest. Termokontaktprinter – kasutatakse temperatuuritundlikku spetsiaalset paberit. Trükipea meenutab nõelamaatriksprinteri pead, ainult siin on nõelte asemel takistid, mida saab kuumutada vooluimpulssidega. Kujund moodustub täppidest. Puuduseks on spets paberi vajadus ja trükitu ei säili pikema aja jooksul, ei ole võimalik arhiveerida. Kasutatakse faksiaparaatides, kinopiletite ja parkimispiletite trükkimisel. Termosiirdeprinter – ei kasuta spets paberit. Printimispea ja paberi vahel on värvilint, mis on vahaga immutatud. Trükipeas olevate takistitega saab punkte kuumutada ja paberile moodustub kujund sulavatest vahapunktidest. Sublimatsioonprinter – sees on lint, millel on eri piirkondades üksteise kõrval nelja põhivärvi sublimaat. Sublimaat on aine, mis lähev tahkest olekust üle gaasilisse olekusse ilma vahepeale vedela olekuta
annaabi.ee 
