Tartus näidati esimest kinoetendust vaid mõned päevad pärast Tallinna ja Pärnusse jõudis kino esmakordselt 1898. aastal. Esimene kinoetendus Narvas toimus 1901, Rakveres 1903, Viljandis 1904, Kuressaares 1906. Aegamööda hakkavad filminäitajad sattuma ka maakohtadesse 1908. aastal näidatakse filme Kunda mõisas ja Kulbi talus Viljandimaal. Juba 19. saj. lõpust asusid ka mitmed seltsid oma ruumides korraldama filmiõhtuid. Kuni 1908. aastani toimusid kinoetendused peamiselt erinevates klubiruumides, teatrihoonetes, tsirkustes, suveaedades, näitusepaviljonides jms. spetsiaalselt kinole mitte kohandatud kohtades. Nõnda kujunesid Tallinnas sagedaimateks kinonäitamise kohtadeks Karja värava lähedal asunud puithoone, kus korraldas sageli etendusi rändkino Original Bioskop, Näituseväljaku paviljonis tegutses Grand Imperial Vio, Rataskaevu tänavas seadis end üüriruumidesse sisse Elektro-Biograaf. Esimene paikkino Eestis avati alles 1908
1889 üleminek vene õppekeelele. 17. november Oma viimase istungi pidas a-st 1319 tegutsenud Tallinna magistraat. 1893 Kundas hakkas tööle Eesti esimene hüdroelektrijaam (210 kW). 1895, 7. mai Tallinnas esimene mootorrattasõidu demonstratsioon. Tartu Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson, suunaandjaks Villem Reiman; 1896 Tallinnas ja Tartus esimesed kinoetendused. 27. juuli Avati Muhu ja Saaremaa vaheline Väinatamm. 23. august Tallinnas esimene autosõidu demonstratsioon. 6. oktoober Liikluse avamine esimesel kitsarööpmelisel raudteeliinil (Pärnu-Valga). 1897, 28. Ülevenemaaline rahvaloendus. jaanuar 1899 Restus asutati Eesti esimene ühispiimatalitus. 27.-29. juuni Tartus Vanemuise seltsimajas toimus Eesti I põllutöökongress.
annaabi.ee 
