Täidesaatev on riigipea ning valitsus. Õigusakti struktuur: 1) pealkiri 2)õigusakti andmise kuupäevafraas ning selle institutsiooni selle õigusakti andmise järjekorranumber (järjekorranumber võib ka mitte esineda) 3)regulatiivne osa 4)lõppsätted ja/või rakendussätted 5)signatuur ning signeerimise daatum Kui on lisa, siis lisade paremal ülanurgas tehakse sel juhul kinnituspealdis, milles on viide kinnitavale aktile(andnud institutsiooni nimi, õigusakti liik, daatum ja number), mille juurde kuulub. Lisal peab ka olema signatuur. Kohtuotsuste struktuur: 1)sissejuhatav osa on kohtuotsuse motiveeriv osa 2)see osa, milles on formuleeritud otsus, on kotuotsuse resolutiivosa Actus contrarius printsiibi osad: 1) lex superior derogat legi inferiori õigusaktide hierarhias kõrgeima õigusjõuga õigusakt või norm
2) preambula (võib ka mitte esineda, kui tegemist on vormivaba aktiga); 3) regulatiivne osa (nimetatakse ka: otsustav osa) - koosneb maksimaalses struktuurielementide mahus üld- ja erisätetest; 4) lõppsätted ja/või rakendussätted; 5) signatuur (ka kontrasignatuur) ning signeerimise daatum. Kui õigusaktidel on lisasid (see on üpris levinud just haldusaktide juhul), siis lisade paremal ülanurgas tehakse sellisel juhul kinnituspealdis, milles on viide kinnitavale aktile (andnud institutsiooni nimi, õigusakti liik, daatum ja number), mille juurde ta kuulub. Ka lisal peab olema sama signatuur, ehkki Eesti õigusaktide vormistamise nõuete osas ega ka praktikas seda klassikalist nõuet ei ole järjepidevalt järgitud. Kohtuotsuste struktuuri juhul kasutatakse teistsuguseid mõisteid: 1) sissejuhatavat osa, milles esitatakse teo faabula ning põhjendus (õiguslik
annaabi.ee 
