milles kumbki pool ei saavutanud erilist edu. T-34 ja Panther Kahe maailmasõja vahel loodi suurriikides mitmeid tanke, alates kergematest ja lõpetades raskekaalulistega. Huvitav on aga see, et enamik riike planeeris neid kasutada jalaväe toetusrelvana. Ainult sakslased jõudsid arusaamisele, et tankid kujutavad endast väga tõhusat ja mobiilset löögijõudu ning on kasutatavad iseseisvate üksustena. Muidugi eeldas see ka muu soomustehnika arendamist. Teise maailmasõja esimesed aastad kinnitasidki, et tankiüksustel on tulevikku. Tankide olulist rolli taibati ka Nõukogude Liidus, kus alates 1930. aastatest toodeti tanke üle viie korra rohkem kui kõikides teistes riikides kokku. 1940. aastal seeriatootmisse jõudnud keskmine tank T-34 üllatas sakslasi oma tugeva relvastuse ja paksu soomusega, mille vastu Saksa tankide väiksekaliibrilised kahurid olid võimetud. T-34 mass oli 28,5 tonni, esiosa soomuse paksus kuni 55 millimeetrit ning käiguvaru 400 kilomeetrit
Kohtumise eesmärgiks oli see, et riikide esindajad saaksid arutleda kahel peamisel teemal: rohelise majanduse, säästva arengu ja vaesuse hävitamise problemaatiline suhe ning jätkusuutliku arengu elluviimise raamistik. Samuti andis see eri paigust pärit delegaatidele võimaluse suhelda ning kinnitada oma pühendumust planeedi jätkusuutlikkuse tagamisele. (Bulkeley et al 2013, 958) Rio+20 kohtumise tulemuseks oli dokument „Millist tulevikku me soovime“. Sellega kinnitasidki riikide esindajad taas oma pühendumust jätkusuutlikule arengule ja 20 aastat tagasi võetud kohustusele tagada säästev areng nii praeguste kui ka tulevaste põlvkondade jaoks. Dokument on jaotatud osadeks. Esimeses osas on välja toodud visioon ehk see, milline võiks olla säästva arengutegevuse tulemus. Teiseks osaks on poliitilise vastutuse uuendamine. Seal kinnitatakse ustavust varasematele tegevuskavadele ning ka uute probleemide lahendamisele
lastelt objektide ja isikute identiteedi säilimist. Tulemused kinnitavad, et kujutlusmäng võib teatud tingimustes luua uusi kognitiivseid struktuure, nagu rolli võtmist, keelt, rolli konflikte jne. Fink põhjendas positiivset tulemust treeninguga, millel oli suur tähtsus just sotsiaalsete rollide omandamisel. Colomb ja Cornelius arvasid, et teadlikkus transformatsioonist aitab kaasa arvsuhete säilimisele mälus. Töö tulemused kinnitasidki hüpoteesi. Sama katset korrati mõni aasta hiljem, kuid nüüd olid katsetulemused tunduvalt tagasihoidlikumad. Johnson, Ershler ja Lawton, kes uurisid põhjalikult erinevaid mänge ja laste kognitiivseid võimeid, analüüsisid ka säilivussuhete iseärasusi. Tulemused näitasid, et need lapsed, kes mängisid sagedamini kõrvu mängu, andsid säilivusülesannete lahendamisel rohkem ebaõigeid vastuseid ja vähem selgitusi. Laialt on levinud arvamus, et mäng suurendab IQ taset
tähtsusega sideaine kulumine, mis kriibitakse või surutakse karbiiditerade vahelt välja. Selleks, et vähendada sideaine eemaldumist, tuleb tõsta sideaine kõvadust või voolavuspiiri. Üheks selliseks võimaluseks on legeerida niklist sideainet elementidega, mis moodustavad nikliga tardlahuse või intermetalliidi, näiteks molübdeeniga. Molübdeen lahustub niklis ja suurema koguse korral moodustab intermetalliidi Ni3Mo. Katsed kinnitasidki, et legeerimine kuni 20% Mo vähendab kulumist kuni 40 % (joon.23). See ongi tõenäoliselt tingitud sideaine kõvaduse ja voolavuspiiri tõusust, mistõttu sideaine on raskemini karbiiditerade vahelt välja pressitav. Suurema koguse (30%) molübdeeniga legeerides tekib sideaines intermetalliid Ni3Mo, mis muudab sideaine kõvaks, kuid hapraks. Materjalis võivad tekkida hõõrdumise käigus pinnakihi alla mikropraod 47 250