koodeksi tugev positsioon Prantsusmaal on põhjendatud, sest see oli õnnestunud kompromiss erinevate vanema Prantsuse õigusallikate vahel. Koodeks koosneb 2281 artiklist, mis on jaotunud kolme raamatusse ja millel on lühike sissejuhatus. I raamat on isikuõigusi käsitlev. Seal kasutusele võetud printsiip kõikide võrdsusest seaduse ees. II raamat on asjaõiguse raamat, mis põhiosas kehtib veel praegugi. Käsitletakse probleeme omandiõiguse reguleerimisest kuni kinnisvarani. Põhiideeks on kindlustunne omandiõigus ja vabadus selle objekte ekspluateerida ( riigi kohustus on omandiõigust kaitsta, kuid isik kardab alati, et riik võtab omandi ära). III raamat käsitleb erinevaid omandiliike ning pärimis- ja oblikatsiooniõigust ( kohustus = võlaõigus). Selles raamatus kinnitatakse ka kokkuleppevabaduse põhimõte, so. , et lepinguta sõlmimine oleks vaba. Vaatamata demokraatlikele printsiipidele, mille seadus põhineb, on see siiski teadlikult kujundatud
Iseloom 4.2.Struktuur 4.2.1.Institutsiooniline ja pandektiline 4.3.Romaani ja germaani õigusliku alge vahekord CODE CIVILE Struktuur CC-s on 2281 artiklit, mis on jaotatud kolme raamatusse ja millel on lühike sissejuhatus. Esimene (isiku õigusi käsitlev) raamat on kasutusele võetud suurim Suure-Prantsuse Revolutsiooni saavutus- kõigi võrdsuse printsiib seaduse ees. Teises, mis kehtib suuresti tänapäevani (asjaõigus), käsitletakse probleeme omandiõiguse reguleerimisest kuni kinnisvarani. Kolmandas erinevad omandiliigid ja pärimis- ning obligatsiooniõigus, siin kinnitatakse ka kokkuleppevabaduse põhimõte. Miinused: · Ei oma üldosa · Definitsioonid on vähesed ja puudulikud mõeldud pigem praktikutele kui professoritele · Eraõiguse vähene süstematiseeritus isikud, asjad ja asjade omandamise erinevad viisid · CC ei räägi midagi õigussubjektidest, testamendi tegemisest, pakkumisest-nõustumisest ja alusetust rikastumisest
annaabi.ee 
