viisil, neid kontrollitakse üldjuhul üksnes formaalselt, ei kontrollita sisuliselt kausaaltehingut ega nõusoleku andmise asjaolusid Järjekohapõhimõte – eelistatakse varem tekkinud (kinnistatud) õigust hiljem tekkinule (oluline eelkõige hüpoteegiga koormamisel ja täitemenetluses) Kinnistusraamat on kohtulik register, mida peavad KRS § 2 järgi maakohtute registriosakonnad (vt ka kohtute seadus § 15) Lisaks kinnistusraamatule peetakse: 1) maatükkide majandusliku režiimi määratlemiseks maakatastrit (peab Maaamet) 2) Riiklik ehitisregister (EhS § 58-mõiste, § 60 kantavad andmed) – kantakse ehitistega seotud olulised andmed, nagu ehitise, ehitusloa, kasutusloa andmed, ehitamisega seotud isikute andmed, kultuurimälestistega seotud andmed, andmed energiamärgise kohta jne (peab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium)
Kinnistusraamatusüsteem kindlustab vajalikul määral maatükkide ja hoonete õiguskäibe ja moodustab vajaliku aluse reaalseteks krediitideks kinnisvarale ja seega kogu elamuehitusele. Need on miljardilised väärtused, mida saab sel viisil kindlustada ja kasutoovalt majandusse paigutada. Kinnistusraamatuõiguse ülesandeks on kinnistusraamatu kui riikliku registri niisugune korraldus, mis tagaks selle sisu maksimaalse õigsuse ja seega korrastatud õiguskäibe, mis toetuks kindlalt kinnistusraamatule. Siinjuures võib leppida sellega, et on tarvis rakendada komplitseeritud aparaati ja kinnisasjade käive kallineb, sest tegemist on eranditult suurte objektidega, mis taluvad suuremat koormamist niisuguste kulutustega, kui vastutasuks selle eest on tagatud õigusliku ja majandusliku elu kindlus. 2.3. Kinnistusraamat ja kinnisomand Kaasaegne kinnistusraamat on kohtute poolt selleks peetav register, et fikseerida, kellele kinnisasi
formaalne. Neist esimene on seatud kinnistusraamatu avaliku usaldusega, teine aga igaühe õigusega tutvuda kinnistusraamatuga seaduses sätestatud ulatuses. Kinnistusraamat teostab kinnisasjaõiguses publitsiteedipõhimõtet, mis seisneb selles, et: - tehinguline õigusmuudatus vajab kehtivuseks kannet kinnistusraamatus; - kinnistusraamatu seisu osas eeldatakse selle õigsust; - isik, kes teotub õiguse omandamisel valele kinnistusraamatule, on oma heas usus kinnistusraamatu õigusesse kaitsud. Täites kinnisasjaõiguse avalikustamise ülesannet, on kinnistusraamat ühtlasi aluseks nende tehingulistele omandamisele. Kinnistusraamatusse kantakse ja sellest on võimalik saada usaldusväärset teavet selle kohta, - kes on kinnisasja omanik; - millised piiratud asjaõigused kinnisasja koormavad - millistel järjekohtadel kinnisasja koormavad õigused asuvad
kindlal viisil, neid kontrollitakse üldjuhul üksnes formaalselt, ei kontrollita sisuliselt kausaaltehingut ega nõusoleku andmise asjaolusid Järjekohapõhimõte – eelistatakse varem tekkinud (kinnistatud) õigust hiljem tekkinule (oluline eelkõige hüpoteegiga koormamisel ja täitemenetluses) Kinnistusraamat on kohtulik register, mida peavad KRS § 2 järgi maakohtute registriosakonnad (vt ka kohtute seadus § 15) Lisaks kinnistusraamatule peetakse: 1) maatükkide majandusliku režiimi määratlemiseks maakatastrit (peab Maaamet) 2) Riiklik ehitisregister (EhS § 58-mõiste, § 60 kantavad andmed) – kantakse ehitistega seotud olulised andmed, nagu ehitise, ehitusloa, kasutusloa andmed, ehitamisega seotud isikute andmed, kultuurimälestistega seotud andmed, andmed energiamärgise kohta jne (peab Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium)
annaabi.ee 
