- hinnakujundamise iseärasused - müüjate ja ostjate piiratud arv, - turgude lokaalsus, - regionaalmajanduse seis, - nõudlus ja pakkumine kinnisvaraturul, - kõrge tehingute korraldamise hind, - kinnisvara esmase ja korduvkinnisvara turg, - kinnisvara madal likviidsus, - kinnisvarariskide mitmekesisus. 5. Kinnistusraamatu pidamise vajadus ja raamatu sisu. Kinnistusraamat peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Kinnistusraamatuid peavad maa- ja linnakohtutes asuvad kinnistusametid. Kinnistusraamat on avalik. Igaühel on õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid seaduses sätestatud korras. Keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Kinnistusraamat koosneb: - kinnistusregistrist - kinnistusregistriosal on pealkiri ja neli jagu: kinnistu koosseis, omanik, koormatised ja kitsendused, hüpoteek,
õigusliku isiku kasuks - eraõiguslik, kui ta on seatud eraõigusliku isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Mis on maaregister? Maaregister - katastriüksuste kohta registreeritavate ja peetavate andmete kogu Mis on kinnistuspiirkond? Kinnistuspiirkond on vastava maa- või linnakohtu tööpiirkond. Justiitsministri määrusega võib kinnistuspiirkonna jaotada omakorda kinnistusjaoskondadeks, kus peetakse eraldi kinnistusraamatuid. Kui kinnistu asub mitmes kinnistuspiirkonnas, peetakse selle kohta kinnistusraamatut ainult ühes kinnistusosakonnas, mille suhtes teeb valiku omanik 3 kinnistusregistriosa avamisel. Kellele kuuluvad piiril kasvavad puud ja põõsad? Piiril kasvavad puud ja põõsad on naabrite kaasomandis. Mis on katastripiirkond? Katastripiirkond - haldusüksus või selle osa, mille määramisel arvestatakse omavalitsusüksuste piire; Kellele kuulub piiril kasvava puu vili?
kuulub ja millised teiste isikute piiratud kinnisasjaõigused seda kinnisasja koormavad. Kinnistusraamatust nähtub kinnisasja kogu eraõiguslik re?iim (AÕS § 51). Kinnistusraamat erineb just selle tõttu nn hüpoteegiraamatutest, mille kaudu avalikustatakse kinnisvara võlastumist. Raamatuid peetakse kõigis maa- ja linnakohtutes, mille struktuuriüksusteks on kinnistusametid. Kinnistusamet peab kinnistusraamatuid kohtu tööpiirkonnas asuvate kinnistute kohta. Kinnistusraamatut peab riik ning selle pidamise üleandmine eraõiguslikele isikutele ei ole kande usalduskaitse nõude tõttu mõeldav. Kinnistusamet ei ole siiski täitevvõimustruktuuri kuuluv riiklik amet. See nimetus on pärit 1938. aasta kohtute seadusest [5] ning on mõjutatud saksakeelsest vastest Grundbuchamt. Kinnistusameti näol on tegemist kohtu osakonnaga. Kohtusüsteem ei ole
kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa pärandada, pantida või muul seaduslikul viisil käsutada. Kinnisasja mõttelise osa väärandamisel on teistel kaasomanikel selle ostu eesõigus. OMANDIKAITSE Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik täendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul teel. KINNISTUSRAAMATUID peetakse kinnisasjade ja nendega seotud õiguste reguleerimiseks. [ Kinnistusraamatust on võimalus saada väljavõtteid omanike kohta ( kui on kahtlusi, kas müüb ikka omanik kulud katab pettuse korral see, kes ostis, kuna tal oli võimalus kinnistusraamatust järele vaadata)] KURITEGU on kriminaalkoodeksis ettenähtud tegu ja ei mingi muu tegu. Kuriteol on kolm raskusastet: I aste
annaabi.ee 
