harida ja näljapalka teenivate kolhoosnike töömoti- vatsioon oli nõrk. 1953. aastal oli Nõukogude Eesti põllumajandus viletsamas olukorras kui 1944., ainuüksi vilja tootmine langes 451 000 tonnilt 228 000 tonnile. Veel 1950. aastate lõpus moodustas Balti alade põllumajanduse • Tööstuse taastamine Nagu muu majanduselu, nii seoti ka tööstus üleliidulise tsentraalse plaanimajanduse süsteemiga, mida juhiti Moskvast. Kuna Nõukogude Eesti oli suure terviku kinnisosa, kuulus ühisesse vereringesse, siis oli talle üleliidulises tööjaotuses määratud oma roll, kus kohalike traditsioonide, toorainevarude ja elanike vajadustega suuremat ei arvestatud. Moskva paigutas Nõukogude Eesti rahvamajandusse ohtralt kapitali: 1945-1950 koguni 30% rohkem kui üleliiduline keskmine. Ministrite Nõukogu esimehe Arnold Veimeri sõnul “Nõukogude Liidu valitsus, lähtudes stalinlikust rahvuspoliitikast, abistab
ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. (2) Ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole ehitise osa. § 56. Mõtteline osa Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Kui kinnisasjal on 2 omanikku ja omand on mõttelises ühenduses, siis jagatakse murdosa. Reaalosa ja mõtteline osa-reaalosa on piiritletud:nt kahele omanikule kuulub kinnisosa võib piiri vahele teha, mõttelise osa puhul piiri vahele teha ei saa ja võib kasutada kogu asja. Mõtteline osa on ka kaasomandid, ühisomandid jne. Päraldis-on vallasasi, iseseisev vallaasi,millel on seos peaasjaga.(korter on kinnisasi, aga võtmed, mis käivad kinnisasja juurde teenivad peaasja).(viiul ja poogem-päraldis)Ka dokumendid on päraldis. Miks on reguleeritud? Päraldis ei saa kuuluda kellelegi teisele, see kuulub sellele, kellele kuulub kinnisasi.
osa? Ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole ehitise osa 227. Mis on asja mõtteline osa? Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast.( Kui kinnisasjal on 2 omanikku ja omand on mõttelises ühenduses, siis jagatakse murdosa) 228. Mille poolest erinevad reaalosa ja mõtteline osa? reaalosa on piiritletud:nt kahele omanikule kuulub kinnisosa võib piiri vahele teha, mõttelise osa puhul piiri vahele teha ei saa ja võib kasutada kogu asja. Mõtteline osa on ka kaasomandid, ühisomandid jne. 229. Mis on päraldis? vallasasi,millel on seos peaasjaga.(korter on kinnisasi, aga võtmed, mis käivad kinnisasja juurde teenivad peaasja).(viiul ja poogem-päraldis)Ka dokumendid on päraldis. [(2) Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. (3) Peaasjaga
annaabi.ee 
