1991. otsustati, et tuleb lähtuda enne 1940.a kehtinud seadustest, mistõttu eeskujuks võeti Kesk-Euroopa õigusmudel. Tuli hakata ette valmistama tsiviilseadustikku pandektilise süsteemi alusel (vastu võtta osad eraldi seadustena). 1991 juulis võeti vastu EV omandireformi aluste seadus & oktoobris maareformi seadus (mis oli otsustavaks valiku langetamisel, millist osa esmalt vastu võtta, sest maareform lubas eraomandit ning puudus täielikult õigus, mis reguleeriks kinnisomandit). I Asjaõigusseadus jõustus 01.12.1993 II TSÜS jõustus 01.09.1994 III Perekonnaseadus jõustus 01.01.1995 IV Pärimisseadus jõustus 01.01.1997 V Võlaõigusseadus jõustus 01.07.2002 PS! 01.07.2002 TSÜS uuendatud redaktsioon. Ühtlasi kehtib alates 01.07.2010 uus Perekonnaseadus. 01.02.2009 ka uus Pärimisseaduse redaktsioon. Pandektiline süsteem ja normid on jaotatud viite osasse. On ka täiendavaid üksikuid seadusi (nt Korteriomandi seadus seoses AsjaÕ). 4
_ omand, _ hoonestusõigus, _ servituudid: o reaalservituut, o isiklik servituut: _ kasutusvaldus, _ isiklik kasutusõigus, _ reaalkoormatis, _ hüpoteek, _ ostueesõigus. Kõik need asjaõigused on kinnistusraamatusse kantavad (KRS § 9 lg 1). Kinnistusraamatusse ei kanta neid vaid sel juhul, kui nende taotletav sisu ei mahu seaduses antud raamidesse (vt AÕS § 178 jj, § 213 jj, § 237 jj, § 247 jj, § 2611 jj ning § 333 jj). Erinevalt piiratud asjaõigustest ei kanta kinnisomandit, mis on lahutamatult seotud kinnistusraamatu esemega, kinnistusraamatusse õigusena, vaid omandi eseme (koosseisujakku) ja omaniku (omanikujakku) kannetena. • Märked Kinnistusraamatusse kantav ei piirdu ainult asjaõigustega. Seadus lubab sinna kanda ka märkeid (vt AÕS § 62), mille abil tagatakse tulevasi asjaõigusi ja mitmesuguseid õigussuhteid (vt AÕS § 63 lg 1): _ eelmärge – asjaõiguse omandamise või lõpetamise või asjaõiguse sisu või järjekoha
110, 115, 122, 123 ja 124. Eraõiguses võib omand tekkida vaid asjadele kui kehalistele esemetele (res corporales). seega vallas- ja kinnisasjadele, mitte aga õigustele, nõuetele, vaimsetele saavutustele.42 Rooma õiguses nimetatakse asjaõigust ius in rem (õigus asjadest). Asjaõigused jagunesid kahte rühma omandiõigus ehk dominium ja õigus võõrale asjale ehk iura in re aliena. Omandiõiguses eristatakse, vastavalt omandi esemele, vallas- ja kinnisomandit. Vallasomandi esemeks on vallasasi (res mobiles) ja kinnisomandi esemeks- kinnisasi (res immobiles). Asjade jagamist vallas- (res mobiles) ja kinnisasjadeks (res immobiles) ei pidanud Roomlased kuigi tähtsaks. Res mobiles tähendas vaid maatükki ja res immobiles, mis esineb küll Justinianuse seadusandluses, kuid ilma kindla õigusliku kategooriata. Tänapäeval on see aga kõige olulisem asjade liigitus.43
omanikule kahe nädala jooksul arvates planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast. Detailplaneeringuga määratletakse planeeritava ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõigus, krundi hoonestusala, tänavate maa-alad, liikluskorralduse põhimõtted, haljastus ja heakorrastus, ehitiste-vahelised kujad, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus, seatakse keskkonnatingimused ja olulisemad arhitektuurinõuded ehitiste kohta, servituutide vajadus ning muud seadustest tulenevad kinnisomandit puudutavad kitsendused. Strateegilist keskkonnamõju hindamist detailplaneeringute puhul enam ei toimu. Kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse kohaliku omavalitsuse ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel. Piiranguna sätestab uus seadus, et eraõiguslik isik ei tohi olla
planeeringu algatamise otsuse tegemise päevast. Detailplaneeringuga määratletakse planeeritava ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõigus, krundi hoonestusala, tänavate maa- alad, liikluskorralduse põhimõtted, haljastus ja heakorrastus, ehitiste-vahelised kujad, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus, seatakse keskkonnatingimused ja olulisemad arhitektuurinõuded ehitiste kohta, servituutide vajadus ning muud seadustest tulenevad kinnisomandit puudutavad kitsendused. Strateegilist keskkonnamõju hindamist detailplaneeringute puhul enam ei toimu. Kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse kohaliku omavalitsuse ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel.
ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Reaalosaks on reeglina mittekandvad seinad, siseuksed, eraldatud rõdud jne. 29. Korteriomandi tekkimine ja lõppemine TEKKIMINE · Korteriomanditeks võib jagada kinnisomandi, mille ese on maatükk koos sellel oleva või ehitatava ehitisega. Korteriomanditeks võib jagada üksnes kogu kinnisomandi. Kinnisomandit korteriomanditeks jagades võib mõne eluruumi või mitteeluruumi jätta kaasomandisse. Kui kinnisomand jagatakse korteriomanditeks, peab iga kaasomandi mõttelise osa juurde kuuluma korteriomandi reaalosa. Korteriomandid tekivad kinnistusraamatusse kandmisega. · Korteriomandeid võib ühendada ja korteriomandi võib jagada asjaõigusseaduse § 54- Kinnisasju võib ühendada üheks kinnisasjaks või ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult
_ omand, _ hoonestusõigus, _ servituudid: o reaalservituut, o isiklik servituut: _ kasutusvaldus, _ isiklik kasutusõigus, _ reaalkoormatis, _ hüpoteek, _ ostueesõigus. Kõik need asjaõigused on kinnistusraamatusse kantavad (KRS § 9 lg 1). Kinnistusraamatusse ei kanta neid vaid sel juhul, kui nende taotletav sisu ei mahu seaduses antud raamidesse (vt AÕS § 178 jj, § 213 jj, § 237 jj, § 247 jj, § 2611 jj ning § 333 jj). Erinevalt piiratud asjaõigustest ei kanta kinnisomandit, mis on lahutamatult seotud kinnistusraamatu esemega, kinnistusraamatusse õigusena, vaid omandi eseme (koosseisujakku) ja omaniku (omanikujakku) kannetena. · Märked Kinnistusraamatusse kantav ei piirdu ainult asjaõigustega. Seadus lubab sinna kanda ka märkeid (vt AÕS § 62), mille abil tagatakse tulevasi asjaõigusi ja mitmesuguseid õigussuhteid (vt AÕS § 63 lg 1): _ eelmärge asjaõiguse omandamise või lõpetamise või asjaõiguse sisu või järjekoha
algatamise otsuse tegemise päevast. Detailplaneeringuga määratletakse planeeritava ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõigus, krundi hoonestusala, tänavate maa-alad, liikluskorralduse põhimõtted, haljastus ja heakorrastus, ehitiste-vahelised kujad, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus, seatakse keskkonnatingimused ja olulisemad arhitektuurinõuded ehitiste kohta, servituutide vajadus ning muud seadustest tulenevad kinnisomandit puudutavad kitsendused. Strateegilist keskkonnamõju hindamist detailplaneeringute puhul enam ei toimu. Kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse kohaliku omavalitsuse ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel. Piiranguna sätestab uus seadus, et eraõiguslik isik ei tohi olla
raamidesse. Eesti õigus tunnistab kinnisasjaõigustena järmisi õigusi: - omand ehk omandiõigus - hoonestusõigus - servituudid * reaalservituudid * isiklikud servituudid * kasutusvaldus * isiklik kasutusõigus - reaalkoormatis - hüpoteek - ostueesõigus Kõik need asjaõigused on põhimõtteliselt kinnistusraamatusse kantavad. Kinnistusraamatusse ei kanta neid siis, kui nende taotletav sisu ei mahu seaduses antud raamidesse. Erinevalt piiratud asjaõigustest ei kanta kinnisomandit, mis on lahutamatult seotud kinnistusraamatu esemega, kinnistusraamatusse õigusena, vaid omandi eseme (koosseisujakku) ja omaniku ( omaniku jakku) kannetena. Seejärel saab kinnistusraamatusse kanda ka nende esemetega seotud õigussuhted, kasutades selleks kandevõimelisi õigusi ja märkmeid. Kinnistusraamatusse kantav ei piirdu siiski ainult asjaõigustega. Seadus lubab sinna kanda ka märkmeid, mille abil tagatakse tulevasi asjaõiguseid ja mitmesuguseid õigussuhteid. * eelmärge
Kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa. Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega ehk kinnistamisega ning läheb ka teisele isikule üle kinnistusraamatu kande kaudu. Kinnisomandit saab käsutada (asja võõrandada ja koormata) alles peale kinnistusraamatusse sissekandmist. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Otseseid tingimusi maa kasutamiseks ja ehitamiseks igasugusele kinnisomandile- nii eramaale ja sellele paiknevatele ehitistele saab seada ainult
kinnistusraamat on seega ebaõige. Kostjad on aga jätnud tähelepanuta, et omandamise kehtivuse eelduseks ei ole mitte igasugune formaalselt kehtiv asjaõigusleping, vaid AÕS (asjaõiguslepingu sõlmimise ja kande tegemise ajal kehtinud redaktsioonis) § 120 lg 1 kohaselt üksnes võõrandaja ja omandaja vahel sõlmitud leping. Võõrandajaks saab selles kontekstis olla vaid isik, kellel on õigus kinnisomandit või muud asjaõigust võõrandada, seega käsutamiseks õigustatud isik. Sama kehtib AÕS § 203 lg 2 ja § 228 teise lause kohaselt ka elamule seatud isikliku kasutusõiguse omandamise kohta. Seega võib asjaõigusleping küll kehtida, kuid kui see ei ole sõlmitud käsutamiseks õigustatud isiku poolt, ei ole sellel kehtiva käsutuse tagajärgi ja asjaõiguslepingu alusel tehtud kanne on ikkagi ebaõige
annaabi.ee 
