Ainuomand kuulub vaid ühele isikule, ühisomandi liike on mitmeid- kaasomand ja ühisomand. Kaasomandi erivormiks on korteriomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osas ühises asjas kuuluv omand – tekib näiteks pärimisel. Näiteks tort, millest igaühele kuulub mingi lõik. Ühisomandi puhul kuulub kogu tort korraga kõigile omanikele. Näiteks abielu jooksul kogutud vara on ühine omand. Omand jaguneb vastavalt asjade liigitusele kas vallasomandiks või kinnisomandiks, erinevus on eelkõige omandi tekkimise aluste erinevuses. 25.Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand? Vallasomand tekib vallasasja kokkuleppelise üleandmisega (AÕS § 92). Üleandmine on tähtsaim vallasomandi tekkimise alus. Vallasomand tekib veel hõivamise, leidmise, peitvara leidmise, ümbertöötamise, ühendamise ja segamise või igamisega (aja jooksul uueks omanikuks muutumisel kui eelmine omanik ei ole välja ilmunud). Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks
1.4.4. Negatoorhagi Negatoorhagiga (AÕS § 89) saab kõrvaldada asja kasutamise ja käsutamise õiguse rikkumisi, mis ei ole seotud valduse kaotusega (naaberkinnistult tuleb paksu suitsu, naaberkorteris lärmatakse pidevalt, postkasti pannakse tahtevastaselt materjale jne). Rikkumine ei eelda rikkuja süülist käitumist. Lisaks rikkumise lõpetamisele saab nõuda ka kahju hüvitamist. 2. VALLASASJAÕIGUS Omand jaguneb lähtuvalt asjade liigitusest vallasomandiks ja kinnisomandiks, sõltuvalt sellest, kas omandiõigus eksisteerib vallas- või kinnisasjale. Erinevus kahe omandi liigi vahel on eelkõige omandi tekkimise aluste erinevuses. Asjaõigusseadus tunneb seitset vallasomandi tekkimise alust. Vallasomandi tekkimise aluste puhul omab väga suurt rolli valdus. 2.1. Vallasomand 2.1.1. Üleandmine Üleandmine on tähtsaim vallasomandi tekkimise alus vallasomand tekib vallasasja
Omand on suurim ja üldiseim õigus asjale, mis isikul võib asja üle olla. Asjaõigus mõistab termini „omand” all omandiõigust, mitte õiguse objekti – asja (st eraomand on eraõigusliku isiku omandiõigus, mitte eraisiku asi). Omandi käsitlus asjaõiguses jaguneb üld ja eriosaks. Üldosa sätestab ühised põhimõtted omandi liikide kohta, eriosa vallas- ja kinnisomandi tekke ja erinevad alused ja mahu. Omand jaguneb lähtuvalt omandi esemest vallasomandiks ja kinnisomandiks, sõltuvalt sellest kas omandi esemeks on vallas- või kinnisasi. Omandi mõiste AÕS § 68 lg 1- Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Mõiste elemendid: Täielik võim asja üle - Omaniku õigus asjaga teha mida tahab, siiski on aina rohkem piiranguid
Nende suhete aluseks on maa omandiõigus. Need tekivad kodanike, ettevõtete, kohalike omavalitsusorganite, riigiorganite ja teiste majandusliku tegevuse subjektide vahel. Maasuhete objektiks on erineva pindala, asukoha, kvaliteedi ja sihtotstarbega maatükid. Maasuhete sisu (lk 18) Maasuhete süsteemis on põhiküsimusteks: kellele kuulub maa, kes on selle omanik. Omand on majandusliku korra põhialus. Lähtuvalt sellest, kas omandi ese on vallas-või kinnisasi, jaguneb omand vallas-ja kinnisomandiks. Omand ehk omandiõigus on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on asja valdamise, kasutamise ja käsutamise õigus. Valdamine on asja üle faktilise võimu teostamine. Kasutamine seisneb asja kasulike omaduste tarbimises. Käsutamine seisneb asja juriidilise saatuse määramises. Omand on oma iseloomult tähtajatu ja pärandatav. Omanike õigusi võidakse kitsendada ainult seadustega või teiste isikute õigustega. Omandi kitsendus võib olla eraõiguslik või avalik-õiguslik
Asjaõigus mõistab termini ,,omand" all omandiõigust, mitte õiguse objekti asja. Omand ja omandiõigus on sisult sünonüümid. Piiratud asjaõigused on tuletatud omandist kui laiaulatuslikust õigusest. Omand on pigem õiguste põhjus kui õigus ise. Omandi käsitlus asjaõiguses jaguneb üld- ja eriosaks. Üldosa sätestab ühised põhimõtted omandi liikide kohta, eriosa vallas- ja kinnisomandi tekke ja erinevad alused ja mahu. Omand jaguneb lähtuvalt omandi esemest vallasomandiks ja kinnisomandiks, sõltuvalt sellest kas omandi esemeks on vallas- või kinnisasi. Omand on isiku täielik võim asja üle. Asjaõigusseaduse ülesehitus on selline, et algselt sätestatakse omandit kui omanikule kuuluvat suurimat võimu asja üle, kuid seaduse hillisemad osad sätestavad järjest omandi kitsendusi. Omaniku õiguste piiramine on olnud ajalooline protsess, kusjuures tema õigused aina kitsenevad. Omandi definitsioonis sisaldub positiivne ja negatiivne element:
Omand on suurim ja üldiseim õigus asjale, mis isikul võib asja üle olla. Asjaõigus mõistab termini „omand” all omandiõigust, mitte õiguse objekti – asja (st eraomand on eraõigusliku isiku omandiõigus, mitte eraisiku asi). Omandi käsitlus asjaõiguses jaguneb üld ja eriosaks. Üldosa sätestab ühised põhimõtted omandi liikide kohta, eriosa vallas- ja kinnisomandi tekke ja erinevad alused ja mahu. Omand jaguneb lähtuvalt omandi esemest vallasomandiks ja kinnisomandiks, sõltuvalt sellest kas omandi esemeks on vallas- või kinnisasi. Omandi mõiste AÕS § 68 lg 1- Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Mõiste elemendid: Täielik võim asja üle - Omaniku õigus asjaga teha mida tahab, siiski on aina rohkem
annaabi.ee 
