Eesti muinasaeg
Nendeks uut tüüpi muististeks on kindlustatud asulad,
mida on leitud Saaremaalt (Kaali, Asva), rannikult (Harjumaalt Irust, Narva lähedalt
Joaorust). Kindlustatud asula hõlmas umbes 3500 ruutmeetri suurust maa-ala. Nt Asva puhul
piiras asulat muldvall, mille peale oli laotud paekivist tara ning selle peale omakorda puidust
tara. Muldvallist seespool asusid palkehitised. Kindlustatud alade teke seostub varanduse
(mostly pronksist esemed, loomakari) tekkega. Teine kinnismuistend, mis pronksiajast
pärineb, on vanimad põlispõldude jäänused (leitud Tallinna lähedalt Saha-Loost). Põllud
olid 20x20m lapid, mida piiras kolme kuni nelja meetri laiune paekivist peenar. Hariti neid
põlde adraga, tegemist oli künnipõllundusega. Kasvatati eeskätt otra ja nisu. Kolmandad
kinnismuistised on kivikirstkalmed. Tegemist on maapealsete laipmatustega. Laoti kividest
ring ja selle keskele asetati kirst, kuhu oli maetud üks laip. Ringi sisse peakirstu kõrvale maeti
veel laipu
annaabi.ee 
