söödarühm on üldise toiteväärtuse alusel võetuna (energia järgi) ratsioonis ülekaalus. Selle järgi tehakse vahet: · Põhisöödaline söötmistüüp. Sel puhul on ratsioonis ülekaalus rohusöödad. Jõusöödad moodustavad ainult ca 10% söödaratsiooni energiasisaldusest. Praktikas loetakse põhisöödaliseks sellist söötmistüüpi, kus 1 kg piima kohta söödetakse 100 g või vähem jõusööta. Selliselt söödetakse madalamatoodangulisi s.o kinnijäävaid ja kinnislehmi. · Vähesejõusöödaline söötmistüüp 110...240 g jõusööta 1 kg piima kohta. · Pooljõusöödaline söötmistüüp on selline, kus 1 kg piima kohta tuleb 250...360 g jõusööta. · Jõusöödaline söötmistüüp. Sel puhul kaetakse jõusöötadega 50% ja üle selle päevasest energiatarbest. Ülejäänud 50% või vähem moodustavad rohusöödad. 1 kg piima kohta tuleb 400 g ja rohkem jõusööta.
Selle järgi tehakse vahet: • Põhisöödaline söötmistüüp. Sel puhul on ratsioonis ülekaalus rohusöödad. Jõusöödad moodustavad ainult ca 10% söödaratsiooni energiasisaldusest. Praktikas loetakse põhisöödaliseks sellist söötmistüüpi, kus 1 kg piima kohta söödetakse 100 g või vähem jõusööta. Selliselt söödetakse madalamatoodangulisi s.o kinnijäävaid ja kinnislehmi. • Vähesejõusöödaline söötmistüüp 110…240 g jõusööta 1 kg piima kohta. • Pooljõusöödaline söötmistüüp on selline, kus 1 kg piima kohta tuleb 250…360 g jõusööta. • Jõusöödaline söötmistüüp. Sel puhul kaetakse jõusöötadega 50% ja üle selle päevasest energiatarbest. Ülejäänud 50% või vähem moodustavad rohusöödad. 1 kg piima kohta tuleb 400 g ja rohkem jõusööta.
Seda perioodi nimetatakse positiivseks energiabilansi perioodiks. Sel perioodil tuleks vähendada jõusööda koguseid. Normide järgi peaks lehm aga saama mineraalsöötasid, eriti Ca ja P ning A- ja D-vitamiini. Kinnisperioodil tuleb lehmi sööta mõnevõrra tugevamini kui on otseselt tarvis lehma enda elatuseks ja loote kasvatamiseks. See on vajalik kehavarude kogumiseks, mida saab kasutada laktatsiooniperioodi algul piima sünteesimiseks. Sööta tuleks kinnislehmi ainult heakvaliteediliste söötadega. Hallitanud, riknenud söötade söötmisel võib tiinetel lehmadel tekkida abort. Ei tohi sööta ka külmunud silo. Põhisöötasid (hein, silo, kuivsilo, põhk) söödetakse samadel alustel kui lüpsikarjalegi, ainult silokogused on tavalisest väiksemad. Jõusööta antakse vähem 2…3 kg päevas. 11) Piimakarja suvine söötmine. Suvisele söötmisele peab kevadel eelnema nn kevadine siirdeperiood – üleminekuperiood
toimub lüpsplatsil, kuhu lehmad tuleb eelnevalt ajada. See võimaldab loomadel platsil käies liikuda. Söötmine toimub söötmislaval. Jõusööta antakse kas söötmislaval või lüpsiplatsil. Jootmisel ja sõnniku eemaldamisel kasutatakse samasugust tehnoloogiat nagu lõaspidamiselgi. Kombiboksides pidamist kasutatakse suurtes lautades, kuna seal on lüpsplatsi kasutamine efektiivsem. Enamasti on sellistes farmides mitu lauta, kus kinnislehmi ja vastpoeginud lehmi koos vasikatega peetakse eraldi osakonnas poegimisosakonnas. Sinna tuuakse ka tiined mullikad 1-2 kuud enne poegimist. Kombiboksides pidamise puuduseks on see, et lehmad ei asu kindlatel asemetel, mis muudab algarvestuse tegemise keeruliseks. 47. Vabapidamine ehk lõastamata pidamine. on viimastel aastakümnetel kiiresti levinud. Selle pidamiseviisi puhul lüpstakse lehmi alati lüpsiplatsil. Võrreldes
fiksaator lehma tagant ära ja Lüpsmine toimub lüpsplatsil, kuhu lehmad tuleb eelnevalt ajada. See võimaldab loomadel platsil käies liikuda. Söötmine toimub söötmislaval. Jõusööta antakse kas söötmislaval või lüpsiplatsil. Jootmisel ja sõnniku eemaldamisel kasutatakse samasugust tehnoloogiat nagu lõaspidamiselgi. Kombiboksides pidamist kasutatakse suurtes lautades, kuna seal on lüpsplatsi kasutamine efektiivsem. Enamasti on sellistes farmides mitu lauta, kus kinnislehmi ja vastpoeginud lehmi koos vasikatega peetakse eraldi osakonnas poegimisosakonnas. Sinna tuuakse ka tiined mullikad 1-2 kuud enne poegimist. Kombiboksides pidamise puuduseks on see, et lehmad ei asu kindlatel asemetel, mis muudab algarvestuse tegemise keeruliseks. 47. Vabapidamine ehk lõastamata pidamine. on viimastel aastakümnetel kiiresti levinud. Selle pidamiseviisi puhul lüpstakse lehmi alati lüpsiplatsil. Võrreldes lõaspidamisega võimaldab lõastamata pidamine loomadel rohkem
lehma tagant ära ja Lüpsmine toimub lüpsplatsil, kuhu lehmad tuleb eelnevalt ajada. See võimaldab loomadel platsil käies liikuda. Söötmine toimub söötmislaval. Jõusööta antakse kas söötmislaval või lüpsiplatsil. Jootmisel ja sõnniku eemaldamisel kasutatakse samasugust tehnoloogiat nagu lõaspidamiselgi. Kombiboksides pidamist kasutatakse suurtes lautades, kuna seal on lüpsplatsi kasutamine efektiivsem. Enamasti on sellistes farmides mitu lauta, kus kinnislehmi ja vastpoeginud lehmi koos vasikatega peetakse eraldi osakonnas poegimisosakonnas. Sinna tuuakse ka tiined mullikad 1-2 kuud enne poegimist. Kombiboksides pidamise puuduseks on see, et lehmad ei asu kindlatel asemetel, mis muudab algarvestuse tegemise keeruliseks. 4.2.4.3. Vabapidamine ehk lõastamata pidamine. Vabapidamine on viimastel aastakümnetel kiiresti levinud. Selle pidamiseviisi puhul lüpstakse lehmi alati lüpsiplatsil
annaabi.ee 
