Eutanaasia
Näiteks Suurbritannia seaduste kohaselt suhtutakse aktiivsesse eutanaasiasse
üheselt: "Kui vastav tegu tehti kavatsusega patsient surmata ja kui ka
tegelikult on tulemuseks surmamine, siis pole tähtsust, kas loomuliku
surmani jäi nädal, kuu või aasta, ikkagi on tegu tahtliku tapmisega" (1., lk
140). Seega on esmatähtis tahtlus, mitte motiiv.
Õiguslikult kuulub siia ka teine situatsioon muust valdkonnast. Näiteks kui
õnnetusjuhtumi tagajärjel või muul põhjusel on kannatanu jäänud
kinnikiilutuna autosse ning teda ähvardab piinarikas surm... Ohus mitteolev
kaaslane surmab oma kaaslase, et kergendada tema surma. Inimest ei tohi
tappa, ka tema surma kergendamiseks mitte. Kriminaalõigusdogmaatiliselt
on püütud seda situatsiooni seletada nn. õigustava hädaseisundiga -
ärahoitud kahju (piinarikas surm) on suurem kui tekitatud kahju (valutu
surm). Tuleb aga silmas pidada, et mõlemad pooled võivad situatsiooni
hindamisel eksida ning inimesele teise inimese elu ja surma üle