liike leitud kuni 68. Mosaiikselt vahelduvad Laelatul kuivad ja niisked kohad, mistõttu lähestikku kasvavad ka soo- ja arutaimed. Laelatu on tuntud oma käpaliste(orhideede) rohkuse poolest (Kuresoo, 1998). Puhtu oli selle sajandi alguses laid, mis on nüüd poolsaareks tõusnud. Seal kasvab laialeheline mets, leidub üksikuid niidulappe ning on ornitoloogiajaam koos linnutorniga (Kuresoo, 1998). Nehatu soos on mitu kinnikasvavat jäänukjärve, mida ümbritseb roostik ja madalsoo. Ohtralt kasvab seal vaid lääneranniku soodele omast mõõkrohtu. Lubjarikka aluskorra tõttu laguneb turvas seal hästi ja soo kasv on aeglane. Nehatu soos peatuvad sügisrändel tuhanded sookured ja haned (Kuresoo, 1998). Alam-Pedja looduskaitseala Alam- Pedja looduskaitseala moodustati 1994. aastal Tartu-, Jõgeva- ja Mulgimaa piirile (Kuresoo, 1998). Ramsari alaks sai 17. juunil, 1997. aastal. Kaitseala pindala on 26 000 ha (Aasma jt
[], [] Kaitsealal on 21 kaitsealust taimeliiki, lisaks leidub seal mitmeid erinevaid kaitse all olevaid linnu ja loomaliike. [] Puhatu looduskaitsealal on 3 looduslikku vooluveekogu: Puhatu oja, Poruni jõgi ja Pahasenja ehk Manni oja. Kaitsealaga piirneb kirdes Eesti suurima läbivooluga Narva jõgi. Puhatu sookaitsealal on 8 järve: Pahasenja järv, Viinamardi järv, Puhatu järv, Korponi järv, Puhatu Martiska järv, Pagari järv ja kaitseala lõunaserval kaks kinnikasvavat Agusalu järve ehk Soska järve. Samuti leidub looduskaitsealal arvukalt laukaid ja väiksemaid soojärvi. Rikkaliku vetevõrguga kaitsealal on esindatud Euroopas kaitset vajavad vee-elupaigad: jõed ja ojad ning huumustoitelised järved või järvikud. [] Samuti kuulub Puhatu Natura 2000 võrgustikku, sest seal leidub sellele võrgustikule olulised siirdesoo- ja rabametsad, vanad looduslähedased (ka läänetaigaks nimetatud metsad),
annaabi.ee 
