Väiksemaid kiilivastseid söövad suuremad röövputukad, kalad ja konnad. Hiljuti koorunud abituid valmikuid nopivad taimevartelt roolinnud, toites nendega oma järglasi. Tugevaid tiivulisi täiskasvanud kiile püüavad lennult kärbsenäpid ja pääsukesed. Bioloogia ja elupaik. Kui suve jooksul võib näha kiile lendamas kõikjal, siis paaritumise ajaks suunduvad nad alati veekogude juurde. Rohe-tondihobu valib sigimiseks kergelt happelised seisuveekogud: kinnikasvavad järved või turbaaugud. Isased kaitsevad paaritumise ajal oma territooriumi teiste isaste eest. Sama liigi emased aga püütakse kinni: isane haarab oma tagakeha jätketega emase kukla tagant ning paar moodustab lendava tandemi. Paaritumine toimubki lennu ajal, kui emane on oma tagakeha painutanud isase alla, nii et tekib silmus .
MÄRGALAD EUROOPAS ELISABETH PUMALAINEN 9.A MIS ON MÄRGALA? Märgala on ala, mille pinnas on kas pidevalt või ajutiselt liigniiske. Märgalade hulka kuuluvad sood, rannaroostikud ja kinnikasvavad järved, samuti aeg-ajalt üleujutatavad jõeluhad ning madalad ja lauged mererannikud. MÄRGALADE LEVIKU ISELOOMUSTUS EUROOPAS Märgalasid on kõige rohkem Põhja-Euroopas (Norras, Rootsis, Soomes), ja Ida-Euroopas (Venemaal). Kõige vähem märgalasid on Lõuna-Euroopas ja Kesk-Euroopas kuna inimesed kuivendavad neid. MÄRGALADE ÖKOSÜSTEEMID Märgala ökosüsteemides on erilise tähtsusega järgmised organismide rühmad: - veesisesed taimed,
pinnavormide arvuga paik Eestis üldse. Künniste ja seljakute vahelisel alal levivad sood, rabad (30 40% pindalast), millel domineerivad tüüpilised kanarbiku-puhmarabad. Karula oosmõhnastikele on iseloomulik suur soostumus olenemata oose ja mõhnasid moodustavate setete headest veejuhtimise omadustest. Vesi valgub küngastevahelistesse nõgudesse, kust pinnavee äravool on raskendatud maapinna väikese kalde ja suletud äravoolualade tõttu. Kohatised õõtsiksood ja kinnikasvavad järved teevad sellest alast kõige metsikuma loodusega piirkonna. Apja soostik kujunenud liustiku mitme suure jääpanga lamedate sulamisnõgude kohale. Soostiku põhjapiir on Koobassaare otsamoreen, mis kujutab endast 34 km pikkust marginaalset künnist tugevasti lainja pinnaga. Soostiku osi eraldavad madalad ja väiksed rühmiti paiknevad mõhnad ning lame moreenseljak, mis on igast küljest ümbritsetud suurte metsadega. Suur- ja Väike-Apja järv on
Paljud põlevkivivarudest rikkad riigid eelistavadprimaarenergiaallikatena kasutada teistest riikidest sisseveetavat kivisütt võimaagaasi. Eestis on põhiliseks energeetiliseks kütuseks kujunenud siiskipõlevkivi. Sellel on nii ajaloolised põhjused kui ka see, et muude kütuste suurivarusid Eestis ei ole. Turvas on veekogudes kasvanud taimestiku surnud ja põhja settinudosised, mille vanust loetakse sadade ja tuhandete aastatega. Võib öelda, etturvas tekib juurde ka tänapäeval. Kinnikasvavad järved on selle tunnistajaks.Tingituna väikesest tihedusest on turba kütteväärtus madal. Suur niiskusesisaldus loob lisaprobleeme tema kuivatamisega. Väike tihedus jatagasihoidlik kütteväärtus lubavad turvast kasutada ainult kohaliku kütusena.Turba töötlemise tulemusena (vastava tehnoloogiaga kokkupressimisel) saadavturbabrikett on ahjukütusena kodumajapidamises kasutatav, energeetilisekütusena praegu mitte. Siiski kasutati möödunud sajandil kuni
Paljuneb peamiselt vegetatiivselt. Kasutamine: lehed on väga mõrud, sisaldavad glükosiide. Rahvameditsiinis on lehti kasutatud tee tegemiseks seedehäirete korral, maksa ja sapiteede haiguste ja isupuuduse puhul. Jahuks jahvatatud risoomi on näljaaegadel toiduks kasutatud. HARILIK SOOSÕNAJALG Thelypteris palustris; thelys nais, pteris sõnajalg. Kuulub soosõnajalaliste sugukonda. Kasvukoht: sood, lodud, lodumetsad, kinnikasvavad järvede õõtsikud. Soosõnajalg on pika musta risoomiga mitmeaastane eostaim. Leheroots on ilma sõkalsoomus- teta, leht ise 20-50 cm pikk. Lehelaba on üldkujult süstjas, kitsam kui teistel meie sõnajalgadel, lihtsulgjas, heleroheline ja õrn. Eoseid kannab juulist septembrini. SUGA-SÕNAJALG Dryopteris cristata; drys tamm, pteris sõnajalg; cristata tutiline, harjaline. Kuulub sõnajalaliste sugukonda.
annaabi.ee 
