Cl + 1e- = Cl- Naatrium on leelismetall. Tema aatomis on 11 elektroni, aatommass 22,99. Naatrium paikneb 3 perioodis ning tema aatomil on 3 elektronkihti. Naatrium paikneb I rühmas ning tema välimisel elektronkihil on 1 elektron. Naatrium on hõbevalge pehme metall, oksüdatsiooni aste ühendeis I. Keemiliselt väga aktiivne, õhus oksüdeerub kiiresti, seepärast säilitatakse teda petrooleumis, õlis, kinnijoodetud anumas või argoonkeskkonnas. Reageerib energiliselt veega, hapniku, vesiniku, süsiniku, väävli, lämmastiku ja halogeenidega. Reageerib energiliselt ka hapetega Kasutatid kirjandus http://miksike.ee/ http://www.google.ee/ http://www.annaabi.com/
3Sr + N2 Sr3N2 Kui temperatuur on alla 380 °C, siis strontsium lämmastikuga ei reageeri ning võimalikuks saaduseks on ainult strontsiumioksiidid (SrO ja SrO2). Kõrge reaktsioonivõime tõttu reageerib strontsium aktiivselt vee ja hapnikuga, mistõttu metalli looduses puhtal kujul ei leidu, vaid ainult seotult teiste ühenditega, nagu näiteks mineraalides strontsianiit (SrCO3) ja tsölestiin (SrSO4.) Strontsiumit säilitatakse vedelas süsivesinikus nagu mineraalõlis, kinnijoodetud nõus või petrooleumis, et vältida oksüdeerumist. Õhus kattub strontsiumi pind juba toatemperatuuril kollaka hapnikuühendite kihiga. Peenestatud pulbriline strontsium on toatemperatuuril isesüttiv. Strontsiumisoolad põlevad punase leegiga, mistõttu kasutatakse neid pürotehnika ja signaalrakketide tootmises. Maakoores esineb loodulik strontsium seguna neljast stabiilsest isotoobist, millest levinuim on 88Sr (88,56%). Levik Strontsium on maakoores elementide levimuselt 15
satuks tolmu ega mustust. Eriti ohtlik on põlevgaaside leke, sest õhuga segunemisel moodustub plahvatusohtlik segu. Ebatiheduste avastamiseks tuleb katta kõik ühenduskohad, balloonist põletini, seebiveega - lekkekohtadesse ilmuvad siis seebimullid, näidates ära, kus on lekkekohad. Manomeetrit kasutatakse gaasi ülerõhu mõõtmiseks ja kasutatakse peamiselt vedrumanomeetreid. Ühest otsast kinnijoodetud kõver toru , kuhu lastakse gaas, mis püüab toru sirgeneda ja seda rohkem , mida suurem on balloonis rõhk. Kinnijoodetud toru ots on ühendatud osutiga, mis näitab , kui palju liigub toru ots ,ehk kui suur on rõhk balloonis. Seda saab lugeda monomeetri skaalalt. Iga manomeeter on ette nähtud teatud rõhu mõõtmiseks kuni 2 / 3 skaala mõõtepiirkonnast või on seal tähis punase kriipsuna.Töö käigus seda ületada ei tohi.
annaabi.ee 
