kasuks seatud reaalkoormatist ei või siduda kinnisasjaga. Teiste sõnadega, ühte liiki reaalkoormatist ei tohi muuta teist liiki reaalkoormatiseks. 44. Mis on hoonestusõigus? Hoonestusõigus on piiratud asjaõigus. Eesti õiguses käsitletakse hoonestusõigust sarnaselt kinnisomandile. Hoonestusõigusena käsitletakse kinnisasja koormatist, mis annab isikule, kelle kasuks on see seatud, võõrandatava ja pärandatava tähtajalise õiguse omada võõral kinniasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. 45. Mis on hüpoteegipidaja peamine võimalik õigus hüpoteegiga koormatud kinnisasja osas? Hüpoteek on rahalist nõuet tagav piiratud asjaõigus, mis kinnisasja koormatisena annab isikule, kelle kasuks see on seatud (hüpoteegpidaja), õiguse hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud (hüpoteegiga koormatud) kinnisasja arvel (AÕS § 325 lg 1). Sellest
(AÕS §241 lg4); · Hoonestusõigus on võõrandatav ja pärandatav ning piiratud asjaõigustega · Hoonestusõigus loetakse kinnistus ja selle kohta avatakse kinnistusraamtus eraldi registriosa. Eesti hoonestusõigus on kujundatud Saksa õiguse eeskujul. Hoonestusõigusena käsitletakse kinnisasja koormatist, mis annab isikule, kelle kasuks on see seatud, võõrandatava ja pärandatava tähtajalise õiguse omada võõral kinniasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigus võib ulatuda ka ehitise enda jaoks otseselt mittevajalikele maatüki osadele. Sellisteks nn kõrvapindadeks on juurdepääsutee, samuti vee-, kanalisatsiooni- jms trasside ja seadmete jaoks vajalik maa, elamu korral ka õu ja aiamaa, tootmishoone korral õu ning parkimis- ja laoplatsid, spordihalli korral välisväljakud. Seaduse sõnastusest tuleneb ühemõtteliselt, et hoonestusõigus hõlmab teatud ehitist või ehitisi ning
annaabi.ee 
