..“. See seostus ka minu enda lapsepõlvega ning ma hakkasin isegi seda vaikselt igatsema. Peab mainima, et luuletused on valdavald vabavärsilised, kuid on ka erandeid, nt minu lemmikluuletus „Lumeta jõulud...“, kus on kasutatud lõppriimi. Vaidlematult on luulekogu väga hästi kirjutatud ja üles ehitatud. Minu arvates luule puhul on tähtis, et see luule kõnetaks ja ei jätaks sind ükskõikseks. Mind isiklikult kõnetas väga ja kindlasti „Kaitseala“ ei kuulu tüüpiliste „kinkeraamatute“ hulka. Tõsi küll, kohati oli mul raske jälgida luuletuste mõtet ja sellest aru saada, kuid seegi sellepärast, et Ehini luulekeel on väga voolav ning ilus. Võib öelda, et Ehin on kaasaja populaarne luuletaja, kuid peab lisama, et ta on ka vana kultuurikunsti edasikandja. Olen kuulnud meeste seas arvamust, et Ehini luule on naisluule, kuid isiklikult ei nõustuks ja ei hakkaks seda liigitama vaid ütleks, et igaühel on midagi tema luuletustest õppida. Tänu
Tänapäeva looduskirjandus Nt Hasso Krull, Valdur Mikita loovad uue kihi eestlaste ja looduse suhetele Iseloomulikud tunnused ja muutused: Identiteedi temaatika (eriti 1990ndad): bioloogilise ja kultuurilise mitmekesisuse seosed, Eestile tüüpiliste hajakülade ja puisniitude roll nii bioloogilise mitmekesisuse kui ka looduslähedase mõtteviisi tekkimise eeldustena Viimase 10 aasta tendentsina looduskirjanduse vallas võib ehk esile tõsta kinkeraamatute formaadi pealetungi ja sellega seotud looduskirjanduse kommertsialiseerumist ja varasemast enamat esteetilise aspekti rõhutamist (kinkeraamatutes väga ei saa rääkida keskkonnaprobleemidest). Loodusesseede esitamine eri kanalite (nt blogipostituste) kaudu, sellest tulenev ka sisu teatav muutumine. Tekstide multisensoorsus tekst ise võib anda esile mitmeid tajusid. Sebeoki
annaabi.ee 
