Lühikokkusvõte Maksuõiguse põhimõtte tõlgendamise kohaselt kogub riik tegevusteks vajalikud ressursid maksude kaudu. Seadusandja loob seadused lähtudes majanduslikest seisukohtadest ja kaalutlustest. Jättes arvestamata juriidilised vormid. Antud põhimõtte eesmärk on ellu viia üheti mõistetav maksustamise printsiip. Majandusliku lähenemise põhimõte jaguneb kaheks: tsiviilõiguslike mõistete tõlgendamine ja elusliste asjaolude hindamine maksuõiguses. Lähtudes põhiseadusest §-st 113 peab maksukoosseisu moodustamine jääma seadusandja pädevusse. Majanduslik lähenemine peab jääma normikoosseisu ja selline lähenemine on problemaatiline tõlgendamismeetod, seda on võimalik rakendada õiguse edasiarendamiseks ja seaduse tõlgendamiseks, mille tõttu peavad olema majandusliku lähenemise põhimõtte rakendajad tähelepanelikud, et nad ei seaks end seadusest kõrgemale ega hakkaks maksukoosseisu osi juurde looma. Kui eelnevalt ei tehta omale selgeks normid...
ehk käsutustehing, mille alusel toimub omandi üleminek. Kinkena on võimalik käsitelda igasugust tegevus, mis muuhulgas võib seisneda nii omandiõiguse üleandmises, nõudeõiguse loovutamises, loobumises nõudest ja asjadest, sponsoreerimist jne. Vaatamata sellele, et kinkelepingut on võimalik sõlmida erinevate esemete ja nendega seotud omandiõiguse üleandmiseks ei ole kinkena siiski käsitletav igasugune tegevus. Praktikas sõlmitakse kinkelepinguid tihti segalepingutena, see tähendab et leping vastab kahele või enamale lepinguliigi tunnusele. Segalepingute sõlmimisel tuleb kinke tuvastamiseks kontrollida nii kinkija tahet kingisaajat tasuta rikastada, kui ka kinke ja vastusoorituse erinevat väärtust. See 1 VÕSi seletuskiri tähendab, et segalepingu olemasolu korral tuleb välja selgitada lepingute olemus ja nendest tulenevad kohustused. Näiteks, kui kingisaaja on kohustatud kinkijat kinke eest viimast tema kogu
1) taskuraha reegel 2) sihipäraseks kasutamiseks (Nt. poiss saab isalt sünnaks 3000 eeku ja isa ütleb, et osta jalgaratas; õigus iseseisvalt tehing sooritada.) 3) nad võivad iseseisvalt teha tehinguid, millest ei teki neile otseseid tsiviilkohustusi (tuleneb §11 (3)) Põhiline näide kingituse vastuvõtmine; juhul kui kinkeleping on selline, et sellest ei teki mingisuguseid kohustusi (on ka kinkelepinguid, kus pannakse mingid kohustused) 2.3.3. Piiratud teovõimega täisealiste isikute tehingud Nende jaoks kehtivad põhimõtteliselt samasugused reeglid nagu 7-18 aastaste alaealiste suhtes. Ühepoolsete tehingute puhul on vaja eelnevat nõusolekut, kui seda pole, on tehing tühine. Mitmepoolsete puhul on vajalik eelnev nõusolek; kui eestkostja nõusolekut pole, on tehing hõljuvalt kehtetu. Kui inimene saab teovõimeliseks, võib ka ise tehingu heaks kiita.
1) taskuraha reegel 2) sihipäraseks kasutamiseks (Nt. poiss saab isalt sünnaks 3000 eeku ja isa ütleb, et osta jalgaratas; õigus iseseisvalt tehing sooritada.) 3) nad võivad iseseisvalt teha tehinguid, millest ei teki neile otseseid tsiviilkohustusi (tuleneb §11 (3)) Põhiline näide – kingituse vastuvõtmine; juhul kui kinkeleping on selline, et sellest ei teki mingisuguseid kohustusi (on ka kinkelepinguid, kus pannakse mingid kohustused) 2.3.3. Piiratud teovõimega täisealiste isikute tehingud Nende jaoks kehtivad põhimõtteliselt samasugused reeglid nagu 7-18 aastaste alaealiste suhtes. Ühepoolsete tehingute puhul on vaja eelnevat nõusolekut, kui seda pole, on tehing tühine. Mitmepoolsete puhul on vajalik eelnev nõusolek; kui eestkostja nõusolekut pole, on tehing hõljuvalt kehtetu. Kui inimene saab teovõimeliseks, võib ka ise tehingu heaks kiita. §10 ja §11
annaabi.ee 
