30% Kinesteetiline 20% 10% 0% Missugust õpistiili kasutate meelsamini õpetamisel? Joonis 1. Õpetajate ankeetküsimustikkude vastused Õpetajate küsitlusest selgus, et õpetajad eelistavad meelsamini õpetamisel kasutada nii auditiivset (36%) kui ka visuaalset õpistiili (36%), soov kasutada kinesteetilist õpistiili õpetamisel oli kõige väiksem (27%). Õpetajate arvates meeldib õpilastele kõige enam kinesteetiline õpistiil (55%), seejärel visuaalne õpistiil (36%) ning viimasena auditiivne 10 õpistiil (9%). Küsimustikust selgus, et ainult 27% õpetajatest on võimalik kasutada kinesteetilist õpistiili, visuaalset õpistiili 33% ning auditiivset 40% õpetajatest. Samuti
tulevikuväljavaated. Muutusi haridussüsteemis nad aga ei poolda. On olemas kolme tüüpi inimesi: need, kes õpivad asju kõige paremini nägemise kaudu, need, kes õpivad kõige paremini kuulmise kaudu ning need, kes eelistavad õppimiseks kasutada emotsionaalset või füüsilist kogemust. Tegu on erinevate õpistiilidega: visuaalne, auditiivne ja kinesteetiline (Erinevad õpistiilid…). Ülikoolis on kasutusel enamasti auditiivne ning mõningal määral ka visuaalne õpistiil. Kinesteetilist on aga kõige vähem. Olenemata oma õpistiilist, peavad kõik tudengid harjuma pigem auditiivsega. See tähendab faktide üles kirjutamist või meelde jätmist. Tihtipeale jääb siiski segaseks, miks antud fakt on oluline või kuidas seda kasutada eriti just kinesteetilistel õppijatel. Sellist olukorda kirjeldab hästi üks Hiina vanasõna: „ Ma kuulen ja ma unustan, ma näen ja ma mäletan, ma teen ise ja ma saan aru
perioodil. Tehnikaalase ettevalmistuse metoodika mudelite abil eeldab aga senisest laialdasemat imitatsiooniharjutuste kasutamist ka sportliku täiustamise ja kõrgema spordimeisterlikkuse etappidel. Imitatsiooniharjutuste eesmärgiks on liigutustesiseste orientiiride süsteemi loomine, õige kinesteetilise tunnetuse arendamine, enesekontrollivõtete omandamine. Kõik see aitab kaasa edaspidisele vilumuste kujunemisele või tehnika täiustamisele. Et suurendada kinesteetilist tundlikkust ja kujundada sügavam liigutuslik ettekujutus liigutusmälus, tuleb asendite imiteerimisel sooritada staatilisi pingutusi asendites õiges suunas ning samaaegselt võimalikult paljudele lihasgruppidele korraga. (Haljand, Tamp, Kaal 1984: 5) Ujujate tõmbeliigutuste kujundamisel on näidustatud harjutused erinevate riistadega, mis arendavad kõige tähtsamaid lihasgruppe. Spetsiaalse füüsilise ettevalmistuse efektiivsuse
KEHA TASAKAAL · Keha tasakaalu areng toimub varases lapseeas · Tasakaalu areng sõltub suurel määral väikeaju arengust, mis eelkoolieas ei ole veel morfofunktsionaalset küpsust saavutanud · Tugimotoorika arengus on murranguline periood 4.-6. eluaastal, kusjuures täiskasvanule omane küpsus saavutatakse 7.-10. eluaastaks · Laps tugineb esimestel eluaastatel keha tasakaalu reguleerimisel põhiliselt visuaalsele informatsioonile, 3-6-a. laps aga kasutab rohkesti juba ka kinesteetilist informatsiooni III LOENG MOTOORSETE FUNKTSIOONIDE MUUTUSED VANANEMISEL INIMESE ELUIGA · Eluiga on ajavahemik inimese sünnist kuni surmani · Üldiselt jaotatakse inimese eluiga järgmiselt: - lapseiga kuni 15. eluaastani - noorus 15.- 45. eluaastani - keskiga 45.- 65. eluaastani - vanuriiga 65.- 90. eluaastani - raugaiga alates 90. eluaastast VANANEMISEGA SEOTUD PROBLEEMID · Vananemisega seotud probleemid on tänapäeval eriti aktuaalsed seoses vanemaealiste inimeste
tegema. Oma raamatus kirjutab Robert Ficher (1999), et tavaklassis kaks kolmandik õpilastest suudavad informatsiooni vastu võtta kolmel erineval viisil: visuaalselt (nägemise kaudu), auditiivselt (kuulmise kaudu) ja kinesteetiliselt (tegevuse kaudu). Kahele või kolmele õpilasele valmistab nimetatud viisidel õppimine probleeme. Ülejäänud õpilased eelistavad kasutada neist ainult üht õppiviisi: kas visuaalset, auditiivset või kinesteetilist. (Ficher, 1999) Visuaalse õpistiiliga õpilasele meeldib asju näha ja ettekujutada. Auditiivse õpistiili eelistajale meeldib uusi ideid kuulata ja neist rääkida. Kinesteetilise õpistiili pooldajale meeldib õppida käelise tegevuse kaudu või midagi praktilist läbi tehes. Seega kui õpilane saab ühel konkreetsel viisil õppimisega hästi hakkama, meenub talle tema hea ennesetunne, siis tõenäoliselt saab sellest tema õpistiil ja –harjumus. (Burnett, Jarvis, 2004)
KEHA TASAKAAL · Keha tasakaalu areng toimub varases lapseeas · Tasakaalu areng sõltub suurel määral väikeaju arengust, mis eelkoolieas ei ole veel morfofunktsionaalset küpsust saavutanud · Tugimotoorika arengus on murranguline periood 4.-6. eluaastal, kusjuures täiskasvanule omane küpsus saavutatakse 7.-10. eluaastaks · Laps tugineb esimestel eluaastatel keha tasakaalu reguleerimisel põhiliselt visuaalsele informatsioonile, 3-6-a. laps aga kasutab rohkesti juba ka kinesteetilist informatsiooni DÜNAMOMEETERIA Dünomeetrid: -staatilised dünomomeetrid: * käe * selja * jala. Kasutatakse isomeetrilise ja dünaamilise jõu uurimiseks. Uurib ka veel lihasvastupidavust ja lihase kontraktiivseid omadusi. Mõõdab: 1) Maksimaaljõudu 2) Jõukasvukiirust 3) Lõõgastumise kiirust. Kasutatakse: Selja-, tuhara-, nelipea, sääre-kolmpealihase mootorse arengu uurimiseks. Isomeetriline dünamomeeteria: meetod isomeetrilisel kontaraktsioonil avalduva jõu mõõtmiseks
kinesteetilise taju probleemid on ÜÕR lastele üsna iseloomulikud. Sellega on seletatav nende füüsiline kohmakus. Füüsilises arengus ei pruugi tõsiseid probleeme olla. Aga liigutuste sujuvuse eest vastutab suuresti kinesteetiline taju. Kui VAA laps jälgida, võib vaatluse teel tuvastada nende liigutuste kohmakust. Kasutavad nt ebaadekvaatset jõudu. Ei taju kehasiseselt tulevaid signaale õigesti. Vajadus ka füüsilise arendamise järgi. Et laps õpiks oma keha tajuma, et oma kinesteetilist taju oskaks ära kasutada. Enamus uuringuid on tehtud visuaalse taju baasil. On uuritud ka kuulmistaju. Probleemide temaatika on seotud häälikute eristamise võimega. Selleks, et kõnet omandada, peab laps esimestel eluaastatel suure tajulise töö ära tegema, et eristada häälikuid ja helisid omavahel. Milliseid helisid täpselt kasutatakse, kuidas need helid omavahel eristuvad? On leitud, et VAA lastel eristamisvõime nii hea ei ole. Tajude diferentseeritus helide suhtes on probleemne
ahelat. Esimesel juhul on oluline operatsioonide valik ja järjestamine, teisel juhul valitud liigutuste sujuv realiseerimine. Patoloogia korral kutsuvad oimu- ja kiirusagara kahjustused esile toimingu mõttelise struktuuri puuded (sh. aferentne motoorne afaasia ja alaalia, sensoorne afaasia ja alaalia), premotoorsed kahjustused aga liigutusahela lagunemise (sh. motoorne eferentne afaasia ja alaalia). Seega tagapoolsem kahjustus põhjustab kinesteetilist apraksiat ja sensoorset agnoosiat, eespoolsem kineetilist apraksiat. Esimesel juhul kannatab õigete liigutuste valik, teisel juhul nende ühendamine ahelaks. 5. Tasand E ehk sümboolsete koordinatsioonide tasand. Viienda tasandi funktsiooniks on korraldada keerulisi intellektuaalseid toiminguid. Patoloogia korral kannatab tegevuse mõtestatus (motiiv ja planeerimine), kontroll ja reguleerimine. Kõnepuuetest esinevad sel juhul tekstiloome ja tekstitaju
Sellega on seletatav nende füüsiline kohmakus. Füüsilises arengus ei pruugi tõsiseid probleeme olla. Aga liigutuste sujuvuse eest vastutab suuresti kinesteetiline taju. Kui VAA laps jälgida, võib vaatluse teel tuvastada nende liigutuste kohmakust. Kasutavad nt ebaadekvaatset jõudu. Ei taju kehasiseselt tulevaid signaale õigesti. Vajadus ka füüsilise arendamise järgi. Et laps õpiks oma keha tajuma, et oma kinesteetilist taju oskaks ära kasutada. Enamus uuringuid on tehtud visuaalse taju baasil. On uuritud ka kuulmistaju. Probleemide temaatika on seotud häälikute eristamise võimega. Selleks, et kõnet omandada, et rääkima õppida, peab laps esimestel eluaastatel suure tajulise töö ära tegema, et helistada häälikuid ja helisid omavahel. Milliseid helisid täpselt kasutatakse, kuidas need helid omavahel eristuvad. On leitud, et VAA lastel eristamisvõime nii hea ei ole
Osa 4 Võti: Sektsioon 1 kajastab Su naturalistlikku võimekust/tugevust. Sektsioon 2 kajastab Su muusikalist võimekust. Sektsioon 3 kajastab Su matemaatilis-loogilist võimekust. Sektsioon 4 kajastab Su eksistentsialistlikku võimekust. Sektsioon 5 kajastab Su interpersonaalset/sotsiaalset võimekust. Sektsioon 6 kajastab Su kinesteetilist/kehalist võimekust. Sektsioon 7 kajastab Su verbaalset võimekust. Sektsioon 8 kajastab Su intrapersonaalset/eneseanalüüsi võimekust. Sektsioon 9 kajastab Su visuaalset/ruumilist võimekust. LISA 3 137 Pea meeles! Igaühel on kõiki võimeid! Sa saad parandada oma võimekust! See tulemus on nagu hetketõmmis Sinust – see võib muutuda!
annaabi.ee 
