Minu kogemuse põhjal võib düsleksiaga laste puhul kasu olla järgmistest soovitustest: • Andke düsleksiaga lapsele üks töökorraldus korraga, et ta jõuaks infot töödelda. • Kasutage infotehnoloogiat, näiteks häältuvastustarkvara. • Düsleksiaga laps võib vajada lugemis- ja kirjutamisülesannete lõpetamiseks lisaaega. • Kasutage düsleksiaga lapse õppimise hõlbustamiseks visuaalseid ja kinesteetilisi õppevahendeid. • Suhelge regulaarselt HEV koordinaatori ja teiste tugispetsialistidega, et düsleksiaga laps saaks järjepidevat tuge. • Vältige klassis olukordi, kus düsleksiaga õpilasel võib olla raske keskenduda. Õppe kavandamine Töölehti koostades on abi järgmistest kontrollküsimustest: • Kas kirja suurus on piisav? • Kas lehel ei ole liiga palju teksti? • Kas igal võimalikul juhul on kasutatud visuaalset materjali?
jõutreeningu mahu suurenemisega, s.o lihasjõu taseme tõusuga. Jõuharjutuste tähtsus sporditreeningus seisneb järgmises: tagab üldkehalise ettevalmistuse vajaliku taseme tagab nende lihasgruppide jõu arendamise, mille jõud määrab edu valitud spordialal võimaldab fikseerida tähelepanu õpitava liigutuse üksikutele osadele, paremini 5 tunnetada spordiharjutuse struktuuri võimaldab tunnetada ja kinnistada kinesteetilisi aistinguid'' (tlu.ee) (kasutatud 03.03.2017) 2.2. Kerelihaste treenimine Kätekõverdusi kasutatakse sageli selleks, et arendada ülakeha jõudu, plahvatuslikkust ja lihasvastupidavust. Kasutatakse üldkehalise ettevalmistuse treenerite poolt sportlaste peal paljudel spordialadel. 6 Joonis 1. kätekõverused Rippes kätekõverdused on keharaskuse tõstmine maapinnalt kõrgemale kasutades käte- ja seljalihaste jõudu. Joonis 2
Distantsed ei ole vahetus kontaktis (nägemine, kuulmine,haistmine) Eksterotseptiivsed retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega (nägemine , kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) Interotseptiivsed retseptorid asuvad siseorganeis ja näärmeis (nälja-,kehatemperatuuri-, tasakaalu-jmt aistingud) Propriotseptiivsed retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid Tundlikkus: (Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhetes mida madalam lävi, seda kõrgem on analüsaatori tundlikkus ja vastupidi.) Absoluutne lävi ALUMINE - ärritaja minimaalne mõjumäär, mis kutsub veel esile (vaevumärgatava) aistingu ÜLEMINE maksimaalne mõjumäär, mis veel tekitab adekvaatse aistingu. Eristusläved minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab veel erinevuse aistinguis
– eksterotseptiivsed aistingud – retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine). – interotseptiivsed aistingud – retseptorid asuvad siseorganeis, näärmeis (nälja-, kehatemperatuuri jmt aistingud). – propriotseptiivsed aistingud (lihastes, kõõlustes) – retseptorid asuvad lihastest ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid. Sõltuvalt sellest, kas ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte, eristatakse: – kontaktset ja taktiilset (kompimine, maitsmine, puudutamine) – distantset retseptsiooni (nägemine, kuulmine, haistmine) Tundlikkuse alumine absoluutne lävi – ärritaja minimaalne mõjumäär, mis kutsub esile vaevumärgatava aistingu. Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi – ärritaja maksimaalne tugevus, mis tekitab adekvaatse aistingu.
Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel eristatakse: 1) Eksterotseptiivseid aistinguid retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega(nägemine, kuulmine , haistmine, maitsmine, kompimine); 2) Interotseptiivseid aistinguid retseptorid asuvad siseorganeid ja näärmeis(nälja-, kehatemperatuuri-, tasakaalu- jmt aistingud); 3) Propriotseptiivseid aistinguid retseptord asuvad tihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid. Aistingute üldised seaduspärasused Mitte igasugune ärritus ei kutsu esile aistingut. Aistingud on neile adekvaatsetele ärritajatele reageerimise vorm. St , et ärritajal peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, alles siis muundub ärrituse energia teadvuse faktiks. Psühhofüüsika uurig psüühiliste elamuste ning nendele vastavate füüsiliste ärritajate muutuste vahelisi kvantitatiivseid seoseid
1. kontaktne ja taktiline (komp, maits, puudutus) 2. distantne retseptsioon (näg, kuul, haist) Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel: 1. eksterotseptiivsed aistingud- retseptorid keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega. (komp, maits,näg, kuul, haist) 2. introtseptiivsed aistingud- retseptorid siseorganeis ja näärmeis (nälg, kehatemp) 3. propriotseptiivsed- retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid. Aistingud on adekvaatsele ärritajale reageerimise vorm- ärritajal peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, ka intensiivsus ja vältus. Psühhofüüsika- distsipliin, mis pühendub tunnetusprotsesside eksperimentaalsele mõõtmisele. Gustav Theodor Fechener Põhimõisted Läved (absoluutsed lävi, eristusläved) & tundlikkus Alumine lävi Ülemine lävi Eristuslävi
Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel eristatakse: 1) Eksterotseptiivseid aistinguid – retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega(nägemine, kuulmine , haistmine, maitsmine, kompimine); 2) Interotseptiivseid aistinguid – retseptorid asuvad siseorganeid ja näärmeis(nälja-, kehatemperatuuri-, tasakaalu- jmt aistingud); 3) Propriotseptiivseid aistinguid – retseptord asuvad tihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid. Aistingute üldised seaduspärasused Mitte igasugune ärritus ei kutsu esile aistingut. Aistingud on neile adekvaatsetele ärritajatele reageerimise vorm. St , et ärritajal peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, alles siis muundub ärrituse energia teadvuse faktiks. 21 Psühhofüüsika uurig psüühiliste elamuste ning nendele vastavate füüsiliste ärritajate
Paiknemiskoha ja suunatuse alusel: eksterotseptiivsed aistinud retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskk. tulevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) interotseptiivseid aistinguid retseptorid asuvad seseorganeis ja näärmeis (nälja-, kehatemp-, tasakaaluaistingud jmt.) propriotseptiivsed asitingud retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi asitinguid. Seaduspärasused Ärritajal peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, alles siis muundub ärrituse energia teadvuse faktiks. Psühhofüüsika uurib psüühiliste elamuste ning nendele vastavate füüsiliste ärritajate muutuste vahelisi kvantitatiivseid seoseid. (rajajaks G. T. Fechner) Tundlikkuse alumine absoluutne lävi ärritaja min mõjumäär, mis kutsub esile vaevumärgatava aistingu.
- eksterotseptiivseid aistinguid – retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tutlevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) - interotseptiivseid aistinguid – retseptorid asuvad siseorganeis ja näärmeis (nälja-, kehatemperatuuri-, tasakaalu- jms aistingud) - propriotseptiivseid aistinguid – retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid. Aistingu tekkimine toimub analüsaatoriks nimetatud kompleksi vahendusel. Analüsaatori töö on reflektoorne. Põhimõtteliselt tekib aisting järgneva skeemina: On ärritajad (, mille energia sisaldab infot maailma kohta), kes stimuleerivad retseptoreid, kus retseptorite eritus saadab (ärritajatelt saadud muundatud energia) närviimpulsid kesknärvisüsteemi. Seejärel edastab sensoorne närv kodeeritud info kesknärvisüsteemi
1. kontaktne ja taktiline (komp, maits, puudutus) 2. distantne retseptsioon (näg, kuul, haist) Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel: 1. eksterotseptiivsed aistingud- retseptorid keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega. (komp, maits,näg, kuul, haist) 2. introtseptiivsed aistingud- retseptorid siseorganeis ja näärmeis (nälg, kehatemp) 3. propriotseptiivsed- retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid. Aistingud on adekvaatsele ärritajale reageerimise vorm- ärritajal peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, ka intensiivsus ja vältus. Psühhofüüsika- distsipliin, mis pühendub tunnetusprotsesside eksperimentaalsele mõõtmisele. Põhimõisted Läved (absoluutsed lävi, eristusläved) & tundlikkus Alumine lävi Ülemine lävi Eristuslävi järelduste tegemise vormid mõtlemises Järeldus on 1 mõtlemisvorme
„mõttelise kehast väljumise“ ajal ilmnes hallutsinatsioonidega seotud ajupiirkonnas tugev aktiivsus. Eriti väikeajus esinenud suur aktiivsus annab tunnistust tudengi „virtuaalse kehast väljumise“ ajal tajutud keha virtuaalsetest liikumistest. Ka tegevuse seiramisega seotud ajupiirkonnad ( nagu näiteks orbitaal-eeskäärude keskmine, vasakpoolne ja kõrgem osa ) olid aktiveerunud. Katsealuse tervis oli hea ja ajus ei esinenud mingeid hälbeid ehkki oli ta võimeline endale looma kinesteetilisi nägemusi ja motoorset liikumist peegeldavaid kujutluspilte. 2.4 Analoogiline meetod Verbaalne ja kogemuslik ( ehk empiiriline ) mõistmine on need kaks absoluutset vormi, mille kaudu või mille põhjal on võimalik teistele inimestele midagi õpetada või edasi anda millegi mõistmist. Näiteks üks asi on armastust kirjeldada aga hoopis teine on seda ise kogeda, üks asi on kirjeldada maavälist elu aga hoopis teine on seda oma silmaga näha jne. Verbaalne mõistmine alati
annaabi.ee 
