· tasakaaluvõime arendamisele · rütmitunde täiustamisele · võimele orienteeruda ruumis · võimele lihaseid tahtlikult lõdvestada · oskusele muuta liigutuste struktuuri vastavalt vajadustele liigutusliku improvisatsioonivõime arendamiseks. Osavusharjutustega on võimalik arendada sportlikust erialast sõltuvaid tunnetusi: distantsi- ja ruumitunnetust, pingutusetunnetust, ajatunnetust, keskkonnatunnetust, vahenditunnetust, vastase- või partneritunnetust. Sõltuvalt kinesteetilise tundlikkuse peensusest võib rääkida teatud "liigutuslikust intelligentsusest".Osavus- ja koordinatsiooniharjutuste sooritamine on efektiivne siis, kui nende keerukus on diapasoonis 7590% maksimaalsest, sest sel juhul ei teki analüsaatorite kiiret väsimist ja summaarne tööhulk on piisavalt suur. Osavus- ja koordinatsioonivõimete arendamisel tuleb silmas pidada harjutuste keerukuse astet, sooritamise intensiivsust, harjutuste kestust, puhkepauside kestust, tegevust puhkepauside ajal
Nende valimisele ma kulutan palju aega. Minu arvates, mul on kombineeritud õpistiil. Mina teen kõike, mis on seotud visuaalse õpistiiliga: kasutan visuaalseid näitvahendeid – pildid, kaardid, graafikud, skeemid; kasutan värve ja teisi kirja efekte; kujundan pealkirjad, märgistan terminid ja muu oluline info; konspekteerin; joonistan ja kirjutan seletamise käigus. Ka mina õpin tegevuse käigus ja õpin näidisvahendite ja õppevahenditega manipuleerides. See kuulub kinesteetilise õpistiilile. Õppimisel mind väga aitab minu visuaalne ja taktiilne mälu. Mulle väga meeldib poeesia, ja seepärast mina tihti õppin luuletusi. Minu arvates, see väga aitab mind oma mälu treenida. Mina saan aru, et oma õppimises mul on vaja palju muuta ja teha nii, et minust saj edukas õppija. Mul on vaja rohkem süveneda oma õpingutesse, keelebarjääri üle astuda, rohkem jalutada ja tegeleda aktiivse tegevusega. Prof
· ülevaade on olemas ilma ühegi kahtluse varjuta AUDITIIVSE sõnavara: kõla rütm toon monotoonne vali tumm heli rõhutama hüüdma küsima kõlatu helistama kuulutama kriiskav arutama vaikus · samal lainepikkusel · täielik kooskõla · see on minu jaoks täielik hiina keel · räägin kurtidele kõrvadele · ennekuulmatu uudis · muusika minu kõrvadele · kõik on selgelt väljendatud · sõnaselge · võtan sind kuulda · luba, ma seletan · kuula iseend KINESTEETILISE sõnavara: puudutama käsitlema kontakteeruma lükkama kõva kare külm soe käsile võtma käegakatsutav hoidma kannatama taluma riivama · ma võtan sinuga ühendust · haaran mõttest kinni · haakusin kohe selle teemaga · kui sa kergitaksid saladuskatet · mul tuleb kananahk ihule · külmavärinad üle selja · kindel alusmüür · pea hoogu · tunnen iga ihukarvaga · kontrolli ennast · mulle tundub, et... HARJUTUS
end õigustanud üldkehalise ettevalmistuse, spetsiaalse painduvuse ja jõutreeningu osas. Liigutuste spetsiaalseid imitatsiooniharjutusi kuival on kasutatud ainult ujumise algõpetuse perioodil. Tehnikaalase ettevalmistuse metoodika mudelite abil eeldab aga senisest laialdasemat imitatsiooniharjutuste kasutamist ka sportliku täiustamise ja kõrgema spordimeisterlikkuse etappidel. Imitatsiooniharjutuste eesmärgiks on liigutustesiseste orientiiride süsteemi loomine, õige kinesteetilise tunnetuse arendamine, enesekontrollivõtete omandamine. Kõik see aitab kaasa edaspidisele vilumuste kujunemisele või tehnika täiustamisele. Et suurendada kinesteetilist tundlikkust ja kujundada sügavam liigutuslik ettekujutus liigutusmälus, tuleb asendite imiteerimisel sooritada staatilisi pingutusi asendites õiges suunas ning samaaegselt võimalikult paljudele lihasgruppidele korraga. (Haljand, Tamp, Kaal 1984: 5)
Päris üheseid järeldusi siin teha ei maksa. On otstarbekas lapsele asja tutvustades kasutada ära kõiki tema taju liike. Mida rohkem katsumiskogemusi lapsel on, seda tõenäolisemalt ta seda tajuliiki ka hiljem kasutab. Tavaarenguga lapsed aktiivselt uurivad asju kätega. VAA lapsed ei pruugi seda iseseisvalt osata teha. Kui neid õpetada, oskavad nad ka seda tajuliiki ära kasutada, kuigi on probleeme. Väike mahajäämus tavalastega ikkagi on. Kinesteetilise taju probleemid. Võimaldab meil tajuda oma keha ruumis, mis positsioonis keha parasjagu on. Ainuke tajuliik, mis saab infot keha seest, ülejäänud tajuliigid keskendunud sellele, et saame infot väljastpoolt. Kinesteetilise taju alusel saame otsustada, kui kiiresti me parasjagu liigume, mis positsioonis oleme ja mis poosis. On leitud, et kinesteetilise taju probleemid on ÜÕR lastele üsna iseloomulikud. Sellega on seletatav nende füüsiline kohmakus
kaudu), auditiivselt (kuulmise kaudu) ja kinesteetiliselt (tegevuse kaudu). Kahele või kolmele õpilasele valmistab nimetatud viisidel õppimine probleeme. Ülejäänud õpilased eelistavad kasutada neist ainult üht õppiviisi: kas visuaalset, auditiivset või kinesteetilist. (Ficher, 1999) Visuaalse õpistiiliga õpilasele meeldib asju näha ja ettekujutada. Auditiivse õpistiili eelistajale meeldib uusi ideid kuulata ja neist rääkida. Kinesteetilise õpistiili pooldajale meeldib õppida käelise tegevuse kaudu või midagi praktilist läbi tehes. Seega kui õpilane saab ühel konkreetsel viisil õppimisega hästi hakkama, meenub talle tema hea ennesetunne, siis tõenäoliselt saab sellest tema õpistiil ja –harjumus. (Burnett, Jarvis, 2004) Gary Burnetti ja Kay Jarvise (2004) jõudsid järeldusele, et informatsiooni vastuvõtmise viis võib mõjutada eelistatud õpistiili ja –harjumuste väljakujunemist. Heade
2. Psüühiliste protsesside klassifikatsioon. a. Tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine b. Emotsionaalsed protsessid c. Toimingute käivitavad ja suunavad protsessid 3. Aistingute klassifikatsioon. a. Nägemine b. Kuulmine c. Haistmine d. Maitsmine e. Kompimine f. Temperatuuri-, kinesteetilise, vibratsiooni-, tasakaalu-, valu, orgaanilise tundlikkuse jmt aistingud. 4. Psühholoogiate klassifikatsioon. a. Eelteaduslik b. Filosoofiline 1 c. Teaduslik 5. Psühholoogia peamised ülesanded. Psühholoogia üldine ehk tunnetuslik funktsioon on mõista inimese olemust, teda
Päris üheseid järeldusi siin teha ei maksa. On otstarbekas lapsele asja tutvustades kasutada ära kõiki tema taju liike. Mida rohkem katsumiskogemusi lapsel on, seda tõenäolisemalt ta seda tajuliiki ka hiljem kasutab. Tavaarenguga lapsed aktiivselt uurivad asju kätega. VAA lapsed ei pruugi seda iseseisvalt osata teha, kui neid õpetada, oskavad nad ka seda tajuliiki ära kasutada, kuigi on probleeme. Väike mahajäämus tavalastega ikkagi on. Kinesteetilise taju probleemid. Võimaldab meil tajuda oma keha ruumis, mis positsioonis keha parasjagu on. Ainuke tajuliik, mis saab infot keha seest, ülejäänud tajuliigid keskendunud sellele, et saame infot väljastpoolt. Kinesteetilise taju alusel saame otsustada, kui kiiresti me parasjagu liigume, mis positsioonis oleme ja mis poosis. On leitud, et kinesteetilise taju probleemid on ÜÕR lastele üsna iseloomulikud. Sellega on seletatav nende füüsiline kohmakus
tervikuna. Ma mõistsin, et protsess on pöördvõrdeline, sest vigastusega toimetulekul on elukutse käigus saavutatud kompententsist kasu. On hämmastav, kuidas keha hakkab kasutama väga baasmehaanilisi ümberprogrammeerimise tehnikaid, et vigastatuna tantsimisse naasta, kuid mitte ainult. Muude igapäevaste normtegevuste nagu wc-s käimise ja tavapärases asendis magamise juurde tagasipöördumine on läbi visualiseerimise ja kinesteetilise kehatunnetuse palju lihtsam. Käesolev seminaritöö võiks leida kajastust terapeutide ja taastusraviarstide praktikas, kellel on anatoomiline pädevus, aga sageli pole välja töötatud teadlikku kehapõhist mõtlemist. Oma juhtumi puhul avastasin, et asjakohast nõu taastumise kohta pidin ise otsima ja tõlgendama, kuna taastusravi terapeut soovitas mul oma tantsualaseid teadmisi rakendada Intervjuudest selgus, et taastumise juures on õige mõtlemine üsna määrava tähtsusega ja
ekspressiivsest kõnest oluliselt parem. Üksikhäälikutena olid olemas kõik häälikud (välja arvatud R), kuid sõna järelekordamisel või nimetamisel moondus sõna häälikstruktuur. Laps otsis õiget hääldusasendit, ilmnesid raskused sõna järele kordamisel. Hääldusasendi otsimine, moodustuskohalt lähedaste häälikute segistamine seondub motoorse aferentse alaaliaga (diagnoositud Laural 4 aasta vanuses). Motoorse aferentse alaalia puhul on esikohal oraalne apraksia kinesteetilise analüüsi puudulikkuse tõttu. Motoorse eferentse alaalia puhul kannatab kõne dünaamika. Raskusi tekitab sõna sujuv hääldamine, üleminek ühelt silbilt teisele. Raskused sõna järelekordamisel võivad viidata ka sellele, et lapse verbaalne lühimälu oli nõrk või olid järelekorratavad sõnad lapse jaoks liiga keerulise häälikulise struktuuriga. Vanuses 2.2 viibis Laura uuringutel Tallinna Lastehaiglas. Logopeedi hinnang lapsele oli: lapse kõne areng on pidurdunud
korda" on liidetud. ,,Missugune on summa?" Nii jõutakse mõisteni: ,,Niimitu korda võtsin niimitme kaupa". II tunnil võetakse võrdseid gruppe mitte üksi konkreetselt, vaid kasutatakse juba ka pildikaarte võrdsete hulkadega. Sellel tunnil pööratakse põhitähelepanu väljenditele/küsimustele: ,,Mitme kaupa võtsid?" ja ,,Mitu korda võtsid?" sisu täpsustamisele ja diferentseerimisele. Kasutatakse kinesteetilise taju abi, see tähendab hoogsaid käte liigutusi, mis sooritavad ja imiteerivad ,,haaramisliigutusi". Näiteks: õpetajal on laual 3-me kaupa 4 gruppi kuubikuid. Õpetaja ütleb lastele, et tema hakkab võtma kuubikuid, lapsed aga teevad kohal samasuguseid liigutusi kaasa. Liigutusi sooritatakse hästi hoogsalt ja laialt. Seejuures fikseeritakse mitu korda võeti. Ka selle tunni kehakultuuripaus pühendatakse niisugusele võtmisele (maast).
Oluline on, et õpilased mõistaksid ja oskaksid väärtustada erinevust „klassist väljapoole jääva ja aitame kaasa klassi rahumeelsuse ja õpilaste tähelepanu püsimisele; see on abiks ka positiivse klassiruumi jääva“ vahel ning iga „ruumi“ ja „koha“ otstarvet. Mõned lapsed toovad kogu oma suhtlemistooni hoidmisel.3 Kui meil siis on vaja tõsta häält konkreetsele asjale tähelepanu tõm- kinesteetilise energia ja valjud hääled klassikeskkonda ning ei kohanda ega jälgi oma liigutusi bamiseks või oma nördimuse või isegi viha väljendamiseks (7. peatükk), avaldab see küllaldast ja häält olukorrale vastavalt (alates lk 53). mõju ja muljet. Tõstes häält, et midagi rõhutada või tähelepanu tõmmata, on abi sellest, kui
annaabi.ee 
