omavahel ära vahetada, ilma et liikumine muutuks. Kõrgpaari puhul kontaktpinna pindala on võrdne nulliga, mis tähendab et esineb kas punkt- või joonkontakt. Kõrgpaarid on mittepööratavad. Liitpaarideks nimetatakse mitmest paarist ning üht ja sama liikumist andvaid paare. Näiteks kuullaager 14) Kinemaatiline paar saab eksisteerida, kui tema sidemete arv s=1...5. Kui s=0, siis kinemaatilist paari veel ei ole (keha võib liikuda ruumis täiesti vabelt igas suunas, pole millegagi piiratud), kui s=6, siis kinemaatilist paari enam ei ole (keha on täielikult jäigalt kinni, liikumine võimatu) 15) Ruumis vabalt liikuval kehal on kuus vabadus astet (iga teljesihiline liikumine + iga telje ümber translatoorne liikumine) 16) Kinemaatiline ahel koosneb kinemaatiliste paaridega ühendatud lülidest. a) Tasandiline ahel b) Ruumiline ahel c) Suletud ahel
Käikude vahetamiseks nihutatakse hammasrattaid või hammasmuhvi piki veetavat võlli. Sõltuvalt auto edasiliikumiseks ettenähtud käikude arvust on kasutusel kolme-, nelja- jne. käigukastid. Käikude vahetamiseks kasutatavate nihutatavate hammasrataste või muhvide arvu järgi eristatakse kahe- ja kolmeastmelisi käigukaste. Käigukasti eelis variaatorite ees on järgmine, et see võimaldab astmelist kinemaatilist ja jõu parameetrite muutmist protsessis, kus energiat antakse mehhanismi sissetulevalt võllilt selle väljuvale võllile. Ülekande energia astmelise parameetri muutust võimaldadakse kahte moodi ümber lülitades. Poolautomaatse juhtimise puhul vähendatakse operatsioonide arvu, mis on vajalikud üleminekul järgmisele käigule. Joonisel 1. on näidatud käigukasti skeem kahe kiiruse võimaldamiseks väljuvale võllile liigutades hammasrataste plokki pikki sisemist võlli. Joonisel 2
Olgu siin toodud üks näide - arvutiga kontrollitav Ubbelohdi viskosimeeter (Schott KPG Ubbelohde Viscometer), mis on kasutatav vedelike viskoossuse määramiseks temperatuuridel kuni 363 K (90 oC) (praeguseks limiteeritud termostaadi poolt) vahemikus 0,3 kuni 100 mm2/s (cSt). Seadme skeem on toodud joonisel 1.5. Joonis 1.5. Arvutiga kontrollitav Ubbelohde viskosimeeter. Allikas http://www.ltp-oldenburg.de/ubbelohde_vi.htm Kinemaatilist viskoossust väljendatakse ka tingühikutes. Tingviskoossust - suhtelist viskoossust - mõõdetakse spetsiaalsetes viskosimeetrites, mis mõõdavad viskoossust tingviskoossuse ühikutes - Redwoodi sekundites, Engleri kraadides, Saybolt universaal-ja furoolsekundites. Kasutusel on kolm eri tüüpi viskosimeetreid: 1) Redwoodi viskosimeeter, mida tuntakse standartse Briti viskosimeetrina. Mõõdab Redwoodi sekundeid
Vabadusasmeid 1, sidemeid 5. 5) Rotatsioonipaar rotatsioon ümber ühe telje. Vabadusastmeid 1, sidemeid 5. 6) Kruvipaar rotatsioon ümber ühe telje, ja sellega seotud funktsionaalne translatsioon piki sama telge: y = f(y). Vabadusastmeid 1, sidemeid 5. 2. Joonestada kinemaatiline ahel ja mehhanism. Kinemaatilise ahela moodusavad kinemaatiliste paaridega seondatud lülid. Mehhanismiks nimetatakse kinemaatilist ahelast, mille kõik lülid sooritavad täielikult määrtud liikumise juhul, kui ette anda ühe või enama lüli liikumine suvaliselt valitud lüli suhtes. Lüli, millel on ette antud liikumssedaused on ette antud, on vedav lüli, lüli, mille liikumine on vedavate lülide liikumissedaustega määratud on veetav lüli. Joonisel: II joonis kinemaatiline ahel, vänt 1 on vedav lüli, vahelüli on keps 2 ja veetav lüli kolb. 3
ja selle kohal avatud taeva puhul ööpäevaringselt toimiv satelliitidel põhinev süsteem, mille kasutaja võib määrata oma asukoha ning liikumiskiiruse ja –suuna. GPS-vastuvõtja võtab vastu satelliitide signaale ja määrab nende abil oma asukoha kosmilise trilateratsiooni (kolmnurkade lahendamine küljepikkuste järgi) meetodil. Üks põhilisemaid tänapäeva GPSi mõõtmismeetodeid on RTK. Pea igale maamõõtjale tuttav tähekombinatsioon RTK tähistab reaalajas kinemaatilist mõõtmisviisi (Real Time Kinematic), mis võimaldab saavutada plaanilise asendi täpsust 1 cm + 2 ppm ja vertikaalsuunalist täpsust 2 cm + 2 ppm. RTK on kindlasti tänapäeva maamõõdutöödes enim kasutust leidev meetod. Lisaks laieneb kasutus ka erinevate mehhanismide juhtimisele (nt tee-ehitus jpm). RTK ei ole viimaste aastate tehnoloogia, see jõudis kasutajateni 1993. aastal kui valmisid selleks vajalikud riist- ja tarkvaralised lahendused
külgmises kaanes. Käikude vahetamiseks nihutatakse hammasrattaid või hammasmuhvi piki veetavat võlli. Sõltuvalt auto edasiliikumiseks ettenähtud käikude arvust on kasutusel kolme-, nelja- jne. käigukastid. Käikude vahetamiseks kasutatavate nihutatavate hammasrataste või muhvide arvu järgi eristatakse kahe- ja kolmeastmelisi käigukaste. Käigukasti eelis variaatorite ees on järgmine, et see võimaldab astmelist kinemaatilist ja jõu parameetrite muutmist protsessis, kus energiat antakse mehhanismi sissetulevalt võllilt selle väljuvale võllile. Ülekande energia astmelise parameetri muutust võimaldadakse kahte moodi ümber lülitades. Poolautomaatse juhtimise puhul vähendatakse operatsioonide arvu, mis on vajalikud üleminekul järgmisele käigule. Joonisel 1. on näidatud käigukasti skeem kahe kiiruse võimaldamiseks väljuvale võllile liigutades hammasrataste plokki pikki sisemist võlli. Joonisel 2
) Fraktsioonkoostis on üksikute süsivesinikfraktsioonide väljakeenud maht kindlal temperatuuril. 10. Mis temperatuuride vahemikus keevad autobensiinid ja diislikütused? B30-120, D180-360 11. Mida iseloomustab vedelkütuste viskoossus? Milliseid viskoossusi vedelkütuste iseloomustamiseks kasutatakse? voolavust: kinemaatiline, dünaamiline, engleri kraad 12. Kinemaatilise ja dünaamilise viskoossuse ühikud. m2/s; Pa*s 13. Kuidas kinemaatilist viskoossust laboratooriumis määratakse? Esitage valem arvutamiseks. lastakse voolata piirist piirini ja võetaske aeg. V= c*t 14. Kinemaatilise ja dünaamilise viskoossuse vaheline seos. 15. Esitage nafta süsivesinikkoostis. alkaanid, nafteenid(tsükloalkaan), vähem aromaatseid ühendeid 16. Nimetage nafta põhifraktsioonid. bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut 17. Nimetage nafta süsivesinikkoostise komponendid. alkaanid, nafteenid(tsükloalkaan),
Käikude vahetamiseks nihutatakse hammasrattaid või hammasmuhvi piki veetavat võlli. Sõltuvalt auto edasiliikumiseks ettenähtud käikude arvust on kasutusel kolme-, nelja- jne. käigukastid. Käikude vahetamiseks kasutatavate nihutatavate hammasrataste või muhvide arvu järgi eristatakse kahe- ja kolmeastmelisi käigukaste. Käigukasti eelis variaatorite ees on järgmine, et see võimaldab astmelist kinemaatilist ja jõu parameetrite muutmist protsessis, kus energiat antakse mehhanismi sissetulevalt võllilt selle väljuvale võllile. Ülekande energia astmelise parameetri muutust võimaldadakse kahte moodi ümber lülitades. Poolautomaatse juhtimise puhul vähendatakse operatsioonide arvu, mis on vajalikud üleminekul järgmisele käigule. Joonisel 1. on näidatud käigukasti skeem kahe kiiruse võimaldamiseks väljuvale võllile liigutades hammasrataste plokki pikki sisemist võlli. Joonisel 2
0,95 on 40 m (kõrgusmäärang 60m) pikaajaliste vaatlustega umbes 10m. Kinemaatiline kohamäärang.Klassikalisel kinemaatilisel kohamäärangul asub ühe vastuvtja tugipunktis,säilitades lukustuse vähemalt nelja satelliidiga.Mõõtmisel kasutatakse faasipseudokauguseid ja määratakse vektorid tugipunktist määratavatesse punktidesse. Klassikaline kinemaatiline mõõtmine kasutab andmete järeltöötlust.Kasutatakse nn. STOP&GO või pidevat kinemaatilist meetodit. Reaalajas kinemaatilisel mõõtmisel RTK lahendatakse meetodil kuid andmeid saadakse praktiliselt kohe.Ühenduseks tugijaamaga kasutatakse raadiosidet andmeedastuse kiirusega 2400-19200 bbs. Reaalajas kinemaatilisel mõõtmise eriliigi nn,on the fly puhul kasutatakse kahesageduselisi
vastuvõtja on paigaldatud lennukile või laevale. Enne mõõtmiste algust tuleb aga lahendada algtundmatud (näiteks staatilisel meetodil). Mõõtmiste ajal peab vastuvõtja fikseerima pidevalt vähemalt nelja satelliiti. Kui signaal katkeb, tuleb mõõtmisi korrata. Praktiliselt saab seda meetodit kasutada täiesti avatud maastikul (ka avamerel). Statsionaarse ja liikuvjaama vahekaugus võib ulatuda kuni 30 kilomeetrini. Pidevat kinemaatilist meetodit 8 kasutatakse liiklusvahendite liikumistrajektooride jälgimiseks, näiteks aeropildistamisel. Liikuv vastuvõtja registreerib asukoha teatud ajavahemike järel või välise ärrituse mõjul (näiteks aerofotokaamera katik). Kui mõõdistamine õnnestub, saadakse liiklusvahendi liikumistrajektoor mõne sentimeetri täpsusega. Kinemaatiline (Stop and Go) meetod
Erinevate õlide sobivust teatud välistemperatuuri vahemikus iseloomustab järgmine tabel: ( vt. Tabel 2) Venemaa mootoriõlide tähistus ( viskoossuse järgi ) Erineb SAE omast, kuigi süsteem on analoogne. Kehtib GOST 17479.1 85. Talveõlidel 4 klassi: 3z, 4z, 5z, 6z Suveõlidel 8 klassi: 6, 8, 10, 12, 14, 16, 20, 24 Aastaringsetel õlidel 10 klassi: näit. M-4z/6B1 M-5z/10G1; M- 6z/12G1 jne. Vene õlidel tähistuse teine number näitab kinemaatilist viskoossust +100oC juures mm2/s. Õli mark Kin. viskoossus + 100 o C Hangumistemperatuur o C M-6z/ 12G1 min 12 - 30 M-5z/ 10G1 10 11 - 38 M-4z/ 6B1 5,5 6,5 - 42 M-10G2k 11 11,5 - 15 Mootoriõlide kvaliteedi klassifikatsioonid API klassifikatsioon
hõõrdepinge erinevate kihtde vahel, - absoluutse viskoossuse tegur dünaamiline viskoossus (Pas), - kiirusgradient, A- kihtide vaheline pindala m2, - kinemaatiline viskoossustegur Mõlemad viskoossused olenevad vedeliku liigist, temperatuurist ja rõhust ning määratakse katseliselt viskosimeetri abil.vedeliku soojenedes viskoosus väheneb, rõhu tõustes suureneb. Kinemaatilist viskoossust saab arvutada J. Poiseulle' valemist. Kui vesi on 18°C siis võiks võtta =10-6 (m2/s). Küllastunud auru rõhk rõhk, mille juures hakkab vesi keema ja muutub auruks. Rõhu väärtus oleneb vedelikust ja selle temperatuurist. Temperatuuri tõustes küllastunud auru rõhk suureneb ja vastupidi. Kinnistes süsteemides ja suurtel kiirustel võib tekkida rõhu langus ja vesi hakkab keema madalama temperatuuri juures. Vedelik seguneb
Olgu siin toodud üks näide - arvutiga kontrollitav Ubbelohdi viskosimeeter (Schott KPG Ubbelohde Viscometer), mis on kasutatav vedelike viskoossuse määramiseks temperatuuridel kuni 363 K (90 oC) (praeguseks limiteeritud termostaadi poolt) vahemikus 0,3 kuni 100 mm2/s (cSt). Seadme skeem on toodud joonisel 1.5. Joonis 1.5. Arvutiga kontrollitav Ubbelohde viskosimeeter. Allikas http://www.ltp-oldenburg.de/ubbelohde_vi.htm Kinemaatilist viskoossust väljendatakse ka tingühikutes. Tingviskoossust - suhtelist viskoossust - mõõdetakse spetsiaalsetes viskosimeetrites, mis mõõdavad viskoossust tingviskoossuse ühikutes - Redwoodi sekundites, Engleri kraadides, Saybolt universaal-ja furoolsekundites. Kasutusel on kolm eri tüüpi viskosimeetreid: 1) Redwoodi viskosimeeter, mida tuntakse standartse Briti viskosimeetrina. Mõõdab Redwoodi sekundeid. Redwoodi sekundid on aeg, mis kulub 50 ml testitava vedeliku
maksimaalväärtuse freesi hamba töödeldava detailiga kontaktist väljumise momendil, mille järel langeb miinimumini. Tulemuseks on freesi ebaühtlane koormamine, mis tekitab tõukeid lõikeprotsessis. Kruvihammastega freesi kasutamisel ei muutu ainult laastu paksus, vaid ka laius. Kruvihammastega freesiga freesimisel võib luua niisuguseid tingimusi, et lõikeprotsessi mis tahes momendil on laastu summaarne ristlõikepind konstantne. Silinderfreesiga freesimisel võib kasutada kahte kinemaatilist skeemi. Vastufreesimisel on freesi ja tooriku kontakti tekkimiskohas freesi pöörlemis- ja tooriku ettenihkesuunad vastassuunalised. Pärifreesimisel on freesi ja tooriku liikumised samasuunalised . Vastufreesimisel muutub laastu paksus nullist maksimaalväärtuseni , pärifreesimisel maksimaalselt nullini. Seejuures püüab vertikaalne lõikejõu komponent vastufreesimisel toorikut laualt lahti tõmmata. Pärifreesimisel surutakse toorik vastu pingi töölauda. Freesipingid
Tihvti 2 pikkus võrdub liugurite vahekauguse ja süvendi sügavuse summaga. Järelikult on võimalik nihutada vaid ühte liugurit blokeerides samaaegselt teised liugurid. Joonis 35:Liugurite lukustus mehhanism. 1. Liugurid 2. Fiksaatori lukk 3. Fiksaatori pesad 4. Fiksaatorid 5. Korpus 6. Fiksaatori kork koos vedruga 32 Autokäigukasti väike käikude arv (3 . . . 5) võimaldab kasutada lihtsat kinemaatilist skeemi. Kõik hammasrattad on siin kaldhammastega ja alalises hambumises. Lülitamine toimub sünkronisaatoritega. Ülekande kasutegur on suur, sest põhikäikude puhul ei ole hambumises rohkem kui kaks hammasrattapaari. Otsekäigu puhul puudub aga hambumiskadu üldse. Joonis 36:Esiveolise auto 5 käigulise käigukasti skeem koos käikude lülitusskeemiga. Auto käiguvahetuse ajal on sidur lahutatud ja auto liigub hooga edasi. Et käigud
Tiheduse ühik SI süsteemis on kilogramm kuupmeetri kohta (kg/m3). Kütuse tihedus kasvab rõhu suureneρmisel ja väheneb temperatuuri tõustes. Kütuse tihedus määratakse 20 oC juures. Diiselkütuse tihedused on vahemikus 830-890 kg/m3 (0,83 – 0.89 g/cm3); Masuutide tihedused on vahemikus 900-1000 kg/m3 (0,9 – 1 g/cm3); Kütuse viskoossus on suurus, mis iseloomustab kütuse sisehõõrdumist. Eristatakse dünaamilist viskoossust (η) kinemaatilist viskoossust (ν). Dünaamilise viskoosuse definitsioon põhineb laminaarse voolamise puhul kehtival Newtoni seadusel. Laminaarsel voolamisel torus kasvab vedeliku voolamiskiirus (v) nullist (toru seina lähedal) suurima väärtuseni (toru teljel), kiiremini liikuvad kihid tõmbavad kaasa aeglasemalt liikuvaid, mis omakorda pidurdavad kiiremini liikuvaid. Dünaamilise viskoossuse pöördsuurust η-1 nimetatakse voolavuseks. Newtoni seaduse
Kui vedelik, mille dünaamiline viskoossus on 1 Pa·s, pannakse kahe paralleelse plaadi vahele ja ühte plaati nihutatakse jõuga 1Pa, liigub see plaat 1 sekundi jooksul sellise teepikkuse võrra, mis on võrdne vedelikukihi paksusega. Dünaamilise viskoossuse pöördväärtus on voolavus. Mida väiksem viskoossus, seda voolavam on vedelik. Viskoossus alaneb temperatuuri tõustes. Vedeliku viskoossuse iseloomustamiseks kasutatakse sageli kinemaatilist viskoossust, mis arvutatakse Pindpinevus (, N/m) - energiahulk, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra. Pindpinevus on tingitud pinnal asuvate molekulide energiaülejäägist, võrreldes vedeliku sees asuvate molekulidega. Kuna pinnakihi molekulidele mõjuvad jõud on suunatud vedeliku sisse, võtab vedelikupiisk kera kuju. Pindpinevus väheneb temperatuuri tõustes.
annaabi.ee 
