PAA jagatakse mitteionogeenseteks (nt etoksu-ruhma sisaldavad estrite derivaadid) ja ionogeenseteks.Viimased võivad sõltuvalt nende dissotsiatsioonist vesilahuses olla katioonaktiivsed (nt moned alkaloidid) voi anioonaktiivsed (nt pesemisvahendid). 50. Pindaktiivsed ained. Vähendavad pindpinevust, näiteks seep, parkained ja värvained. Need on ained, millel on poolkolloid omadused. 51. Kolloidsüsteemide stabiilsus. Termodünaamiliselt ebastabiilne. Püsivus seisneb kineetilistel iseärasustel e kineetiliselt stabiilne. Stabiilsuse põhjustab kolloidosakese elektriliselt laetud pind. => elektriline kaksikkiht. Kolloidlahused on stabiilsed kui on eemaldatud elektrolüüdid, mis vähendavad lahuse püsivust ja segavad uurimist. 52. Agregatiivne püsivus, koagulatsioon, koagulatsioonilävi ja selle arvutamine, Shultze-Hardy reegel. Agregatiivne püsivus – aine võime mitte muuta enda agregaatolekut.
teatud kindla orientatsiooni. Pindaktiivne aine on keemiline aine, millel on võime vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist. Levinuimad pindaktiivsed ained on seebid, detergendid, dispergendid, sünteetilised pesemisvahendid. 9. Kolloidsüsteemide stabiilsus. Termodünaamiliselt ebastabiilne dG = s ds, e. dG on negatiivne kui pindala väheneb. Seega peab püsivus seisnema kineetilistel iseärasustel. Võib ka öelda et kolloidsüsteemid on termodünaamiliselt labiilsed, aga kineetiliselt stabiilsed. Tõmbuvad atraktsioonijõudude toimel, mis vähenevad ligikaudu võrdeliselt 1/R 2 kui R on osakeste vaheline kaugus. Nendel interaktsioonidel palju pikem ulatus kui üksikaatomite korral. Vastu töötavad näiteks kaitsev kile, samamärgilised laengud osakeste pinnal jne 10. Agregatiivne püsivus, koagulatsioon, koagulatsioonilävi ja selle arvutamine, Shultze-Hardy reegel.
annaabi.ee 
