Johan Laidoner oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. · Vabadussõja algul tuli Soome kaudu Eestisse, kus nimetati 14. detsembril Operatiivstaabi ülemaks. · 23. detsembrist 1918 Sõjavägede ülemjuhataja. · 20. jaanuaril 1919 ülendati pärast Narva tagasivallutamist kindralmajoriks. · 26. märtsil 1920 lahkus omal soovil ülemjuhataja kohustest ning ülendati kindralleitnandiks. Jaan Soots oli Eesti sõjaväelane ja poliitik. 1917. aastal läks Soots Kiievisse lendurvaatlejate kooli, pärast selle lõpetamist kutsuti Vene sõjavägede ülemjuhataja staapi. Venemaal olevate keeruliste olude tõttu õnnestus tal Vene sõjaväest pääseda ja naasta Eestisse. Selleks ajaks oli tal teenitud Püha Stanislavi, Püha Anna ja Püha Vladimiri orden. detsembril 1917 sai Soots I Eesti jalaväediviisi staabiülemaks ja Johan Laidoneri ametisse asumiseni 5. jaanuaril 1918 ka
juurde. * 4. aprillil 1918 ülendas tollal illegaalselt tegutsenud Eesti Ajutine Valitsus Johan Laidoneri polkovniku auastmesse. Vabadussõda * Vabadussõja algul tuli Soome kaudu Eestisse, kus nimetati 14. detsembril Operatiivstaabi ülemaks. * 23. detsembrist 1918 Sõjavägede ülemjuhataja. * 20. jaanuaril 1919 ülendati pärast Narva tagasivallutamist kindralmajoriks. * 26. märtsil 1920 lahkus omal soovil ülemjuhataja kohustest ning ülendati kindralleitnandiks. Poliitiline tegevus 1921--1929 aastani oli ta Riigikogu 1., 2. ja 3. koosseisu liige, kuulus Põllumeestekogude rühma. 1925 vahendas Johan Laidoner Rahvasteliidu komisjoni esimehena Türgi ja Iraagi piiritülisid. Laidoneri soovitusel otsustati anda Mosul Iraagile. 1929 lahkus Johan Laidoner Põllumeestekogust ja loobus kandideerimast IV Riigikogu valimistel, deklareerides lakooniliselt: "Ma ei armasta teha tööd, kus 4.ma ei näe tagajärge või kus tagajärg on koguni eitav
aasta alguses vastupealetungile. Mai kuuks oli Eesti vabastatud ja edaspidi toimus sõjategevus põhiliselt, kas Läti või Venemaa territooriumil. Tema isikus kehtestus kogu Eesti sõjavägi, Vabadussõja perioodil isegi terve rahvas ja riik. 3. jaanuaril 1920 tehti Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel vaherahu ning 2. veebruaril kirjutati Tartus alla rahulepingule, millega Venemaa tunnustab Eesti riigi iseseisvust. 21. märtsil 1920 ülendati Johan Laidoner kindralleitnandiks. Kohe seejärel kaotati aga sõjavägede ülemjuhataja ametikoht. Pärast Vabadussõja lõppu arvati Laidoner reservi. Tema uueks tegevusalaks kujunes paljudeks aastateks poliitika. Et juhtida sõda, on vaja lisaks professionaalsusele sõjakunstis olla ka poliitik. Laidoner oli kahtlemata parem poliitik kui suurem osa tolleaegseid Eesti kutselisi poliitikuid. Põllumeestekogude nimekirjas valiti ta Riigikogu I, II ja III koosseisu liikmeks ning korduvalt
sõjaline esindaja Nõukogude Venemaal Petrogradis. 1918. aasta 4. aprillil ülendati Laidoner polkovniku auastmesse. (Illegaalselt tegutsenud Eesti Ajutine Valitsus) Vabadussõda Vabadussõja algul tuli Laidoner Soome kaudu Eestisse, kus ta nimetati Operatiivstaabi ülemaks. Alates 23. detsembrist 1918 Sõjavägede ülemjuhataja. 20. jaanuaril 1919 ülendati pärast Narva tagasivallutamist kindralmajoriks. 26. märtsil 1920 lahkus omal soovil ülemjuhataja kohustest ja ülendati kindralleitnandiks. Enamlaste mässukatse puhul ülendati Laidoner taas sõjaväe ülemjuhatajaks. 12. märtsil 1934. nimetati Laidoner taas, juba 3ndat korda Eesti Sõjavägedege ülemjuhatajaks ja Sisekaitse juhatajaks. 24. veebruaril 1939. ülendati kindraliks. 22. juunil 1940 vabastas Konstantin Päts Johan Laidoneri Nõukogude okupatsioonivõimude survel Sõjavägede ülemjuhataja ametist. Poliitikas 1921-1929 oli Laidoner Riigikogu 1. 2. ja 3. koosseisu liige. 1925 vahendas Johan Rahvasteliidu
Second level Ülemjuhatajaks. Third level Pärast Vabadussõja edukat lõppu Fourth level lahkus J. Laidoner 1920. aasta 26. Fifth level märtsil omal soovil sõjavägede ülemjuhataja kohustest ning ülendati kindralleitnandiks. 1. detsembril 1924. aastal kommunistliku riigipöördekatse ajal nimetati Laidoner taas Sõjavägede ülemjuhatajaks. Johan Laidoner 12. märtsil 1934 nimetati Johan Click to edit Master text styles Laidoner Riigivanema otsusega
4. aprillil 1918 ülendas tollal illegaalselt tegutsenud Eesti Ajutine Valitsus J ohan Laidoneri polkovniku auastmesse. Vabadus s õ da Vabadussõja algul tuli Soome kaudu Eestisse, kus nimetati 14. detsembril Operatiivstaabi ülemaks. 23. detsembrist 1918 Sõjavägede ülemjuhataja. 20. jaanuaril 1919 ülendati pärast Narva tagasivallutamist kindralmajoriks. 26. märtsil 1920 lahkus omal soovil ülemjuhataja kohustest ning ülendati kindralleitnandiks. Elu rahuajal Korp! Sakala vilistlane kuni 1934. Korp! Leola auvilistlane. Enamlaste mässukatse puhul 1. detsembril 1924 nimetati Laidoner taas Sõjavägede ülemjuhatajaks. 12. märtsil 1934 nimetati J ohan Laidoner Riigivanema otsusega kolmandat korda Kaitsevägede ülemjuhatajaks ja Sisekaitse Ülemaks. 1938 nimetati J ohan Laidoner Tallinna Tehnikaülikooli audoktoriks. 24. veebruaril 1939. aastal ülendati J ohan Laidoner kindraliks. 22
Teose arenedes käsitleb autor üha detailsemalt Katariina II ja Grigori Aleksandrovitš Potjomkini vahel tekkinud kirglikku partnerlust. Orlov ja Katariina olid juba paar aastat teineteisest eemale triivinud, võib-olla muutis Potjomkini seltskond Orlovi lihtsa soliidsuse Katariinale vähem külgetõmbavaks. Kuid see, miks Katariina ei asendanud teda kohe Potjomkiniga, jääb mõistatuseks. Potjomkin pöördus 1773. aasta aprillis pettunult sõtta tagasi – Katariina ülendas ta kindralleitnandiks. Detsembris saabus kiri Katariinalt, mis ei olnud kiiruga kirjutatud sõnum vaid ettevaatlik ja hoolikalt läbi mõeldud läkitus. Potjomkin võttis seda kirja kui kauaoodatud kutset koju. Kindralleitnant saabus Peterburi juba jaanuaris ja marssis uljalt sisse segadustest haaratud õukonda, lootes, et ta kutsutakse Katariina valitsusse ja voodisse. Potjomkin oli ootamisest kurnatud, täis pakitsevat kirge, ta ilmus sageli õukonda ja
eesti jalaväediviisi ülemaks. Juhtis Eesti rahvusvägesid kuni 19. veebruarini 1918, mil oli sunnitud Eestis võimu haaranud enamlaste survel lahkuma. Vabadussõja algul tuli Soome kaudu Eestisse, kus nimetati 14. detsembril Operatiivstaabi ülemaks. 23. detsembrist 1918 Sõjavägede ülemjuhataja. 20. jaanuaril 1919 ülendati pärast Narva tagasivallutamist kindralmajoriks. 26. märtsil 1920 lahkus omal soovil ülemjuhataja kohustest ning ülendati kindralleitnandiks. 4)1. maailmasõda: sõda mõjus halvasti majandusele, tooraine saamine venemaalt oli raskendatud, kaubanduse katkemine, halvenes tööjõu kvaliteet. Esimene maailmasõda tõi kaasa rahvusliku liikumine elavnemise.Need organisatsioonid aitasid kaasa võimude kavandatud üldise evakuatsiooni läbikukutamisele ning tõstatasid mõtte luua vene armee koosseisus Eesti rahvusväeosad. Esile kerkisid sotsialismist mõjustatud noored haritlased, sh Jüri Vilms, kes 1916
Ta ei kasutanud alkoholi, isegi ei suitsetanud ja loobus kõigist meelelahutustest. Raudset korda nõudis ülemjuhataja ka oma staabilt. Seevastu vaatas ta aga läbi sõrmede juhtudele, kus surmaga silmitsi seisnud rindevõitlejad vahel seadusetähest üle astusid. Erakordne autoriteet ja populaarsus muutis Laidoneri Vabadussõja ajal kutseliste poliitikute silmis ohtlikuks isikuks. Pärast sõja lõppu autasustati Laidoneri kõrgeimate aumärkidega ja ülendati ainsaks Eesti kindralleitnandiks. 35-aastane kindral oli tõusnud iseseisva riigi esimeseks meheks. Polnud mingi saladus, et tal oleks pruukinud vaid soovida ja temast saanuks piiramatu võimuga diktaator. Selline hirm näris paljusid poliitikuid ja viis inetute vahejuhtumiteni. Ootuspäraselt reageeris armee sedalaadi madalale politikaansusele ähvardustega teha lõpp igasugusele demokraatiale. Selles delikaatses olukorras asus Laidoner kõikumatult põhiseadusliku korra poolele. Piduriks sai kaine mõistus
ülemjuhatajaks. Laidoner suutis lühikese ajaga luua võitlusvõimelise Eesti armee ja viia selle 1919. aasta alguses vastupealetungile. Mai kuuks oli Eesti vabastatud ja edaspidi toimus sõjategevus põhiliselt kas Läti või Venemaa territooriumil. 3. jaanuaril 1920 tehti Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel vaherahu ning 2. veebruaril kirjutati Tartus alla rahulepingule, millega Venemaa tunnistab Eesti riigi iseseisvust. 21. märtsil 1920 ülendati Johan Laidoner kindralleitnandiks. Kohe seejärel kaotati aga sõjavägede ülemjuhataja ametikoht. 2.4 Poliitiline tegevus Pärast Vabadussõja lõppu arvati Laidoner reservi. Tema uueks tegevusalaks kujunes paljudeks aastateks poliitika. Et juhtida sõda, on vaja lisaks professionaalsusele sõjakunstis olla ka poliitik. Laidoner oli kahtlemata poliitik ja palju suurem poliitik kui suurem osa tolleaegseid Eesti kutselisi poliitikuid.
Samal õhtul sõideti Liepajast välja ja jõuti 12. detsembri pealelõunal Tallinna. Kaks päeva hiljem 14. detsembril määrati ta Operatiivstaabi ülemaks, 23. detsembrist aga sõjavägede ülemjuhatajaks. Polkovnik J. Laidoner viis Eesti sõjaväe 1919.aasta alul vastupealetungile ja ülendati peale Narva tagasivallutamist 20. jaanuaril kindralmajoriks. Pärast Vabadussõja lõppu ülendati ta 21. märtsil 1920 esimene eesti vabariigi kindralina kindralleitnandiks. Samal päeval otsustas Eesti valitsus sõjavägede ülemjuhataja ametikoha kaotada ning J. Laidoneri seekordne kõrge ametipost lõppeski keskööst vastu 27. märtsi. vabadussõja teenete eest sai ta Eesti riigi poolt Vabadusristi kaks kõrgeimat järku I/1 ja III/1, rahalise autasu ja Viimsi mõisa südame ( sai faktiliselt kätte 23. aprillist 1923 ) tallinna lähedal koos 190 hektari maaga. Vabadussõja võitlusega kaasnenud ning ka hiljem jätkunud koostöö paljude riikide
Vajadusel abistas vene valgeid, kui polnud vaja, siis katkestas suhted. Hiljem võttis neilt ka relvad käest. Vabadussõja ajal oli Laidoner äärmiselt populaarne ja võinuks saada diktaatoriks, kui ta oleks tahtnud. Poliitikud punusid tema vastu intriige. Temast taheti lahti saada. Teda autasustati Vabadus Risti I järgu I klassi ja kolmanda järgu I klassi medaliga, anti 30'000 krooni ja normaaltalu, ülendati Eesti Vabariigi ainsaks Kindralleitnandiks (sel ajal ainus). 26.03.1920 rahuldati tema lahkumis avaldus, kuigi temast oleks olnud suur kasu rahuaegse sõjaväe organiseerimisel. 1920-1929 oli ta kolmel korral valitud Põllumeeste kogu poolt Riigikogu liikmeks (tegeles sõjandus ja finants probleemidega). 01.12.1924 - seoses punaste mässuga, kutsuti ta uuesti ülemjuhatajaks, kust vabanes juulis 1925. 1924. aastal taastas ta Kaitseliidu. 1929. aastani esindas ta Eestit Rahvasteliidus. 1925
aasta alguses vastupealetungile. Mai kuuks oli Eesti vabastatud ja edaspidi toimus sõjategevus põhiliselt kas Läti või Venemaa territooriumil. Tema isikus kehtestus kogu Eesti sõjavägi, Vabadussõja perioodil isegi terve rahvas ja riik. 3. jaanuaril 1920 tehti Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel vaherahu ning 2. veebruaril kirjutati Tartus alla rahulepingule, millega Venemaa tunnustab Eesti riigi iseseisvust. 21. märtsil 1920 ülendati Johan Laidoner kindralleitnandiks. Kohe seejärel kaotati aga sõjavägede ülemjuhataja ametikoht. Poliitiline tegevus Pärast Vabadussõja lõppu arvati Laidoner reservi. Tema uueks tegevusalaks kujunes paljudeks aastateks poliitika. Et juhtida sõda, on vaja lisaks professionaalsusele sõjakunstis olla ka poliitik. Laidoner oli kahtlemata poliitik ja palju suurem poliitik kui suurem osa tolleaegseid Eesti kutselisi poliitikuid.
annaabi.ee 
