Michael Andreas Barclay de Tolly
sai Barclay de Tolly tänu oma kavalale sõjataktikale kangelaseks ning taastas oma
au.
Tänu kehvale tervisele pani 1812. aastal Barclay de Tolly ameti maha, kuid juba
aasta hiljem naasis ta armeesse ülemjuhatajana. Ta osales lahingutes Bautzenis,
Dresdenis, Kulmis ja Leipzigis. Viimases lahingus juhatas ta vägesid nii
effektiivselt, et tsaar andis talle krahvitiitli.
1814. aastal osales Barclay sissetungil Prantsusmaale ja juhatas Pariisi ülevõtmist.
Järgmisel aastal sai ta kindralfeldmarssalli auastme ning 30. augustil 1815,
tänutäheks ta teenistuse eest, tõsteti ta vürstiseisusesse.
Järjest halveneva tervise tõttu aga lahkus Michael Andreas Barclay de Tolly
viimaks sõjaväest. 1818. aastal teel Böömimaale enda tervist parandama, 57-
aastane Barclay de Tolly suri.
Oma elu jooksul oli ta kogunud 11 ordenit ja veel mitmeid välisriikide autasusid.
Barclay de Tolly karjäär nooremohvitserist väejuhiks oli suhteliselt aeglane, kuid
kulges sealt edasi peadpööritava kiirusega
annaabi.ee 
